Avaleht

Registreerimine

 

Registreerimine 

eriarsti vastuvõtule

(vajalik isikukood)

1) Tel. 731 9100

   (E-R 07.30-18.00) 
2) internetis

3) kliinikumi      patsiendiportaalis

 ePatsient

 

Vastuvõtuaega saab tühistada telefonil 

731 9099

Kliinikumi üldinfo

 

Telefon 731 8111
E-P kell 08.00 – 19.00

Kontaktandmed

SA Tartu Ülikooli Kliinikum
Hematoloogia-onkoloogia kliinik
Puusepa 8, 
51014 TARTU

Tel:  +372 731 9802
Fax: +372 731 9804

e-post: ho@kliinikum.ee

Puusepa 8 majajuht

Pea- ja kaelapiirkonna kasvajad Prindi


Pea- ja kaelapiirkonna kasvajate alla kuuluvad kasvajad, mis pärinevad seedetrakti ja hingamisteede algusosa limaskestast. Sellesse gruppi kuuluvad huule, suukoopa, nina kõrvalurgete, ninaneelu, suuneelu, alaneelu, kõri, ja süljenäärmete kasvajad.

 

Esinemissagedus ja riskifaktorid
Eestis registreeritakse aastas umbes 300 pea- ja kaelapiirkonna vähi esmajuhtu. Pea- ja kaelapiirkonna vähk-kasvajad moodustavad meestel 7%, naistel 3% kõikidest vähijuhtudest. Viimase 30 aasta jooksul on pea- ja kaelapiirkonna vähihaigestumus suurenenud ligi kaks korda, enam meestel. Kõige sagedamini haigestuvad mehed kõrivähki: 2011. aastal 59 esmajuhtu meestel ja 9 juhtu naistel. Sage on ka meeste, vähem naiste haigestumus suuõõne- (2011 aastal vastavalt 32 ja 10 juhtu), keele (34 ja 4 juhtu) ja neeluvähki (46 ja 6 juhtu). Peamine esinemissagedus 60-ndatel eluaastatel (enamasti 50-60 eluaasta vahel).
Riskifaktoritest on oluliseimad suitsetamine ja kange alkoholi liigtarbimine, eriti nende koostoime. Üle 85% haigestunutest on kroonilised tubaka ja alkoholi tarbijad. Lisaks tulevad arvesse papilloomi viiruse infektsioon, puutolm ja tööstuslikud kemikaalid.

 

Haigusnähud ja varane avastamine
Kasvajate varajased sümptomid on reeglina vähemärgatavad, organite limaskestadel võib märgata mitteparanevaid haavandeid, võivad esineda valud. Haiguse lokaalse leviku korral tekivad palpeeritavad sõlmed kaelale, antud muutus on tihti ka esimene arsti poole pöördumise põhjus. Haige hääl võib olla kähisev, võivad esineda neelamis- või hingamishäired, võõrkehatunne, verejooks, surve veresoontele, kuulmise langus või nägemishäired (närvikahjustusest). Haigete hilisel pöördumisel lisanduvad üldised sümptomid: väsimus, nõrkus, kaalulangus, palavik. Kui Teil esinevad sellised haigusnähud, pöörduge kindlasti oma perearsti poole, kes vajadusel suunab Teid kontrollile hematoloogia-onkoloogia kliiniku onkoloogi vastuvõtule.

 

Uuringud ja raviotsus
Haige uurimine algab anamneesi võtmisest ja kasvaja lokaalse leiu fikseerimisest. Tihti suunatakse haige esmaselt ka LOR arsti konsultatsioonile. Haige uurimiseks kasutatakse endoskoopilisi uurimismeetodeid (organite sisepinna vaatlus toruja instrumendiga): bronhoskoopia (hingamisteede vaatlus), ösofagoskoopia (söögitoru vaatlus). Oluline on ära määrata lokaalne levik ja saada algkoldest või metastaasist proovitükk kasvaja tüübi määramiseks. Kaug leviku hindamiseks teostatakse kompuutertomograafia vähamealt kaela ja rindkere piirkonnast.
Saadud uuringu tulemustest vormistatakse diagnoos, mis sisaldab endas haiguse alguskohta, histoloogilist tüüpi ja tevikut (lokaalne, kaela lümfisõlmedesse levinud või kaugsiiretega haigus). Kuna antud piirkonna kirurgiline ravi toimub ainult Tallinnas, PERHis, siis suunatakse ka kõik haiged raviotsuse tegemiseks sinna konsiiliumi. Konsiiliumis vaatavad kõigi oluliste erialade arstid (onkoloog, kirurg ja radioloog) haige ja temaga seonduvad andmed üle ja vormistatakse kõige õigem raviotsus.

 

Ravi
Antud haiguse raviks on kirurgiline ravi, kiiritusravi, keemiaravi või eeltoodud raviviiside kombinatsioonid. Konkreetset ravi on raske välja tuua, kõik sõltub tervikust ja algkoldest. Üldjuhul kui haigus on opereeritav ja operatsioon ei põhjusta olulist funktsiooni langust, teostatakse operatsioon, millele võib järgneda kiiritusravi. Kui haigus ei ole oma lokaalse leviku või lokalisatsiooni tõttu kirurgiliselt eemaldatav, teostatakse kiiritusravi, millele tihti lisatakse ka keemiaravi. Kui haigus on levinud ka teistesse organitesse, teostatakse palliatiivne keemiaravi, millele võib lisanduda kiiritusravi sümptomite (valu, suur kasvajamass) leevendamiseks. Oluline on teada, et iga konsiiliumi otsus on individuaalne, põhineb tänapäevasel ravipraktikal ja tõenduspõhisusel.

 

Ravijärgne jälgimine
Ravijärgset jälgimist teostab ravi läbi viinud arst. Kontroll kestab tavaliselt 5 aastat, millest esimesel kahel tuleb kontrollis käia iga 3 kuu tagant, edasi harvem. Kontroll koosneb anamneesist ja lokaalse leiu hindamisest. Kas kasvaja lokaalse leiu hindamine koosneb ainult arstlikust läbivaatlusest või on vaja teostada ka lisauuringuid sõltub kasvaja lokalisatsioonist ja levikust ning on individuaalne.

 

Prognoos
Haiguse prognoos sõltub kasvaja levikust (lokaalne, kaela lümfisõlmedesse levinud või kaugsiiretega haigus), histoloogilisest tüübist ja lokalisatsioonist. Üldiselt kehtib reegel, mida vähem levinud on haigus, seda parem ravitulemus. Lokaalse haiguse puhul on tervistumine tõonäosus sõltuv paikmest, kõri puhul suurem, neelu puhul väiksem. Lokoregionaalse leviku (metastaasid kaela lümfisõlmedes) puhul on tervistumine umbes 40%. kui haigus on levinud teistesse organitesse, ei ole enam tervistumine võimalik ja ravi on suunatud haiguse kontrolli all hoidmiseks.

 

Kliinilised uuringud

Kliinilised uuringud uute ravimite ja ravimeetodite selgitamiseks on eelkõige mõeldud ravitulemuste parandamiseks kesiste ravitulemustega haigusjuhtude korral (III ja IV staadium), kui standardravi ei anna tulemusi. Osalemine uuringutes on vabatahtlik. Juhul, kui uus ravim või ravimeetod osutub efektiivseks, annab uuringus osalemine haigetele suurema võimaluse paranemisele. Vaata täpsemalt peatükk „Kliinilised uuringud“.

 

 

Uuendatud: 2015