|
Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusetapi on projekteerinud Soome arhitektuuribüroo AW2-arkkitehdit Oy, kus lisaks arhitekt Matti Anttilale on kaastööd teinud ka tema büroos töötav eesti arhitekt Agu Külm.
Miks otsustasite osaleda rahvusvahelises riigihankes Tartu Ülikooli Kliinikumi meditsiinilinnaku II etapi projekteerimiseks?
Kui me 2009. aastal esimesel riigihankel kandideerisime, siis oli see parasjagu suurim kavandatav haiglaprojekt Põhjamaades. Seega oli see meie jaoks ääretult huvipakkuv, sest teisi nii suuri tervishoiuprojekte siis käimas ei olnud.
Olete projekteerinud mitmeid haiglaid üle kogu maailma (Soomes, Saksamaal, Jeemenis, Vietnamis), miks olete valinud tervishoiuasutused?
 Elus on ikka nii, et mõned asjad lihtsalt juhtuvad. Ja kui juba hakata mõne valdkonnaga tegelema, siis mida rohkem sa sellega tegeled, seda põnevamaks ja kaasahaaravamaks see muutub. Alustasin haiglate projekteerimisega 1996. aastal.
Igal ametialal on oma valdkonnad, mille tegijaid kadestatakse, imetletakse või millega tegelemist peetakse selle eriala tipuks. Arstidel on ehk selleks valdkonnaks südamekirurgia või siirdamine. Arhitektide jaoks on see aga avalike hoonete projekteerimine: lennujaamad, raamatukogud, haiglad. Eriti põnevad on haiglad, sest see valdkond on katkematus muutumises. Toimub järjepidev innovatsioon ja otsitakse aina kaasaegsemaid ning paremaid lahendusi.
Muidugi on see ka emotsionaalselt suur väljakutse, sest haigla projekteerimine keskendub inimesele. Tänapäeval koondub tähelepanu üha enam patsientidele. Vanasti ehitati haiglaid rohkem arstidele mõeldes.
Kas te projekteerimisel ka ennast patsiendirolli asetasite või oma isiklikku maitset silmas pidasite?
Kui ma ise oleksin patsient, siis ma ilmselt nii väga mugavast, või „kodusest" väljanägemisest ei hooliks, pigem läheks mulle rohkem korda moodne tehnoloogia ja sellele vastav funktsionaalne plaanilahendus. Arvan, et patsiendi seisukohast peaks haigla olema hästi toimiv keskkond. Tänapäeval muutuvad haiglakeskkonnas üha olulisemaks ka patsiendi lähedased, millega tuleb ka projekteerimisel arvestada. Näiteks intensiivravis tuleb ruumi planeerimisel silmas pidada ka patsiendi pereliikmeid, kes on kaasatud haigega tegelemisse. Sama kehtib ka õendushoolduse puhul.
Kuidas mõjutas projekteerimist rahaline pool, kuivõrd see piiras teie valikuid?
Kliinikumi juhtkond suutis koostada väga adekvaatse eelarve uue etapi ehitamiseks. Me ei ole töö käigus tundnud, et oleksime pidanud hinna tõttu suuri järeleandmisi tegema. Muidugi, mõningaid kompromisse on loomulikult tulnud teha. Näiteks kui meil oleks olnud käes piiramatu eelarve, siis me oleksime teinud kõik palatid ühekohalisteks. See aga oleks kaasa toonud palatikorpuse mahu kahekordistumise. Sellepärast on meil kavandatud tavapalatid ühe- ja kahekohalistena.
Kui me tegime teostatavuse uuringu, siis me soovitasime kliinikumil lisada projekti mõningaid struktuuriüksusi, mis algselt polnud planeeritud. Näiteks andsime nõu lisada projekti uus apteek, sest tänapäeva haiglas, eriti onkoloogiahaiglas, on sellel keskne roll.
Palju tuli teil arvestada sellega, et kavandate olemasolevale hoonekompleksile juurdeehitust?
Eelnevast oli palju häid ideid ja praktilisi lahendusi juba olemas ning me tahtsime seda ära kasutada ja täiendada. Projekteerimise käigus leidsime, et haigla vajaks uut tsentraalset inimeste liikumisteed ja kavandamise uue hoonekeskse sisetänava, sellest moodustub kogu hoonekompleksi selgroog, millele tuginedes on võimalik ka tulevikus teha uusi laiendusi või ümberehitusi patsientide ja personali liikumise loogikat muutmata. Samuti märkasime, et senine peasissekäik L. Puusepa tänaval ei ole enam põhiline sissepääs haiglasse. Seetõttu pakkusime omalt poolt välja N. Lunini tänava poolsele küljele uue peasissekäigu ehitamise koos aatriumi ja külastajate ootealaga. Lõime uue liikumisloogika, mida peame omapoolseks suureks panuseks.
