Avaleht e-keskkond
e-keskkond
Infoühiskonna arstid Prindi
Kasutaja hinnang: / 1
ViletsParim 
Reede, 30 November 2012 15:20

 

Kõndisin ühel sombusel oktoobripäeval kuldsete lehtedega kaetud Toomemäel. Mööda Uuest ja Vanast anatoomikumist. Tahtmatult tulid meelde kahe kordumatu hoonega seotud õpinguaastad ja stuudiumi ühed raskemad eksamid – anatoomia ja patoloogiline anatoomia. Edasi kandusid mõtted reumatoloogia tsükli juurde, kus lahendasime perfokaartidele kirjutatud haigusjuhtumit. Tollal oli see maha kirjutatud ühest arvutiprogrammist ja vastuseid andis arvuti asemel perfokaardilt lugedes õppejõud – aasta oli siis 1993.

 

Ligi 20 aastat tagasi ei kujutanud keegi ette seda, mis täna on iseenesestmõistetav: räägime infotehnoloogiast, täpsemini meditsiini infotehnoloogiast. Kus me oleme 20 aasta pärast? Kas 2022. aastal kujutab keegi ette, et arst peab andmete saamiseks kasutama erinevaid ekraanivaateid nagu see täna haigla infosüsteemi ja terviseinfosüsteemi kasutamise vahel on?

 

„Miks minu andmeid tervise infosüsteemis ei ole!," küsib patsient täna, kuigi e-tervises on hetkel rohkem kui 950 000 inimese andmed. Arsti levinuim küsimus: „Kas patsiendi andmed on tervise infosüsteemis, on mul mõtet neid sinna vaatama minna?" – on samuti õigustatud.

 

Ülle Kadastik ja Raul Mill

 

Sel aastal on andmete saatmine tervise infosüsteemi oluliselt suurenenud, ja kliinikumgi on edastanud tänavu näiteks üle 200 000 dokumendi rohkem kui 100 000 erineva patsiendi kohta. Kuid arenguperspektiivi on veel küllaga. Kuniks kogu rahvas on tervise infosüsteemis sees.

 

Arst peaks saama info andmete olemasolu kohta kohe süsteemi sisenedes. Seega peab edasi arenema kasutusmugavus: nii andmete sisestamine kui ka info kuvamise süsteem. Seda on võimalik teha vaid koos Teiega, arstid ja õed – koostöös me seda suunda praegu e-tervises arendamegi. Suureks abiks on siin käesolevast aastast E-tervise juures tegutsev arst-ekspertide grupp – Meditsiiniline Nõukoda. Kliinikumist kuulub sinna kolm arsti.

 

Paratamatult on teist kõigist tänaseks saanud infoühiskonna arstid – kõik Te puutute igapäevaselt kokku digitaalmaailmaga. Seega, selle valdkonna areng on paljuski just meditsiinitöötajate endi käes. Meditsiiniline infotehnoloogia peab oma kiire arengu tõttu saama alguse juba koolipingist. Kliinikum on ülikoolihaigla ja tulevane arstkond alustab oma teed juba üliõpilasi e-tervise arengutesse kaasates. Selline koostöö on realiseerumas veel sellel aastal.

 

Mul on tõepoolest hea meel, et huvi E-tervise projektide vastu on erinevatel osapooltel suur ja koostöö on kujunenud väga konstruktiivseks. Oleme loonud mitmeid ekspertgruppe. Kliinikum on esindatud kõigis neis. Kliinikum on oma seisukohtades alati hästi ette valmistatud, väga põhjalik ja konstruktiivne. Koostöö näiteks võib tuua e-labori või statistikamooduli või tervise infosüsteemis realiseeritud päringufiltrite täiustamise, mis andmete leidmist kiirendavad.

 

Ekspertgruppidesse kuulub ka inimesi, kes minu stuudiumi ajal olid mu õppejõud ja kursusekaaslased ─ täna osalevad nad ekspertidena e-tervise arendamisel. See on ühiselt väärtustatud koostöö.

