Kliinikum ja OÜ Astlanda koostöös Rand ja Tuulbergiga sõlmisid Maarjamõisa meditsiinilinnaku II etapi ehituslepingu 20. märtsil. Nädalajagu hiljem, 28. märtsil algasid Maarjamõisa haigla taga asuval platsil ehitustööd.

 

Ehitusleping Taht Siigur Kolsar


Maarjamõisa meditsiinilinnaku II etapi esimesteks töödeks ehitusplatsil olid A-korpuse soojatrassi ümbertõstmine ning lammutustööd. Aprillis alustati suuremahuliste kaevetöödega, mis võtavad enda alla 4 500 m² suuruse ala. Vundamendi ehitamise jaoks tuleb välja kaevata 55 000 kantmeetrit pinnast.


Maikuu esimestel päevadel alustati ehitusplatsi N. Lunini tänava poolses küljes sulundseina ehitust ja A-korpuse seina ääres hoone toestuseks vajalike vaiade puurimist. Vundamendisüvend on 9 meetrit allapoole maapinda, puurvaiade sein ulatub aga 13 meetri sügavusele. Töödega kaasnenud vibratsiooni on püütud võimalikult kahandada ning kontrollitakse pidevalt, et see ei oleks kahjulik ei inimestele, meditsiinilistele seadmetele ega olemasolevatele hoonetele.


Hoone ehitus algab peale jaanipäeva ning kuivõrd uue etapi kaks korrust rajatakse maa alla, siis hakkavad hoone seinad üle vundamendiaugu serva paistma alles novembris. Plaanide järgi on sarikapidu aasta pärast ning kolm uut korpust valmivad 2015. aasta sügisel.


Ehitaja poolse projektijuhina vastutan ehitusplatsil toimuva ning tööde kavakohase valmimise eest. Kogemusi ja kompetentsi on kogunenud omajagu, sest olen olnud ka esimese etapi projektijuht.

 

Tõnu Madissoon
peatöövõtja OÜ Astlanda Ehitus projektijuht

 

 

Kommentaar

Taivo Täht
Ehitusfirma Rand & Tuulberg AS juhataja


AS EF Rand ja Tuulberg jaoks on Tartu Ülikooli Kliinikum pikaaegne partner. Oleme aastate jooksul osalenud mitmetes kliinikumi hoonete ehitus- ja rekonstrueerimistöödes. Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärjekorra ehitustöödele esitasime koos AS Astlandaga pakkumise, mis osutus ka edukaks. See ei ole küll meie viimaste aastate suurim leping rahalises mahus, kuid kindlasti on see töö meie jaoks hoonete ehitamise valdkonnas seniseks suurimaks projektiks. Sellises mahus hoone ehitamine on suureks väljakutseks nii ehitajale, järelvalvele kui ka tellijale. Keerukas hoone just oma insener-tehniliste lahenduste poolest nõuab väga head koostööd ka erinevate alltöövõtjatega ja projekteerijatega. Oleme kindlad, et kogenud projektimeeskond saab selle ülesandega hakkama. Kuna nii tellija projektijuht, ehitusjärelvalve esindaja kui ka ehitaja poolne projektijuht on samad inimesed, kes juhtisid ka I etapi töid, siis peaksid kõik „nurgad" olema juba maha lihvitud ja üksteist mõistetakse „poolelt sõnalt".


AS EF Rand ja Tuulberg juhatuse ning kogu meeskonna nimel kinnitan, et anname endast parima, et juba kahe ja poole aasta pärast oleks paljudel teist tänasega võrreldes palju kaasaegsemad töötingimused ja patsiendid saaksid oluliselt kiiremat ja kvaliteetsemat raviteenust.

 

 

Kommentaar

Kaupo Kolsar

OÜ Astlanda Ehitus, ehitusdivisjoni direktor, juhatuse liige

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi meditsiinilinnaku II etapi ehitamine on Astlanda Ehituse jaoks väga vastutusrikas ettevõtmine. Hoone ehitamine on väljakutse mitmel tasandil (hoone koos tehnosüsteemidega on keskmisest keerulisem, hoone ehitamisega olemasolevale hoonele kaasneda võivate häirete ja kahjustuste vältimine või minimeerimine jne), kuid arvestades meie kogemusi ei prognoosi ületamatuid raskusi.


Soovin kliinikumi töötajatele kannatlikku meelt ning mõistlikku suhtumist. Vaatamata püüdlusele ehitustegevuse ajal naabrite soovide ja vajadusega arvestada, ei õnnestu suuremahulisi ehitustöid teostada ilma müra, vibratsiooni ega tolmu-mustuseta. Meie meeskonnal on ehituse vallas piisavalt kogemust ja kindlasti püüame seekord rakendada need kõik, et anda endast parim. Loodame, et meie poolt valmis ehitatud kliinikum saab olema täpselt selline nagu oli Tellija poolt soovitud.

 


Sisekliiniku maja 

Kliinikum planeerib L. Puusepa 6 hoone (sisekliiniku maja) ümberehitamist, et parandada õendusabiteenuste osutamist. Eelprojekt kinnitati möödunud aasta lõpus, aprillis valmib põhiprojekt.


Praegu L. Puusepa 6 hoones asuvale sisekliinikule on planeeritud uus asukoht Maarjamõisa meditsiinlinnaku II ehitusjärgus (K ja L korpustes). Vabanev hoone sobib nii suuruselt kui ka funktsionaalsuselt õendusabiteenuste osutamiseks. Seetõttu on kliinikum kavandanud ümberehituse ning soovib õendushoolduse osakonna tegevuse alates 2014. aastast Riia tänavalt L. Puusepa tänavale üle kolida. Õendushoolduse osakonna praeguste tegevuspindade arvelt Riia 167 hoones saab omakorda laieneda statsionaarse taastusravi osakonda (ligikaudu 40 voodikoha võrra).

