Avaleht Casa Nova
Casa Nova
Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärk valmib 2022. aastaks Prindi
Esmaspäev, 26 September 2016 09:03

Olgugi, et Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärgu kolimisperiood just lõppes, käib praegu ettevalmistustöö meditsiinilinnaku järgmise etapi ehitamiseks.


III ehitusjärgu eesmärgiks on ehitada uus lastekliinik, kõrvakliinik ja päevakirurgiakeskus. Uus lastekliiniku hoone (H1-korpus) hakkab paiknema H-korpuse jätkuna erakorralise meditsiini osakonna praeguse parkla asemel. Erakorralise meditsiini osakonna parkla kavandatakse maa alla. Teine uus hoone on planeeritud praeguse C-korpuse asemele ning uue ehitamiseks tuleb vana hoonetiib lammutada. Tulevasse C-korpusesse rajatakse uus päevakirurgiakeskus ja kõrvakliinik, samuti hakatakse seal ravima näo- ja lõualuudekirurgia eriala patsiente.


Kliinikumi projektijuhi Toomas Kivastiku sõnul on tööprotsess ettevalmistavas faasis. „Täpsemalt toimub praegu uue ehitusjärgu detailplaneeringu menetlemine. Muuhulgas toimub ka paralleelselt funktsionaalse arengukava täiendamine III ehitusjärgu jaoks ning Euroopa struktuurifondidest finantseerimistaotluse koostamine,“ selgitab Kivastik. Ta lisab, et põhjalik eeltöö koostöös vastavate struktuuriüksustega (lastekliinik, kõrvakliinik, operatsiooniteenistus jt) tehti juba 2015. aastal, kui mõeldi läbi teenuste mahud, funktsionaalsus ning hoonete esmane planeering.


III ehitusjärk annab Maarjamõisa meditsiinilinnakule juurde 25 000 m2 brutopinda (võrdluseks – II ehitusjärgu maht oli ligikaudu 40 000 m2). „Kui detailplaneeringu kooskõlastamise, kehtestamise ning funktsionaalse arengukava täiendamisega jõutakse ühele poole, algab projekteerija leidmise protsess. Meditsiinilinnaku III ehitusjärk peaks valmima esialgsete plaanide kohaselt aastaks 2022,“ lisab Toomas Kivastik.

 

Kliinikumi Leht

 
Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärgu sisearhitektuuri lahendus on aastapreemia nominent Prindi
Esmaspäev, 26 September 2016 08:58

lk8 sisearhitektuur Arne MaasikEesti Sisearhitektide Liidu poolt välja kuulutatud aastapreemia 2016 konkursi tööde hulgast on selgunud 27 nominenti 5 erinevas kategoorias. Viieliikmeline žürii, kuhu kuulusid sisearhitekt Anja Dirks (Holland), filosoof Eik Hermann, arhitekt Kadri Klementi, sisearhitekt Mari Kurismaa ja sisearhitekt Raul Tiitus, on valinud üheks avaliku ruumi kategooria nominendiks ka Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa Meditsiinilinnaku II ehitusjärgu.


Žürii liikme Kadri Klementi selgitas, et žüriid rõõmustas nominentide arvukus, mis andis hea ülevaate viimasel paaril aastal sündinud sisearhitektuurist. „Heameelt tekitas ka tõik, et paljud preemiale kandideerivatest interjööridest on avalikud ehk kõigile huvilistele igapäevaselt avatud elamuslikud ruumid. Valikut ei olnud sugugi lihtne teha, kuna väärt keskkondi oli rohkem kui väljaantavaid preemiaid. Kokkuvõtvalt sai otsustavaks ehk autorite meisterlikkus ruumilise terviku loomisel interjööri otstarvet ja sisu peenetundeliselt esile tõsta ja väärtustada.”


Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa Meditsiinilinnaku II ehitusjärgu arhitektide meeskonda kuulusid Matti Anttila, Agu Külm, Berit Freivald ja Maarja Varkki.


