Avaleht Teaduslabor Rakuline immuunteraapia

TNM klassifikatsioon

Kontaktandmed

SA Tartu Ülikooli Kliinikum
Hematoloogia-onkoloogia kliinik
Puusepa 8, 
51014 TARTU

Tel:  +372 731 9802
Fax: +372 731 9804

e-post: ho@kliinikum.ee

Vaata kaarti

Puusepa 8 majajuht

Rakuline immuunteraapia - uuringu kokkuvõte Prindi

Kasvajaliste haiguste, eelkõige hematoloogiliste kasvajate (leukeemiate) raviks on võimalik kasutada intensiivset kemoteraapiat sellel järgneva doonori vereloome tüvirakkude ülekandmisega (luuüdi transplantatsioon). Nimetatud toiming on sageli efektiivne leukeemiate raviks, kuid on seotud suure komplikatsioonide riskiga,  millest tõsisemad on transplantaat-peremehe-vastu haigus (graft-versus host disease, GvHD), retsidiiv (kasvaja taasilmumine) ja nakkused.
Komplikatsioonide raviks või ennetamiseks on võimalik üle kanda doonori küpseid immuunrakke, kuid T-rakud, mida on enamus, põhjustavad reeglina GvHD ägenemist, kuigi vähendavad retsidiivi ja nakkuste riski.
NK rakud on võimelised hävitama kasvajalisi ning nakatunud rakke, samuti normaalseid vererakke koesobivusantigeenide ebasobivuse korral, kuid nad ei põhjusta GvHD, sest ei ründa normaalseid epiteelrakke. Seega, NK rakkude ülekanne vereloome tüvirakkude transplantatsiooni toetamiseks vähendaks transplantatsiooniga seotud riske ning protseduurist paranemiseks kuluvat aega.
NK rakke on veres umbes 10% lümfotsüütide üldhulgast. Ühelt doonorilt võetud NK rakkude hulk ei ole piisav immunoteraapia läbiviimiseks. Seega on vajalik rakke ekspandeerida in vitro. Olemasolevad ekspansioonimeetodid ja söötmed ei taga kõigi doonorite rakkude ekspansiooni, samuti on ekspansiooni tase ja NK rakkude hulk lõpp-produktis varieeruv.
Käesolevas uuringus on plaanis välja töötada spetsiifiiselt NK rakkude jaoks optimiseeritud sööde ning kasvuanum. NK rakke stimuleerivate valguliste molekulide väljaselgitamise abil on võimalik luua spetsiifiliselt NK rakkude kasvuks vajalikud tingimused.
NK rakkude kasutamise täpsete näidustuste väljaselgitamseks on vajalik luua geneetiliselt täpselt määratletud doonorirakkude kollektsioon ning testida nende rakkude reaktiivsust erineva geneetilise taustaga kasvajate ning  normaalsete vererakkude suhtes. Nii on võimalik välja selgitada NK rakkude kasutamist näidustavad diagnoosid, vajalik rakkude hulk, manustamise skeem ning võimalikud koostoimed teiste meditsiiniliste protseduuridega.
Leukeemiatesse haigestumus (disease incidence) on keskmiselt 650 uut juhtu miljoni inimese kohta aastas, nendest ALL 52, AML 211, CLL 275 ja CML 90 (kõik eagrupid). Soliidkasvajatesse haigestumus on umbes 5000-6000 aastas. Euroopas tehakse 5000-6000 allogeenset transplantatsiooni aastas (EBMT register), ning see arv suureneb pidevalt.
NK rakkude kasutamine võimaldab laiendada doonorite valikut ning kasutusele võtta enam peredoonoreid. Samuti on võimalik kaaluda intensiivset kemoteraapiat ning luuüdi tüvirakkude transplantatsiooni soliidkasvajate raviks. See võimaldaks Eestis läbi viia ~200 transplantatsiooni aastas, praeguse 25 asemel.