Esmakordselt Eestis tehti 6. ja 7. juulil kliinikumis eesnäärme koesisese kiiritusravi protseduurid koostöös meditsiinifirmaga Bard.
Protseduuri tegi radio-onkoloog dr György Lövey Saksamaalt, teda assisteerisid kliinikumi radio-onkoteraapia osakonna ja radioloogiakliiniku arstid Tanel Torm ja Valeri Tiganik. Doosiplaneerimise eest vastutasid füüsikud Dieter Lansing (Saksamaa) ja kliinikumi kiiritusravi osakonna füüsikud Markus Vardja ning Ando Aasa.
Mis on eesnäärme koesisese kiiritusravi olemus?
Koesisese kiiritusravi käigus viiakse eesnäärmesse läbi lahkliha peennõelte kaudu väikesed radioaktiivsed seemned (implantaadid). Kasutatakse püsivaid radioaktiivseid, lühikese poolestusajaga ja madala doosivõimsusega (Low Dose Rate-LDR) implantaate I-125.
Protseduuri lühiiseloomustus.
Patsient lamab litotoomia asendis, kas üldnarkoosis või lumbaalanesteesias.
Eesnäärme visualiseerimiseks viiakse rektumisse sonograafia andur, mis paikneb fikseeritud stendil. Teostatakse eesnäärme mahu mõõtmised ning mõõtmistulemused salvestatakse kiirgusdoosi planeerimiseks. Saadud andmete alusel arvutatakse vajalik radioaktiivsete implantaatide arv ning asend eesnäärmes. Ultraheli abil suunatakse nõelad täpselt soovitud kohta. Edasiselt nõelad eemaldatakse, implantaadid jäävad eesnäärmesse. Protseduuri korratakse vastavalt planeeritud implantaatide arvule (tavaliselt 40-70 implantaati sõltuvalt eesnäärme suurususest ja kujust). Protseduur kestab 1-1,5 tundi.
Koesisest kiiritusravi on võimalik kasutada juhul, kui kasvaja piirneb eesnäärmega ning ei ole levinud eesnäärmekapslisse ja kapslist väljapoole. Patsientide valik toimub seetõttu kindlate kriteeriumide alusel:
1. Histoloogiliselt tõestatud eesnäärme adenokartsinoom, Gleason ≤ 6, < 50% biopsia materjalist haaratud kasvajast.
2. Kasvaja peab paiknema eesnäärmes (kapslist seespool), TNM klassifikatsiooni järgi T1-T2 kasvajad (N0, M0).
3. Eesnäärme maht peaks olema väiksem kui 50 cm ³, vajadusel võib mahu vähendamiseks kasutada hormoonpreparaate.
4. Prostata spetsiifilise antigeeni (PSA) tase < 10.
5. Oodatav elulemus mitte vähem kui 10 aastat.
Tänasel päeval on eesnäärmega piirneva kasvaja ravivõimalusteks aktiivne jälgimine, kirurgiline ravi, väliskiiritusravi, koesisene kiiritusravi ning hormoonravi. Kuna koesisese kiiritusravi protseduuriga ei kaasne suurt traumat ega verejooksu siis tehakse protseduur tavaliselt ambulatoorsetel patsientidel. Raviprotseduuri lühiajaline kestvus ja vähene trauma on ka eeliseks võrreldes teiste aktiivravi meetoditega. Esimesed koesisese kiiritusravi protseduurid kulgesid ilma suuremate viperusteta ja patsiendid talusid protseduuri hästi. Ka esmasest kiiritusreaktsioonist tingitud kaebused, mis ilmnevad tavaliselt 4-6 nädalal peale protseduuri, on olnud mõõdukad ning kokkuvõtteks võib öelda, et tagasiside on igati positiivne.
Täname kõiki koostööpartnereid abivalmiduse ja mõistva suhtumise eest!
Tanel Torm
radio- ja onkoteraapia osakonna arst-õppejõud