Preemiate võitjad tehakse teatavaks arhitektuurivaldkonna ühisel aastapreemiate galasündmusel 09. detsembril. Eelnimetatud kuupäevaks koostatakse ka nominentide virtuaalne ühisnäitus ja antakse välja raamat „Ruumipilt 2016“.


Kliinikumi Leht

 
Toomas Kivastik: „See on olnud väga suur meeskonnatöö“ Prindi
Esmaspäev, 21 Detsember 2015 11:09

lk9 T. KivastikMaarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärk on valmis ning pidulikult avatud. Kui suur töö moodsate korpuste taga tegelikult peitub, uuris Kliinikumi Leht kliinikumi projektijuhilt Toomas Kivastikult.

 

Kas oli lihtsam juhtida II ehitusjärgu tööprotsessi, kui olite I ehitusjärgu valmimise kogemuse võrra rikkam?


Oli küll lihtsam. Meditsiinilinnaku I ehitusjärgu puhul puudus meil kogemus sellest, et paberil olev projekt saab reaalsuseks. II järk oli mahult veel suurem, ent juba lõpule viidud I ehitusjärk andis kindlust, et saame sellega hakkama.

 

Mille üle tunnete uutes korpustes eriti uhkust?


Uued ja kaasaegsed ruumid muudavad tervishoiuteenust ju veelgi kvaliteetsemaks. Majas on väga palju keerulisi osakondi – näiteks hematoloogia- ja onkoloogia kliiniku ruumid, apteek, labor, patoloogialabor, kardiokirurgia intensiivraviosakond, silmakliiniku operatsiooniplokk, endoskoopiakeskus jne. Liikumine kogu kompleksis peab olema lihtne ja loogiline ning kui midagi esile tõsta, siis ongi selleks hea logistika kliinikute, osakondade ja teenistuste vahel.

 

Nii suure haiglahoone ehitus saab olla ainult suur ühine pingutus – kas kõik tulevased ruumide kasutajad olid planeerimis- ja ehitusprotsessi kaasatud?


Tõesti, kõik uusi ruumi kasutama hakkavad kliinikud ja teenistused olid alates projekteerimisest protsessi kaasatud. See on olnud väga suur meeskonnatöö ja ma pean ütlema, et väga meeldiv koostöö. Tahan siinkohal tänada kõiki osalisi, eriline tänu kuulub projekteerijatele ja ehitajatele, samuti Tõnu Kirsbergile, Peep Pitsnerile ja tema meeskonnale, Aare Toonile ja Peeter Laasile ning kõikidele protsessis osalenud töökaaslastele kliinikutest ja teenistustest.

 

I ehitusjärgus lisandus pinda 30 000 m2, nüüd 40 000 m2 ning arvestades elanikkonna vananemist ja patsientide arvu suurenemist, kas ruumipuudust lähiajal ette näha ei ole?


Mõlemad ehitusjärgud on planeeritud vastavalt reaalsele vajadusele. Ruumide funktsionaalsus muutub ajas ning sõltub omakorda sellest, kuidas muutub ajas meditsiin.

 

Ruttame veidi ajast ette – millal oleks põhjust kirjutada Maarjamõisa meditsiinilinnaku III järgu avamisest?


Tegelikult töö juba käib III ehitusjärguga. Kaasatud on lastekliinik, operatsiooniteenistus, kõrvakliinik, näo- ja lõualuukirurgia osakond. Meditsiinilinnaku III ehitusjärk võiks valmis olla aastaks 2022. Samal ajal toimub järk-järgult ka olemasoleva n-ö vana maja renoveerimine.


Uus maja on avatud, kas suundute puhkusele?


Eks näis, uus maja oma 40 000 m2 on suur ja keeruline, nüüd algab sissekolimise ja sisseelamisperiood. Ehk et ilmnevad n-ö maja lastehaigused. Kindlasti vajavad selliste mastaapidega tehnilised ruumid suuremat jälgimist ja
haldamist, mistõttu suureneb omakorda tugipersonali roll.