 

Raul Mill

SA Eesti E-Tervis juhatuse liige

 
Ülevaade eHL-i arendusest Prindi
Kasutaja hinnang: / 1
ViletsParim 
Reede, 30 November 2012 15:17

 

eHL diagnostika moodul

 

2012. aastal oli eHL-i täiendustööde põhirõhk suunatud eHL-i diagnostika mooduli täiendamisele. Tänu radioloogiakliiniku töötajate vearaportitele ja täiendusettepanekutele sai diagnostikamoodulit järjepidevalt täiendatud. Diagnostika mooduli kasutajate ringi on lisandunud:

 

01.01.2012 – angiograafia

01.02.2012 - radiodiagnostika kabinetid Maarjamõisas: EMO

01.03.2012 - radiodiagnostika naistekliinikus

19.03.2012 - kirurgiakliiniku abdominaalkirurgia osakonna endoskoopia kabinet

21.05.2012 – patoloogiateenistus

28.05.2012 - kirurgiakliiniku uroloogia protseduuride kabinet

01.06.2012 - südamekliiniku kliinilise füsioloogia osakond

02.07.2012 - kopsukliiniku bronhoskoopia ja spirograafia uuringud ja allergiatestid

 

Arendusosakond

Arendusosakonna töötajate arv on aastate jooksul jäänud samaks, kasvanud on aga osakonna töötajate poolt toetatavate ja arendatavate rakenduste arv ja funktsionaalsus ning hüppeliselt suurenenud rakenduste kasutajate arv, kellele pakume kasutajatuge ja koolitust. Hea koostöö tulemusena oleme suutnud tagada operatiivse kasutajatoe kõigile lisandunud rakendustele.

 

Selleks, et pakkuda kvaliteetset kasutajatuge, tuleb meie spetsialistidel põhjalikult selgeks õppida rakenduse kasutamine ja tundma õppida kasutajate tööprotsesse. Kuna erinevate programmide kasutajate töölõigud kohati kattuvad, siis on kasutajatoe pakkujatel väga oluline ka omavahel operatiivselt infot vahetada, et paremini kasutajaid nõustada ja probleeme ennetada.

 

Kasutajatugi

Kõige suurem kasutajatoe koormus langeb igapäevaselt eHLi ja eLabori haldurite õlgadele. Kuna kliinikud ja labor töötavad ööpäevaringselt, siis ei ole harvad juhud, kus nende rakenduste kasutajatoe eest vastutajad peavad tööd tegema ka öösel.

 

Rõõmustav on, et nõu ja abi vajavate kasutajate arv on vaatamata kasutajate koguarvu suurenemisele jäänud samaks või natuke isegi langenud. See tähendab, et ühe rohkem eHL-i kasutajaid saab oma tööd teha ilma infosüsteemi puudutavate probleemideta.

 

Kati KormeHL-i kasutajamugavuse tõstmise, programmi funktsionaalsuse täiendamise ja senisest vaheldusrikkama koolitusprogrammi abil loodame abikõnede arvu edaspidi veelgi vähendada.

 

 

 

 

 Kati Korm

informaatikateenistuse arendusosakonna juhataja

 
IT-alane koostöö Ida-Tallinna keskhaiglaga Prindi
Kasutaja hinnang: / 1
ViletsParim 
Reede, 28 September 2012 20:37


Informaatikateenistuse arendusosakonna 2012. aasta esimese poole töid ja tegemisi ilmestab kõige paremini üks sõna – koostöö.


Möödunud aasta lõpus sõlmis kliinikum koostöölepingu Ida-Tallinna Keskhaiglaga, mille üks eesmärk on haiglates kasutatavate infosüsteemide funktsionaalsuse ja dokumenteerimise standardite ühtlustamine. Selle koostöölepingu raames on käesoleval aastal Ida-Tallinna Keskhaigla IT arendusgrupiga arutatud nii Haiglate Liidu kui ka SA E-Tervis poolt välja töötatud dokumenteerimise standardite reaalset kajastamist haiglainfosüsteemides. Standardid määravad kindlaks dokumentide andmekoosseisud ja teatud dokumenteerimise reeglid, aga lisaks sellele on haiglainfosüsteemi arendamisel vaja täpselt paika panna ka see kuidas ja milliseid andmeid korraga ekraanil kuvatakse, kuidas ja milliseid kontrolli reegleid ja automatiseerimise võimalusi kasutatakse (ehk mitu „klõpsu" peab andmete sisestamiseks tegema) jne.


