Lisatud: 26 Märts 2012

Operatsiooniprotokolli on võimalik täita osade kaupa vastavalt sellele, kuidas andmed tekivad. Poolikute andmete salvestamiseks on protokollis nupp „Jäta pooleli".

Poolikute andmetega operatsiooniprotokolli salvestamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised andmed:

• operatsiooni alguskuupäev (võib olla määratud ka tulevikku ja ilma kellaajata);

• üks kirurg;

• märkeruut protokolli ametliku koostaja nime ees.

Poolikute andmetega salvestatud operatsiooniprotokoll tekib operatsiooniprotokollide nimekirja. Protokolli olekuks on „S"-sisestamisel. Sisestamise jätkamiseks tuleb vajutada muuda ikoonile.

Meelika Kuningas-Lutsar

informaatikateenistuse arendusosakonna süsteemianalüütik

Tiiu Laud

informaatikateenistuse projektijuht

Lisatud: 23 Veebruar 2012

Retseptikeskuse poolt pole päris kõiki retsepte lubatud tühistada. Kui tegu on retseptiga, mida pole võimalik tühistada, siis annab Retseptikeskus sellest teada veateatega:

• Retsepti staatused vastavalt liidestamise juhendile on:

- Koostatud - 00

- Müüdud - 10

- Broneeritud apteegis - 20

- Broneeritud operaatori poolt - 30

- Annulleeritud - 99

• Tühistamise toimingut mittelubavad staatused on:

- Müüdud - 10

- Broneeritud apteegis - 20

- Broneeritud operaatori poolt - 30

- Annulleeritud - 99

Veateade „Retsept on toimingut mittelubavas staatuses 99" antakse retseptile, juhul kui:

- Retsept on tühistatud kasutades operaatorteenust.

- Esinesid andmevahetuse probleemid, millega seoses on tühistamise sõnum eHL-i andmetel Retseptikeskussesse edastamata, aga tegelikult on see siiski Retseptikeskusese jõudnud (nt võrguühenduse häirete puhul, kus tühistamise sõnum jõuab Retseptikeskusese, kuid tühistamise õnnestumise sõnum ei jõua tagasi eHL-i).

Vajadusel saab koostöös apteekidega muuta broneerimise/tühistamise andmeid kasutades Retseptikeskuse operaatorteenust.

Infot patsiendi retseptide staatuste kohta on arstil võimalik vaadata aktiveerides menüüpunkti „Retseptikeskuse retseptid".

Nelli Lauga

informaatikateenistuse arendusosakonna projektijuht

Tiiu Laud

informaatikateenistuse projektijuht

Lisatud: 28 Jaanuar 2012

1. jaanuaril 2012 loodi riiklik Müokardiinfarktiregister, mille andmekogu volitatud töötleja on Tartu Ülikooli Kliinikum. Registri pidamiseks luuakse kliinikumi juurde eraldi struktuuriüksus.

Müokardiinfarktiregister võimaldab riiklikul tasandil koguda ja analüüsida andmeid müokardiinfarkti ravikvaliteedi ja -tulemuste kohta. Senini ei kogutud müokardiinfarkti andmeid tsentraalselt üle Eesti ning andmebaasi jõudis info vaid nendest haiglatest, millega oli sõlmitud andmevahetuse leping. Nüüdsest saadavad registrisse andmeid kõik tervishoiuteenuse osutajad, kes on diagnoosinud infarktijuhte, kas elupuhuselt või pärast surma.

Täpset ja kõikehõlmavat teavet ägeda müokardiinfarkti juhtude kohta vajatakse nii tervishoiusüsteemi juhtimises, kliinilises praktikas kui ka teadustöös. Müokardiinfarktiregistri andmete täielikkuse ja kvaliteedi tagamiseks seotakse andmed tulevikus tervise infosüsteemi ning rahvastiku- ja surma põhjuste registriga. Registri erialase eesmärgipärase toimimise tagab 10-liikmeline registri teadusnõukogu. Müokardiinfarktiregistri kodulehe aadress on: www.infarkt.ee

Kliinikumi Leht

Lisatud: 28 Jaanuar 2012

Arveldamata artiklitest parema ülevaate saamiseks tehti eHL-i uus aruanne „Arveta haiguslood". Allpool on välja toodud juhtnöörid aruande parameetrite kohta ning selgitus, mis andmed aruandes kuvatakse. Uus aruanne on kättesaadav nii arvelduse kui ka diagnostika aruande menüüpunkti alt.

Aruande parameetrid:

• Periood - arveldamata artiklite kuupäevade vahemik;

• Struktuuriüksus - raviteenuste lehel olev arve esitaja struktuuriüksus;

• Töötaja - raviteenuste lehel olev arve esitaja isik;

• Haigusjuhu tüüp - võimalik teha aruanne eraldi ambulatoorsete, päevastatsionaarsete, statsionaarsete ning uuringujuhtude kohta;

• Haigusjuhu staatus - võimalik teha aruanne vaid avatud või lõpetatud haigusjuhtude kohta.

