Olen rõõmus, et meie sisearhitektuuribürool oli võimalus projekteerida mööblit nii huvitavale ja vastutusrikkale objektile nagu Tartu Ülikooli Kliinikum.

Meie lähtekoht oli lihtne - mööbel peab olema funktsionaalne ja ilus. Taotlesime, et kogu kujundus oleks terviklik ja annaks Maarjamõisa meditsiinilinnakule oma isikupärase näo, oleks üheaegselt nii moodne kui ka ajatu. Tähtis oli, et valitud materjalid ja tooted vastaksid haiglamööblile esitatud nõuetele ning omaksid vastavaid sertifikaate. Vähem tähtis polnud ka arukas kvaliteedi ja hinna suhe, sest üheaegselt head ja odavat lahendust siin pole.

Pärast projekti valmimist tuli meil oma otsustuste aluseid selgitada ja kaitsta ka mööbli riigihangete koostamise ajal. Nüüd ootame huviga sisustuse lõplikku valmimist, et näha kavandatu realiseerumist.

Tänan kliinikumi personali, kellega koostöö aitas meil leida õigeid lahendusi. Oleme selle aja jooksul palju juurde õppinud ja saanud hinnalise kogemuse raviasutuste projekteerimisel.

 

Aili Aasoja.

Aili Aasoja
AS A & H Aasoja Sisearhitektuuribüroo sisearhitekt

Tänaseks on Tartu Ülikooli Kliinikumi hoonestu rekonstrueerimise esimene etapp (ca 60% kogu juurdeehituse mahust) valmis. Ehitised valmisid õigeaegselt ning ehitusprotsess oli (vaatamata ebamugavusele kõrval toimiva haigla tõttu) pea valutu. Nüüd võiks veidi tagasi vaadata ja tuletada meelde, kuidas saavutatud tulemuseni jõuti.

Huvitavam aeg kliinikumi uue hoone sünniloos hakkab läbi saama. Pean silmas projekteerimis- ja ehitusetappi. Jääb ainult ootusärevus, kuidas uus "ilmaprojekt" reaalses elus toime hakkab tulema. Sarnaselt inimorganismiga peab iga uus hoone toimima terviklikult ja omama teatud isikupära. Loodame, et uue haiglahoone iseloom on tulevaste kasutajate suhtes sõbralik ja loob soodsa arengukeskkonna edasiseks. Räägitakse, et varsti ootab ees juba teine huvitav aeg. See oleks hea võimalus praegused head ja vead uuesti üle vaadata.

 

Tõnu Kirsberg.

Tõnu Kirsberg
tehnikateenistuse direktor


Maarjamõisa uue korpuse avamisega lõpeb kliinikumi täpselt kahe sajandi pikkune ajalugu Toomemäel. Kui kliinikumi esimesed laienemised õnnestus siduda tubli puitsillaga praeguse Kuradisilla kohal, siis hiljem on hakanud kliinikuid eraldama kohati kilomeetrite viisi linnasaginat.

Tänu meie maksumaksjate kosumisele ning Euroopa Liidu toetusele oleme taas liikumas ühtse meditsiinilinnaku loomise suunas. Pole raske kujutella, kui palju suureneb seetõttu kliinikumi organisatsiooniline ühtsus, kui võimalusterohke on erinevate arstierialade tihedam koostöö ja kui palju tõhusamalt saab korraldada tagalateenistust. Sellest kõigest võidavad kindlasti ja tuntavalt nii patsiendid kui kliinikumi töötajad.

Kõigest kahe aastaga on uue korpuse näol loodud tipptasemel võimalused, mida Eesti meditsiini lipulaev igati, väärib. Raske on alahinnata maailmaklassi infrastruktuuri tähtsust meie ainsa ülikoolihaigla õppe- ja teadustegevusele ning seega kogu Eesti meditsiini tulevikule.

Nii edukalt lõppenud suurprojekt ei jäta mingit kahtlust, et kliinikum suudab järgnevate aastate jooksul lõpuni viia terve Maarjamõisa meditsiinilinnaku väljaehitamise.