Esimesel poolaastal võeti luubi alla EMO dokumentatsioon (patsiendikaardi täiendused ja triaaži määramine) ja naistekliiniku dokumentatsioon (sünnikaart, sünniepikriis, rasedakaart, beebikaart). EMO töörühma olid kaasatud ka Kliinikumi EMO töötajad, ees seisab veel naistekliiniku spetsiifika ülevaatamine koos kliiniku arstide ja ämmaemandatega. Uus funktsionaalsus jõuab eHL-i kasutajateni osaliselt selle aasta lõpus ning täies mahus järgmise aasta alguses.


Eelnevale lisaks töötati välja ühtne taastusravi spetsialisti töölaua, operatsioonide planeerimise I etapi ja patsiendiportaali funktsionaalsuse visioon. Teisel poolaastal on plaanis need visioonid koostöös vastavate kliinikute töörühmadega kooskõlastada, viia sisse vajalikud täiendused ning funktsionaalsus järgmisel aastal eHLi kasutajateni tuua.


Kati KormKõigi nende tööde ja tegemiste juures on kolmandaks osapooleks olnud meie kauaaegne lepingupartner Nortal, kelle analüütikud ja arhitektid pakuvad ise aktiivselt välja uusi funktsionaalseid lahendusi ja abistavad meid ka visioonide väljatöötamisel.


Kati Korm
informaatikateenistuse arendusosakonna juhataja

 
Soome IT-spetsialistid kliinikumis Prindi
Kasutaja hinnang: / 1
ViletsParim 
Esmaspäev, 26 Märts 2012 07:46

 

16. veebruaril toimus Medi-IT OY poolt organiseeritud Soome tervishoiuvaldkonna IT-spetsialistide külaskäik kliinikumi.


Külalised tutvusid põhjalikult meie informaatikateenistuse töökorraldusega, tarkvaraarenduse põhimõtetega ja rakenduse eHL ajaloo ning funktsionaalsusega. Neile pakkus eriti suurt huvi see, kuidas on Eestis ja kliinikumis suudetud suhteliselt lühikese aja ning piiratud ressurssidega nii palju korda saata. Võrreldes Soomega on meil kliinikumis kasutusel tänapäevane, 100% veebipõhine ja pidevalt arenev haiglainfosüsteem ja kogu riiki hõlmav digiretsepti, digiepikriiside ja digipildi funktsionaalsus. Kõrge prioriteediga IT arendustööde tempo on meil väga kiire ja sellega seoses tunti huvi kasutusel olevate arendusmetoodikate vastu. Kõrgelt hinnati ka kliinikumi IT-töötajate optimismi ja töötahet.

Medi-IT OY on ettevõte, mis pakub Soome haiglatele tarkvaralahendusi, et aidata Soome haiglates korraldada piirkondlike meie digiloo sarnaseid lahendusi. Medi-IT OY on osaline Soome digiretsepti pilootprojektis.

 

Informaatikateenistus

 
Operatsiooniprotokolli täitmine osade kaupa Prindi
Kasutaja hinnang: / 1
ViletsParim 
Esmaspäev, 26 Märts 2012 07:44

 

Operatsiooniprotokolli on võimalik täita osade kaupa vastavalt sellele, kuidas andmed tekivad. Poolikute andmete salvestamiseks on protokollis nupp „Jäta pooleli".

Operatsiooniprotokolli lisamine
 

Poolikute andmetega operatsiooniprotokolli salvestamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised andmed:

• operatsiooni alguskuupäev (võib olla määratud ka tulevikku ja ilma kellaajata);

• üks kirurg;

• märkeruut protokolli ametliku koostaja nime ees.

Nimekiri

Poolikute andmetega salvestatud operatsiooniprotokoll tekib operatsiooniprotokollide nimekirja. Protokolli olekuks on „S"-sisestamisel. Sisestamise jätkamiseks tuleb vajutada muuda ikoonile.

 

Meelika Kuningas-Lutsar

informaatikateenistuse arendusosakonna süsteemianalüütik

 

Tiiu Laud

informaatikateenistuse projektijuht

 
<< Algus < Eelmine 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Järgmine > Lõpp >>

Lehekülg 1 / 9