Maja on küll valmis ning avamine andis korraks hingamispausi, aga üks raske etapp seisab alles ees. Haigla osakondade kolimine on keeruline, see võtab ligikaudu kvartali. Esimese kvartali lõpuks võiksid uued korpused suuremas osas täisvõimsusel tööle asuda.

 

Toomas Kivastikuga vestles Helen Kaju

 
Arhitekt Matti Anttila: "Me oleme väga rahul" Prindi
Esmaspäev, 21 Detsember 2015 11:08

lk8 Matti AnttilaMatti Anttila, AW2 arhitektibüroo arhitekt: Tartu Ülikooli Kliinikumi laiendamise projekt on olnud meie AW2 büroo jaoks huvitav kogemus. Töö tellija oli väga uuendusmeelne ning eesmärk oli vägagi ambitsioonikas. Koostöö erinevate haiglaüksuste vahel oli nauditav, kuna kõik asjaosalised olid orienteeritud sellele, et uus hoone vastaks kõrgetele moodsa haigla nõuetele.


Projekteerimisprotsessi ajakava oli pingeline ning me otsustasime vaadata loodavat haiglahoonet kui kõrgetele nõuetele vastavat 11-st üksusest koosnevat tervikut.


Ehitusperioodi vältel pidime ületama mitmeid erinevaid raskusi, ent tulemuseks on igati kaasaegne ravikompleks, mis annab suure väärtuse kogu Eesti tervishoiusüsteemile.


Arhitektuuri selgroog on uus peasissekäik ja uus keskne ühendusgalerii, mis ühendab juurdeehitise olemasolevaga. Kiiritusravi punkrid on paigutatud keskselt peasissekäigu ja fuajee alla, mis on uudne moodus raskete konstruktsioonide sobitamisel haigla arhitektuuri.


Sisekujundus järgib kaasaegse haigla disaini standardeid ühendades haigla kõrgtehnoloogia sooja tunde tekitava puitkonstruktsioonidega nii, et patsient tunneks ennast ravil olles nii mugavalt kui võimalik.

 

Meie, AW2 büroost oleme väga rahul tulemusega ning Tartu Ülikooli Kliinikum on kindlasti referents, mille üle oleme uhked. Oleme saanud juba heakskiitvat tagasisidet rahvusvahelistelt meditsiiniekspertidelt ning kolleegidelt, kel on olnud võimalus uut hoonet külastada.

 
Casa Nova Secunda avamise kommentaarid Prindi
Esmaspäev, 21 Detsember 2015 10:57

„Rõõm kolimisest"

lk8 Everaus HeleTennus2015Professor Hele Everaus, hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja: Teiste kliinikute seas, kellel on rõõm oma tegevustingimusi parandada, on ka hematoloogia-onkoloogia kliinik.


Oleme juba osalise kolimise läbi teinud eelmise uue korpuse valmimisel, kui väga head uued tingimused sai kirurgilise onkoloogia osakond, hematoloogia- ja luuüdi transplantatsiooni osakond ning onkoteraapia keskus.
1965. aastast alates onkoloogiliste haiguste ravi n-ö pesaks olnud Vallikraavi 10 jääb tühjaks. On ju ka ülim aeg! Juba ammu ei ole selle hoone tingimused ei haigetele sobivad ega ka personali tööd toetavad. Ometi on kolleegid olnud väga tublid ja n-ö minimalistlikes tingimustes püüdnud kõike vajalikku patsientide heaks teha.


Ees ootab väga kaasaegne võimalus kiiritusraviks ja uute aparaatide toel loodame ka järjekordade lühenemist.


Äärmiselt oluline on päevaravi ja ambulatoorse osa viimine kitsastest oludest uude majja. Kui meenutada, missuguses pikas koridorijärjekorras onkoloogiahaiged oma vastuvõttu ootasid ja veel mõne aja ootavad, siis tuleb neile tõesti au anda, et nad on sellised privaatsust mittetagavad tingimused välja kannatanud.