Kui inimene uuest peasissekäigust haiglasse siseneb, siis on tal kohe võimalik silmata viite erinevat patsientide ooteala. Tähtis on, et juba haiglasse sisenedes tabaks inimene haigla loogikat ja tal tekkiks silmside selle kohaga, kuhu ta minema peab.
Millele pöörasite tähelepanu interjööri kujundades ja värve valides?
Kõigepealt proovisime haiglahoonesse tuua niipalju päevavalgust kui vähegi võimalik. Siit ka aatriumi ehitamise idee hoone keskele. Lisaks ilule on värvidel ka oma funktsioon: nad aitavad inimesel hoones orienteeruda ja liikuda. Kasutasime värvide valikul empiirilist kogemust ja oleme mõelnud ka nägemispuudega inimestele.
Jooned põrandal on liikumissuunalised, sest põikijooned tekitavad inimeses tõrke edasi minna ja tunde eri kõrgustel asuvatest tasapindadest.
Värvide ja detailide osas on valitud funktsionaalsed lahendused. Näiteks meeldivad mulle puit ja teised naturaalsed materjalid. Töötajate ruumidesse on valitud teistsugused materjalid kui palatitesse ja protseduuride ruumidesse, et need toetaksid arstide-õdede sisetunnet, et nad on teises keskkonnas.
Mida olete veel teinud, et paremini patsiendiga arvestada?
Lisaks patsiendiga arvestamisele oleme me samavõrra püüdnud lähtuda ka personali huvidest ning loonud neile töökeskkonna, mis oleks ühest küljest multifunktsionaalne, teisalt aga teeks sisekujunduse poolest vahet puhkeruumide ja tööruumide vahel. Veel oleme tähelepanu pööranud tudengitele, et ka nende õppekohtadega oleks arvestatud.
Töötava haigla juurde uue korpuse ehitamine on omaette väljakutse, nii tehniliselt kui ka olme poolest. Ehituse käigus tuleb väga kontrollida müra, vibratsiooni ja tolmu taset ning proovida võimalikult vähe häirida olemasoleva haigla tööd.
Seega vabandame kõikide ees juba ette ja palume inimeste kannatlikkust, sest paratamatult tekkib häirimist, mida ei ole võimalik vältida.
Matti Anttilaga vestles
Ene Selart
 Matti Anttila
Prantsuse taustaga Soome arhitekt
„Olen küll Soome kodanik, aga õppinud ja arhitektiks kasvanud Prantsusmaal. Lõpetasin Ecole Speciale d'Architecture 1989. aastal ja elasin 23 aastat Pariisis. Alles 2003. aastal kolisin Soome. 2004. aastal liitus meie büroo meeskonnaga Agu Külm, tänu kellele on olnud meie kohanemine Eestis lihtsam ja kiirem. Agu panus sellesse projekti on olnud oluline ja keskne. Muide, kolleegid kinkisid mulle eesti keele kursuse, nii et olen asunud ka eesti keelt õppima."
 Agu Külm
Eestis õppinud välismaal töötav arhitekt
„Peale Eesti Kunstiakadeemia lõpetamist 1990. aastal, jätkasin õpinguid Oulu Ülikooli arhitektuuri osakonnas linnaplaneerimise valdkonnas. Seejärel töötasin 6 aastat Saksamaal ja alates aastast 2001 jälle Soomes. Tööpõld on olnud suhteliselt lai ja kirju nagu enamikul arhitektidest. Peamiselt olen aga tegelenud ühiskondlike projektidega. Saksamaal osalesin Rostocki ülikooli mitme projekti juures, projekteerisime paar hotelli ja ehitasime kohalikule pangale peakorteri. Soome kolides liitusin Arhitektuuribürooga AW2 ning olen põhiliselt vastutanud erinevate tervishoiuasutuste projekteerimise eest. Kliinikumi projekteerimisel teeme tihedat koostööd meie Tallinna partnerfirmaga ConArte. Tunnen rõõmu, et olles Matti Anttila büroos eestlasest arhitekt, olen saanud olla vahendaja rollis kahe keele ja kultuuri vahel nii igapäevases arhitektitöös, kui kliinikumi arendamisel."
|
Casa Nova
Suvel sai valmis Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärgu eskiisprojekt, mille alusel kavandatakse uued korpused J, K ja L.