Aruande vaatamiseks soovitame kasutada eksportimist, kuna seejärel on võimalik aruanne Excel-is avada ning seal vajadusel andmeid töödelda.

Aruandes kuvatakse haiguslugudega seotud artiklid maksjate järgi, st kui ühes haigusloos on mitme maksja arveldamata artiklid, näidatakse haiguslugu mitmel real. Samuti kuvatakse infot, kas haiguslooga on seotud vastuseta saatekiri „Jah", millele oodatakse vastust sama haigusloo raames. Arveldamata artiklite summas kajastatakse maksjate kaupa haigusloo arveldamata artiklite maksumus.

Meelika Kuningas-Lutsar

informaatikateenistuse

süsteemianalüütik

Lisatud: 22 Detsember 2011

Kui eHL radioloogiamooduli juurutamine uuringute tellijatele suuri muudatusi kaasa ei toonud (pidi ainult jälgima, et patsiendi uuringule suunamise järel vastav haigusjuht ikka kenasti avatuks jääks), siis radioloogiakliiniku töötajate jaoks olid muudatused väga suured.

Võrreldes vana radioloogia infosüsteemiga on uues moodulis selgelt eristatud registraatori, tehniku ja diagnostiku töölauad. See tähendab lisaks uudse väljanägemisega ekraanikuvadele mõnes osakonnas ka töökorralduse muudatusi (otsustusi kes milliseid tegevusi infosüsteemis dokumenteerib). Kõige raskem on kindlasti uue mooduliga harjuda neis kabinettides, kus eraldi registraatorit ei ole ja kõik vajalikud tegevused tuleb tehnikul või diagnostikul ära teha.

Erinevate tegevuste, näiteks konkreetse saatekirja ja vastuse leidmiseks on palju otsingu ja filtreerimise võimalusi ning igal kasutajal tuleb leida endale kõige sobivamad variandid.

Praegu kasutusele võetav funktsionaalsus kujutab endast radioloogiamooduli esimest etappi. Peale paarikuulist radioloogiamoodulis töötamist saab kõigile paremini selgeks see, millised kuvad vajavad optimeerimist, kas ja kuidas tuleks informatsioon ekraanil ümber paigutada, millistest vaheetappidest on võimalik loobuda - see kõik on teise etapi arendustegevuste sisu.

Juba praegu on radioloogidel vajaduse korral võimalik tutvuda patsiendi haiguslooga eHL-i ravimoodulis. Järgmises etapis tõstetakse eHL-i üle ka vanas infosüsteemis salvestatud uuringute vastused.

Teise väga suure uuendusena võeti radioloogiakliinikus kasutusele radioloogiliste teenuste põhine lähenemine – iga teenus on seotud ühe või mitme konkreetse haigekassa hinnakirja artikliga. Tulevikus võimaldab see elektroonilise tellimise rakendumisel tellival arstil täpsemalt ära määrata, millist uuringut on patsiendile vaja teha. Radioloogiakliinikus võimaldab see juba täna teha täpsemat analüüsi ja statistikat oma tegemiste kohta.

Radioloogiamooduli lühijuhendid on kättesaadaval eHL Abi lehel: http://ehlabi.kliinikum.ee/juhendid

Kati Korm

informaatikateenistuse arendusosakonna juhataja

Lisatud: 22 November 2011

1. septembril algas eHL-i radioloogiamooduli juurutamine radioloogiakliinikus.

Esialgu uus radioloogiamoodul uuringute tellijatele suuri muudatusi kaasa ei too, väiksemad muudatused on tehtud radioloogiliste uuringute vastuste kuvamisel päevikukannetes. „Link dokumendile" viitab nüüd vastuse kuvale ning uuringu pilti saab vaadata eraldi lingi alt. Tulevikus võetakse kasutusele ka elektrooniline tellimine ja uuringuaja broneerimine.

NB! Tuleb meelde jätta, et eHL radioloogiamoodul lähtub nõudest, et arsti poolt tellitud radioloogilisele uuringule saab teenust osutada vaid siis, kui haigusjuht on avatud. Avatud haigusjuhuga seotakse uuringu vastus ning see omakorda tagab tehtud uuringu vastuse ja teenuse koodide õige liikumise päevikusse ja raviarvele. Tagatakse ka teenuste korrektne arveldamine.

Seega, teenust ei saa osutada kui pole avatud juhtumit.

eHL-is tähendab see seda, et eHL diagnostikamoodulisse laekunud saatekirja saab siduda patsiendi

• avatud ambulatoorsete ja päevastatsionaarsete juhtumitega;

• lõpetamata dokumenteerimisega statsionaarsete juhtumitega.