Mul on väga hea meel, et haiged, kelle mured on tõsised, saavad edaspidi ravi väga päevakohastes tingimustes. Keskkonnal, ka ruumilisel, on patsientide toetamises väga oluline roll.


Ja kõik, kes haigetega tegelevad – arstid, spetsialistid, õed ja põetajad – ka nemad saavad oma igapäevast tegevust igati toetava töökeskkonna. Ärgem unustagem, et väga suure osa oma elust oleme just tööga seotud.
Kindlasti ei tee ruumid üksi midagi ära, küll aga annavad suurepärase võimaluse oma haigete heaks professionaalselt tegutseda.


Tahan väga tänada kliinikumi juhatust eesotsas Urmas Siiguriga. On ju oluline pikaajaline programm kliinikumi tugevdamiseks ja ruumide parendamiseks. Kõik see aga sünnib juhatuse igapäevase tõsise töö tulemusel. Jõudu selles edaspidiseks!


 

lk8 Terell Pihlak Kuldar KaljurandSilmakliiniku ülemõde Terell Pihlak: Silmakliiniku uued ruumid on oluliselt suuremad praegustest ajaloolistest ruumidest. Loodame, et seeläbi paranevad nii patsientide tingimused ravil olles kui ka töötajate tingimused. Viimaste aastate jooksul on väga paljude silmakliiniku arenguplaanide takistuseks olnud just ruumipuudus.


Samuti on oluline, et nüüd oleme samas hoones labori, radioloogiaga, EMO ja anestesioloogiaga, mis võimaldab kiiremat haiguste diagnostikat ning ravi. Patsientidele on oluline ka võimalus oma ravimid kohe apteegist välja osta.


Alustasime uute ruumide planeerimist rohkem kui 5 aastat tagasi ning loodame väga, et kõik planeeritu ka sama hästi tööle hakkaks, kui mõeldud on. Kogu projekteerimise protsessi olime kaasatud ning arhitektid ja projekteerijad üritasid meie soove maksimaalselt arvestada.


Patsientide vastuvõttu plaanime alustada uues kliinikus juba 5. jaanuaril 2016.


 

lk8 Lember Margus TennusProfessor Margus Lember, sisekliiniku juhataja: Sisekliinik kolib valmivasse L-korpusesse siis, kui maja valmis saab. Esialgne optimism maja ennetähtaegse valmimise osas on asendunud realismiga, et ükskord see valmib niikuinii. See tähendab praeguse info kohaselt, et oleme uutes ruumides 2016. aasta jaanuari lõpuks. Oleme 2 aastat olnud ajutistel pindadel laiali L. Puusepa 8 hoones. Neis oludes on töö olnud ülimalt keerukas ja pingeline, meie kliiniku keskmine voodihõive on olnud 95%, mida on paarkümmend protsenti üle kliinikumi keskmise.


Uus hoone on arvestanud sisekliiniku vajadusi: esimesele korrusele tuleb polikliinik, avatav päevaravi ning vaid liftisõidu kaugusele jäävad haiglaosakonnad. Igati kaasaegne on seedetrakti endoskoopia keskus, mis käivitatakse koostöös kirurgia- ja hematoloogia-onkoloogia kliinikuga. Õppetöö jaoks on planeeritud praktikumiruumid 6. korrusele. Kogu meie paiknemine on kompaktne, loodud keskkond kaasaegne ning mugav.


Kahjuks ei ole hetkel võimalik rakendada töösse kogu arengukavast tulenenud tegevust, sest haigekassalepingute maht ega meie praegused koosseisud seda ei võimalda. Kes soovib selles optimistlikku nooti näha, see väidab, et haigla on ehitatud perspektiivitundega. Tegelikkuses oleme tunnetanud nõudluse pidevat kasvu meie erialade poolt pakutava abi osas, seda nii ambulatoorses kui haiglatöös.

 

 
<< Algus < Eelmine 1 2 3 4 Järgmine > Lõpp >>

Lehekülg 1 / 4