Lastekliinik

Lastekliinik on suuruselt teine erialakliinik SA Tartu Ülikooli Kliinikumi seitsmeteistkümne kliiniku hulgas.

Lastekliinikut juhib professor Vallo Tillmann. Lastekliiniku direktor on dr Marika Kirss ja õendusalast tööd koordineerib ülemõde Evelyn Evert.

Lastekliiniku ülesanneteks on põhiliselt Lõuna- ja Ida-Eesti piirkonna lastele ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi osutamine, lastehaiguste alase diplomieelse ja -järgse õppetöö läbiviimine ning koostöös Tartu Ülikooli pediaatria õppetooliga laste terviseprobleeme käsitleva teadustöö juhtimine Eestis.

Kliinikumi lastekliinik on Eesti esimese lastehaigla järglane. Eesti esimene ambulatoorium haigete laste vastuvõtuks avati Tartus 1909.a. alates 1911.a hakati Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas õpetama kohustusliku erialana lastehaigusi. 1. aprillil 1922.a avati Tartus Eesti esimene lastehaigla, kus viidi läbi nii ravi- kui õppetööd. Alates 2000.aastast kuulub lastekliinik Tartu Ülikooli Kliinikumi koosseisu. 2007.a. kevadel tähistas lastekliinik juubelikonverentsiga 85 aasta möödumist lastele haiglaravi andmise algusest Eestis. 2012 aasta 4. aprillil tähistas Lastekliinik 90. juubelit.

Lastekliiniku koosseisu kuuluvad 6 osakonda:
1.  laste ja noorukite allergiahaiguste keskus,
2.  laste ja noorukite arendus- ja taastusravi keskus,
3. neonatoloogia osakond (N.Lunini 6 ja L.Puusepa 8),
4.  neuroloogia- ja neurorehabilitatsiooni osakond,
5. ägedate infektsioonide osakond,
6. üldpediaatria osakond.

Ravitöö toimub 13-l kitsamal pediaatria erialal, kirurgilise- ja hematoloogilise patoloogiaga patsiendid ravitakse kirurgia ning hematoloogia kliinikus, III astme laste intensiivravi toimub anestesioloogia-ja intensiivravi kliiniku lasteosakonnas, psühhiaatrilised haigused psühhiaatriakliiniku lasteosakonnas. Vaatamata laste ravi jagunemisele mitme kliiniku vahel toimib kõigi nimetatud üksuste vahel tulemuslik ja tihe koostöö.

Lastekliinikus on 74 voodikohta.

 Neist:

• 24 neonatoloogia osakonnas
• 17 neuroloogia ja neurorehabilitatsiooni osakonnas
• 18 ägedate infektsioonide osakonnas
• 15 üldpediaatria osakonnas

2009.a raviti statsionaaris 3290 patsienti ning tehti 35 088 ambulatoorset visiiti.

Kliinikus töötab 01.01.2010. aasta  seisuga 226 inimest 180,25 ametikohal: neist 39 arsti ametikohta, 77 õe ametikohta, 34 hoolduspersonali ametikohta ja 30 tugipersonali ametikohta.

Kõigil lastekliiniku osakondadel on kaalukad saavutused nii ravi-, teadus- kui arendustöö vallas.
 

Laste ja noorukite allergiahaiguste keskust juhib vanemarst-õppejõud, dotsent Maire Vasar, õendustööd koordineerib alates 01.03.2011 vanemõde Kairi Sokk. 1996.a alanud koostöö Rootsi Karolinska Ülikooli professori Bengt Björksteni meeskonnaga on pakkunud hulgaliselt võimalusi nii laste allergia-alaste teadusuuringute tegemiseks kui ka kaasaegsete diagnostikameetodite rakendamiseks igapäevases ravitöös. Keskuse juhataja dotsent Maire Vasara uurimistööd puudutavad laste astmahaigust.
 

Laste ja noorukite arendus- ja taastusravi keskust juhib nooremarst-õppejõud Tiina Lind, õendustööd koordineerib vanemõde Tiiu Vaher. Keskuses töötavad taastusarstid, logopeedid, psühholoogid, füsioterapeudid ja sotsiaaltöötajad on suurte kogemustega spetsialistid, kes on omandanud teadmisi arvukatelt rahvusvahelistelt konverentsidelt ja seminaridelt ning juhendanud eriala tudengeid. Paljud neist on saanud ülikoolist magistrikraadi. Keskuse vanemarst-õppejõud Tiina Stelmach sai 2006.a märtsis doktorikraadi laste tserebraalparalüüsi käsitleva väitekirja eest.

Neonatoloogia osakonna tööd juhib vanemarst-õppejõud, dotsent Heili Varendi, õendustööd koordineerib vanemõde Jana Retpap. Endine juhataja - dotsent Anne Ormisson, mitmete vastsündinute tervist puudutavate rahvusvaheliste projektide juht, raamatute autor - töötab osakonnas arst-konsultandina. Osakond on saanud olulist abi Lastefondi heategevusprojektidest ning soetanud hulgaliselt vastsündinute raviks vajaminevat uut aparatuuri.

Neuroloogia ja neurorehabilitatsiooni osakondajuhib vanemarst-õppejõud Inga Talvik, õendustööd koordineerib vanemõde Airi Tenno. Eesti lasteneuroloogia rajaja, emeriitprofessor Tiina Talvik, endine lastekliiniku ja pediaatria õppetooli juhataja töötab osakonnas arst-konsultandina. Alates 1991.a töötab osakonnas elektrofüsioloogia kabinet, kus tehakse aju elektrilise aktiivsuse (EEG) ja närvi-lihasuuringuid (ENMG). Uue diagnostikameetodina on rakendatud epilepsiahaigete laste neuropsühholoogiline testimine.
 

