Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Glaukoomi mõiste all käsitletakse nägemisnärvi neuropaatiat, mille aluseks on silmapõhja närvikiudude pöördumatu kahjustus. Mainitud haigusseisund viib progresseeruva vaatevälja defekti kujunemisele ning süvenev nägemisnärvi kärbumine halvendab nägemisfunktsiooni ja ohustab otseselt patsiendi elukvaliteeti. Enamasti võib glaukoomiga patsientidel kaasneda kõrgenenud silmasiserõhk, kuid see ei ole reegel.

Glaukoomi diagnostika on mitmetahuline, kombineerides patsiendi anamneesi, objektiivse visuaalse leiu, intraokulaarse rõhu väärtuse ning instrumentaalsete uuringute tulemused. Tänapäevased diagnostilised meetodid võimaldavad analüüsida nägemisnärvi funktsiooni vaatevälja uuringu abil ning nägemisnärvi ja reetina närvikiudude struktuuri kasutades kvantitatiivset digitaaldiagnostikat. Diagnoosi püstitamine haiguse varajases staadiumis on märgatavalt vähendanud kaugelearenenud haigusvormide kujunemist.

Glaukoomi ravi eesmärk on säilitada patsiendi nägemisfunktsioon. Praegu on üldiselt aktsepteeritavaks esmaseks nägemisfunktsiooni säilitamise teraapiaks silmarõhu alandamine. Teised terapeutilised kontseptsioonid nagu nägemisnärvi verevoolu mõjutamine ja neuroprotektsioon omavad eelkõige sekundaarset rolli. Vajalik, piisavalt madal intraokulaarne rõhk on raviga saavutatav keskmine silmasiserõhu väärtus, mille juures ei toimu glaukomatoosse kahjustuse süvenemist. Silmasiserõhu alandamiseks on kolm valikut: medikamentoosne ravi, laserravi või kirurgiline ravi. Sageli tuleb erinevaid ravimeetodeid kombineerida ning alati peab lähtuvalt patsiendist otsustama, milline ravi on konkreetsel juhul kõige efektiivsem.

Head glaukoominädalat!

Lisainfo: http://www.wgweek.net/

http://www.kliinikum.ee/silmakliinik/attachments/027_glaukoom.pdf

Marko Pastak

arst-õppejõud oftalmoloogia erialal

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Silmakliinik