Radioloogiamooduli juurutamine toimub samm-sammult informaatikateenistuse ja radioloogiakliiniku poolt kokkulepitud ajakava alusel. Kui mõne osakonna või registratuuri juurutamisel tekib tehnilisi tõrkeid, siis korrigeeritakse juurutamiskava ning täpne eHL-i kasutusele võtmine lepitakse igas osakonnas eraldi kokku.

Praegu töötavad eHL radioloogiamoodulis:

Struktuuriüksus ja juurutamise aeg

nukleaarmeditsiin 2. september

radiodiagnostika stomatoloogia polikliinikus 5. september

radiodiagnostika kopsukliinikus 19. september

magnetresonantstromograafia 24. oktoober

mammograafia 24. oktoober

Uus sisselogimisekraan eHL-is

Juhime tähelepanu muudatustele eHL-i avalehel - sisselogimisekraan tegi läbi uuenduskuuri. Muutus üldine väljanägemine, senisest mugavam on logida rakendusse ID-kaarti kasutades ja lisandus kasutaja meelespea delikaatsete isikuandmete kaitsmise kohta.

eHL-i koolitused

Kliinikutel on võimalik tellida meie koolitajatelt eHL lisakoolitusi!

Koolitusi on võimalik tellida gruppidele (nt statsionaarse osakonna õed) ning vajadusel viime läbi ka individuaalkoolitusi uutele töötajatele. Koolituste puhul on kasutajatel endil võimalik valida teemad, mida oleks vaja üle korrata, põhjalikumalt läbi vaadata (nt TVL koostamine, ambulatoorse HJ dokumenteerimine jne.)

Erinevad teemakoolitused, mida omalt poolt hetkel pakume:

* Ambulatoorse HJ dokumenteerimise miinimumnõuded

* Statsionaarse HJ dokumenteerimise miinimumnõuded

* Valvearsti VV dokumenteerimine

* Päevastatsionaarne HJ

* Registratuuri töö

* Statsionaarse õe töö

* Dieetide määramine eHL-s

* Broneerimine ja registreerimine (nii amb. kui ka stats.)

* VPT (voodipäevatasu) arve koostamine

* VT (visiiditasu) arve koostamine

* Operatsiooniprotokolli koostamine

* TISS lehe koostamine

* TVL koostamine

* Juurdepääsu lubamine eHL-s

* Digiretsepti koostamine eHL-s

* Radioloogia diagnostiku töö

* Radioloogia tehniku töö

* Radioloogia registraatori töö

Nimekiri pole lõplik, teemasid saavad kasutajad ise juurde pakkuda!

Koolituse tellimiseks palun kirjutage See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või helistage telefonil 7319192.

Kati Korm

informaatikateenistuse arendusosakonna juhataja

Lisatud: 22 November 2011

Juulist septembrini viidi kliinikumis läbi isikuandmete kaitse järelevalvemenetlus ehk audit. Tegemist oli riikliku järelevalvemenetlusega, mille algatajaks ja läbiviijaks oli Andmekaitse Inspektsioon. Auditi eesmärgiks seati andmekaitsealaste probleemide ennetamine ning isikuandmete töötleja turvameetmete alase teadlikkuse tõstmine.

Isikuandmete kaitse auditi läbiviimise juhendi kohaselt on isikuandmete kaitse audit süsteemne ja sõltumatu ekspertiis, mille eesmärk on teha kindlaks, kas isikuandmete töötlemisega seotud tegevused asutuses on vastavuses organisatsiooni isikuandmete kaitse poliitika ja protseduuridega ning kas isikuandmete töötlemine vastab isikuandmete kaitse nõuetele. Audit aitab välja selgitada probleemid ja nõrkused ning kindlustada ja säilitada vastavust oluliste isikuandmete kaitse nõuetega.

Kolme kuu jooksul vaadati läbi andmekaitsega seotud kliinikumi korrad ja protseduurid, täpsustati organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete rakendamise üksikasju, külastati spordimeditsiini ja taastusravi kliinikut ning naistekliinikut. Siinkohal tänavad artikli autorid kliinikumi töötajaid, kes leidsid lisaks pingelisele ravitööle võimaluse anda oma panuse auditi läbiviimisel.

Auditi käigus ja lõppraportis tegi Andmekaitse Inspektsioon kliinikumile mitmeid ettepanekuid, mida andmekaitse valdkonnas arvesse võtta. Kokkuvõtteks kinnitas audit teadmist, et andmekaitse vajab jooksvat rakendamist kõigil tasanditel – riigi, asutuse, juhi ja töötaja.

Priit Koovit

informaatikateenistuse arendusosakonna projektijuht

Raul Vatsa

turbehalduse spetsialist

Riiklik järelevalve

Isikuandmete kaitse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgimist kontrollib Andmekaitse Inspektsioon.