 

Aare Järvan.

Aare Järvan
nõukogu esimees

Riigi tipphaigla, milleks ülikooli haigla kõikides riikides on, ootas uut hoonet aastakümneid. Ise olen arstiks koolitatud ajaloolises Toome sisekliinikus. Puudusid moodsad ruumid ja aparatuur nagu praeguses kliinikumis, ometigi väärtustati seal arstlikku mõtlemist ja teadustööd ning olid loodud võimalused üliõpilaste osalemiseks kliinilises tegevuses. Seepärast soovin, et kliinikumi uutes ruumides hoitaks väärikalt ülikoolihaigla mõtteviisi ja traditsioone, et tagada parim tõendusel põhinev diagnostika ja ravi patsientidele ning parim õpetus üliõpilastele kliinikumi ja arstiteaduskonna koostöös. Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu liikmena tänan kliinikumi juhatust – uus hoone poleks olnud võimalik ilma juhatuse järjepideva panuseta selle ettevalmistamisse ja valmimisse.


Heidi-Ingrid Maaroos.

Heidi-Ingrid Maaroos
nõukogu liige

Tartu Ülikooli Kliinikumi uue hoone avamine on suursündmus nii tartlastele kui kõigile eestimaalastele. Mitte ainult sellepärast, et tegemist on esimese taasiseseisvunud Eestis alustatud ja valminud suure tipptasemel haiglahoonega. Ülikooli õppe- ja teadusbaasina on kliinikum eesti meditsiini alustala, millest sõltub arstiabi tase kogu riigis. Tartu arstid on aegade jooksul andnud oma tähelepanuväärse panuse ka rahvusvahelise meditsiini arengusse.

Tartlased on arstiabi osas olnud priviligeeritud seisus juba üle 200 aasta, mil siia kliinikum loodi ning ravimine õppe- ja teadustööga seoti. Nii on kõrgeimal tasemel arstiabi olnud tartlastel alati käe ulatuses.

Tore on seegi, et koos teiste osakondadega kolib uude majja ka naistekliinik sünnitusosakonnaga – nüüdsest võtab Tartu oma uued ilmakodanikud vastu parimates tingimustes, mida meil neile täna pakkuda on.

Eesti tippmeditsiin on saanud endale väärilised tingimused. Esimene etapp Maarjamõisa meditsiinilinnaku rajamisel on nüüd edukalt selja taga ja loodan, et edasine areng kulgeb sama ladusalt. Siis võime 2015. aastal koos uhkust tunda Tartu kaasaegse meditsiinilinnaku üle Maarjamõisas.


Urmas Kruuse.

Urmas Kruuse
Tartu linnapea

Foto: Jaak Nilson.

Uue maja ehitus sai alguse 2006. aasta juunis, mil ettevalmistustöödel pani käe külge ka juhatuse liige Malle Keis. Kopajuhina vana garaažihoonet lammutades näitas ta sõna otseses mõttes teed: „Saagu siia uus korpus!"

 

  • haigla projekteerimisel lõi kaasa üle 50 eriala esindaja (sh nt elektri, kütte, torustike, ventilatsiooni jne projekteerimise asjatundjad)
  • sisearhitektuuriga töötas 2 bürood
  • juurde 2 korpust - 3-korruseline G-korpus ja 6-korruseline H-korpus
  • ~ 8500 m3 raudbetooni
  • ~ 450 km nõrkvoolukaableid
  • ~ 29 500 m² brutopindala
  • ~ 270 voodikohta
  • 32 kolmanda astme intensiivravivoodit (~8000 ravipäeva aastas)
  • 14 operatsioonituba (~13 000 operatsiooni aastas)
  • 9 sünnitustuba (neist 3 vanniga) (~2500 sünnitust aastas)
  • 7050 valgustit
  • 1400 suitsuandurit
  • 1400 ust
  • 420 seinakella
  • 420 parklakohta
  • 250 vaivundamendi vaia
  • 111 ventilatsioonisüsteemi
  • 17 lifti

 

Kliinikumi Leht