Ägedate infektsioonide osakondajuhib vanemarst-õppejõud Eda Tamm, õendustööd koordineerib vanemõde Marika Metsoja. Osakonna koosseisu kuulub haigete erakorraline vastuvõtt 24 h ja  haigete plaaniline  vastuvõtt. Töötab vaktsinatsioonide kabinet.
 

Üldpediaatria osakonda juhib alates 01.02.2010 arst-õppejõud Kaire Heilman, õendustööd koordineerib vanemõde Maire Valgma. Dotsent Heli Grünbergi sulest ilmus 2011. aastal "Valvearsti teamiku" uus, täiendatud trükk. Laste endokrinoloogia-alast tööd juhib lastekliiniku ja pediaatria õppetooli juhataja professor Vallo Tillmann. Dotsent Oivi Uibo eestvedamisel on põhjalikult uuritud tsöliaakiat. Dotsent Uibo raamatu "Tsöliaakia ehk gluteenteropaatia" II, parandatud trükk ilmus 2008.aastal.

Kvaliteediga seotud arengud 2011. aasta jooksul

2011.a. seatud eesmärkidest täideti 78% ( 14 eesmärki 20-st täismahus ja 3 osaliselt). 

• Võrreldes varasemaga paranes 6 kvaliteedinäitajat 9-st (rahulolu statsionaarse raviga, lojaalsus, ketoatsidoosis hospitaliseeritud diabeedihaigete sagedus, keskmine ravikestvus kopsupõletiku ja soole viirusnakkuste korral ning IIIa ROPi esinemissagedus).
• Võrreldes 2009.a. paranes + 3,9 % võrra patisentide rahulolu statsionaarse tööga (väga rahul vastanute %).
• Ambulatoorseid visiite oli 2433 võrra rohkem, amb. RJ arv suurenes 2241 võrra.
• Statsionaarsete haigete arv oli 106 võrra suurem ja RJ oli 217 võrra enam.
• Keskmine voodipäevade arv vähenes veelgi ägedate infektsioonide osakonnas ja üldpediaatria osakonnas.
• Voodihõive jäi praktiliselt samaks võrreldes eelmise aastaga (66%).
• Võeti kasutusele 9 uut diagnostika- ja ravimetoodikat.
• Uude aparatuuri investeeriti lastefondi toetusel kokku 81646 EURi .
• Publitseeriti 19 CC artiklit.
• Osaleti grandihoidjatena 13 grandis
• Anti välja „Valvearsti käsiraamatu“ täiendatud trükk. 
• Kaitsti 1 magistrikraad ja juhendati 3 magistritööd.
• Toimusid laste väärkohtlemise alased koolitused üle Eesti.

 Eesmärgid 2012.aastaks

• Ravitöö kvaliteedi näitajate edasine võrdlus Tallinna Lastehaiglaga.
• Rakendada 2 uut kvaliteedinäitajat võrdluses Tallinna lastehaiglaga:
  • Mitu % < 32GN osakonnas ravitud lastest saavad haiglas lahkumisel rinnapiima vähemalt 50% kogu toidu kogusest,
  • Mitu % < 32GN osakonnas ravitud lastest on kaalu/korrigeeritud vanuse suhe haiglast lahkumisel alla < 10. protsentiili
• Vähendada keskmist HbA1C 0,1% võrra.
• Parandada patsientide rahulolu 2% võrra.
• Suurendada rehabilitatsiooniplaanide ja -teenuste mahtu võrreldes 2011. aastaga.
• Tegevusterapeudi lülitamine taastusravi meeskonda.
• Riikliku Funktsioonivõime Klassifikatsiooni kasutuselevõtt füsioterapeutide ja taastusarstide poolt.
• Koostöös naistekliinikuga ettevalmistused beebisõbraliku haigla põhimõtete elluviimiseks (IBLCE, UNICEF koolitused) imetamise ja rinnapiimaga toitmise paremaks toetamiseks.
• Laiendada allergeenikomponentidega diagnostika kasutamist.
• Ravijuhtude kodeerimise ja ravistandardite ühtlustamine Tallinna Lastehaigla lasteallergoloogidega.
• Tsüstilise fibroosi ja kaasasündinud hingamiselundite anomaaliatega patsientide registri loomine.
• Parandada koostööd Tallinna lasteneuroloogidega haigete arutelude, ravijuhendite kooskõlastamise ja rakendamise kaudu.
• Väärkohtlemise diagnostika meeskondade kontseptsiooni väljatöötamine.
• Haigekassale juhise“ Hingamisteede ägedad infektsioonid lastel ning nende kodused ravivõtted“ koostamine.
• Publitseerida vähemalt 15 CC artiklit.
• Kaitsta vähemalt 1 doktoritöö.
• ARPEC projekti lõpuleviimine.
• Koostada 2 õenduskvaliteedi käsiraamatu juhendit (Palaviku mõõtmine, Fototeraapia).
• Koostada 4 patsiendiõpetuse materjali (Kõhulahtisus lapsel, Känguru meetod, NIDCAP, Juhend emadele rinnapiima pumpamiseks, kogumiseks ja säilitamiseks).
• Tõenduspõhise triaazi mudeli kasutusele võtmine vastuvõtus.
• Koolitada lisaks üks endoskoopiaõde ja õde tsüstilise fibroosiga patsientide dieedi nõustamiseks.

Mitmete erialaste ja meeskonnatöö koolituste kaudu soovime hoida lastekliiniku personali motivatsiooni ja kaasajastada teadmisi, et osutada jätkuvalt kvaliteetset ning patsiendisõbralikku abi haigetele lastele.