Kliinikumis pakutakse praegu hooldusraviteenust aadressil Riia 167. Kuigi ruumitingimused nimetatud hoones teenuse osutamiseks on head (palatipinda on ühe patsiendi kohta ca 7 m2), on hoone probleemiks selle väiksus, mis ei võimalda täita piirkonna vajadusele vastavaid arengukavalisi eesmärke statsionaarse õendusabikohtade osas.

L. Puusepa 6 hoone näol on tegemist ajaloolise hoonega, mis on spetsiaalselt haigemajaks ehitatud (1914-15) ning võetud muinsuskaitse alla. Projekti kohaselt on L. Puusepa 6 hoones planeeritud esimesele korrusele 15 voodikohaga hospiits, kus palatid on 1-2-kohalised Üldpalatite alasse luuakse 29 voodikohta. Haigete sissepääs hakkab olema maja hoovipoolsel küljel, külastajad saabuvad tänavapoolsest peauksest. Esimesele korrusele tulevad ka päeva- ja koduõenduskeskus. Teisele korrusele on planeeritud dementsete patsientide palatisektsioon (22 voodikohta), lisaks 45 üldpalati voodikohta. Kokku saab majas voodikohti olema 111. Hoone juurde luuakse parkimisvõimalused nii autodele (60 kohta) kui ka jalgratastele (29 kohta), patsientide jalutusaed, ehitatakse kaldteed ja kaks uut lifti, mis paiknevad hoone välisküljel klaasseintega liftišahtides.

20111122 uute korpuste planeeringOktoobrikuu Kliinikumi Lehes lubasime järgnevalt kirjutada täpsemalt Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärgu korpuste planeeringust.

Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärgus valmib kolm uut korpust, mis kannavad nimetusi J, K ja L.

Uute hoonete projekteerimisel on arvestatud olemasoleva hoonestusega eesmärgiga moodustada kogu Puusepa 8 kompleksist logistiline tervik. Eskiisprojekti käigus koostati projekteeritavate korpuste funktsionaalne ruumiprogramm ning sellest lähtuvalt on erinevate üksuste paiknemine hoones järgmine:

 

o -1. korrus: tehnilised ruumid, koristuskeskus, riietusruumid ja pesemisvõimalused haigla personalile; desinfektsiooni keskus;

o 0. korrus: hemaotoloogia-onkoloogia kliiniku radioteraapia osakond (sh valmidus nelja lineaarkiirendi jaoks), haigla apteek, patoloogiateenistuse ruumid;

o 1. korrus: registratuur, kohvik ja patsientide garderoobid, hematoloogia-onkoloogia kliiniku ambulatoorne vastuvõtt ja päevaravi, sisekliiniku ambulatoorne vastuvõtt ja päevaravi, jaemüügi apteek;

o 2. korrus: silmakliinik, ühendlabor;

o 3. korrus: kardiokirurgia osakond, endoskoopiakeskus, ühendlabor;

o 4. korrus: hematoloogia-onkoloogia kliiniku ja sisekliiniku administratsioon ning tehnilised ruumid;

o 5.-9. korrus: hematoloogia-onkoloogia kliiniku palatiosakonnad (radio-onkoteraapia ja onkokirurgia), sisekliiniku palatiosakonnad ja hemodialüüsi osakond, patoloogiateenistuse labor.

 

Seni erinevates hoonetes paiknenud struktuuriüksused koonduvad ühte hoonesse. Patoloogiateenistuse Vallikraavi tänavas ja Biomeedikumis asunud üksused koonduvad J- ja K-korpustesse (planeerimisel on arvestatud ka nende ruumide tavakohast eraldatust).

Ühendlabori planeerimisel on samuti arvestatud kõigi praegu eraldi paiknevate üksuste koondumisega. Tööruumid jaotuvad J-korpuse kahele korrusele. Asukoht eeldab head ligipääsu võimalust proovide kohaletoomiseks kõigist haigla osakondadest ja üksustest.

Kolmandale korrusele loodavas endoskoopiakeskuses tehakse nii statsionaari kui ambulatoorsetele patsientidele seedetrakti endoskoopilisi uuringuid.

Haigla apteegi koosseisus rajatakse ka uus tsütotoksiliste ravimite lahustamiskeskus.

 

Toomas Kivastik

projektijuht

24. jaanuaril allkirjastati Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusetapi projekteerimise leping Soome arhitektuuribüroo AW2-arkkitehdit Oy ja Eesti firma OÜ Civeniga.

Kliinikumi projektijuht Toomas Kivastiku sõnul seisab vastleitud koostööpartneril nüüd ees pea poolteist aastat kestev kolmeetapiline projekteerimistegevus. „Lepingu kohaselt on II ehitusetapi projekteerimiseks ette nähtud 17 kuud,” rääkis ta. „Kliinikumi kui tellija jaoks algab väga intensiivne töö kohe projekteerimise alguses, kui esimese 4- 6 kuu jooksul täpsustatakse lähteülesannet ja kontseptsioone ning valmib eskiisprojekt.“

Järgneb eelprojekti koostamine ning pärast seda, umbes 10 kuud kestva etapi lõpuks saab valmis põhiprojekt. „Seejärel saame läbi viia rahvusvahelise riigihanke uue korpuse ehitaja leidmiseks,“ selgitas Kivastik, lisades, et sellega ei ole projekteerija töö siiski veel läbi, sest järgneb tööprojekti koostamine ning autorijärelvalve teostamine – koostöö Soome-Eesti arhitektibüroodega kestab ehituse lõpuni. See tähendab veel kahte aastat ehitustegevuse algusest.