Andmekaitse Inspektsioon on isikuandmete kaitse seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutseb, lähtudes isikuandmete kaitse seadusest, muudest seadustest ja nende alusel kehtestatud õigusaktidest.

Andmekaitse Inspektsioon:

1. kontrollib isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuete täitmist;

2. rakendab seadustes ettenähtud alustel, ulatuses ja korras haldussundi;

3. algatab vajaduse korral väärteomenetluse ja kohaldab karistust;

4. teeb koostööd rahvusvaheliste andmekaitse järelevalve organisatsioonidega ja välisriikide andmekaitse järelevalve asutuste ning välisriikide muude pädevate asutuste või isikutega;

5. annab soovituslikke juhiseid isikuandmete kaitse seaduse rakendamiseks;

6. täidab muid seadustest tulenevaid ülesandeid.

Andmekaitse Inspektsioonil on õigus:

1. peatada isikuandmete töötlemine;

2. nõuda ebaõigete isikuandmete parandamist;

3. keelata isikuandmete töötlemine;

4. nõuda isikuandmete sulgemist või töötlemise lõpetamist, sealhulgas hävitamist või edastamist arhiivi;

5. rakendada isiku õiguste ja vabaduste kahjustamise ärahoidmiseks vajaduse korral asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras viivitamata isikuandmete kaitseks organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid, välja arvatud juhul, kui isikuandmeid töötleb riigiasutus;

6. nõuda isikutelt asjakohaseid dokumente ja muud vajalikku teavet ning teha dokumentidest koopiaid.

Allikas: isikuandmete kaitse seadus § 32-33.

Lisatud: 22 November 2011

DELMA (Developing Estonian-Latvia Medical Area) - projekti eesmärk on suurendada Eesti ja Läti koostööd meditsiinisektoris.

Projekti viivad ellu Tartu Ülikool ja Läti Ülikooli Pauls Stradiņši kliinikum ning neli kohalikku haiglat kummalgi pool piiri: Valga haigla, Põlva haigla, Lõuna-Eesti haigla ja Vidzeme haigla Valmieras. Projekti sisuks on süvendada koostööd eeskätt telemeditsiini ja regeneratiivse meditsiini erialadel. Pikemaajalisem eesmärk on Eesti-Läti meditsiinipiirkonna viimine vastavusse Euroopa majandus- ja teaduspiirkonna nõuetele, et võimaldada teadmiste, patsientide, ravi ja tehnoloogia vaba liikumist.

Kavas on rakendada telemeditsiini pilootprogrammi, mis võimaldab videokonverentsi seadmete vahendusel patsientide diagnoosimist ning koolituste läbiviimist alates juhuesitlustest kuni ülevaadete tegemiseni kirurgilistest operatsioonidest.

Projekti raames on ostetud videokonverentsi seade Polycom HDX 8000, mis võimaldab läbi viia internetipõhiseid High Definition (HD) videokonverentse kuni 4 partneri vahel korraga. Seade on varustatud mobiilse multimeedia käruga, mis lubab seda vastavalt vajadusele liigutada. Videokonverentsi seadme kohta saab infot TÜ arstiteaduskonna täienduskeskusest (Puusepa 8, D239, tel 7318109).

Marika Rosenthal

TÜ arstiteaduskonna täienduskeskuse infospetsialist

Lisatud: 16 September 2011

Suvel tegi informaatikateenistus ettevalmistusi radioloogia mooduli kasutusele võtmiseks ja tutvustas külalistele eHL-i.

Radioloogia mooduli juurutamine algas 1. septembril radioloogiakliiniku nukleaarmeditsiini osakonnas ning jätkub nädalaste või paarinädalaste vahedega teistes osakondades. Radioloogia mooduli kasutusele võtmine toob kaasa mõningad muudatused ka radioloogiliste uuringute vastuste kajastamises eHL-i rakenduses. Täpsem info liituvate osakondade ajakava ning muudatuste kohta saadetakse e-kirja teel.

10. juunil külastas informaatikateenistust Ida-Tallinna Keskhaigla IT-töötajate delegatsioon, mille koosseisu kuulusid haldusgrupi, arendusgrupi, riistvaragrupi ja andmelaogrupi esindajad. Tutvuti haiglainfosüsteemi eHL administreerimisega, rakenduste vahelise andmevahetusega ning kliinikumi üldise IT arenduspoliitikaga. 15. juunil tuli kliinikumi Ida-Tallinna keskhaigla juhtkond eesotsas juhatuse esimehe dr Ralf Allikveega. Külalistele tutvustati eHL-i erinevaid funktsionaalsusi, jagati kasutamiskogemusi ja diskuteeriti elektroonilise haigusloo tulevikuvisioonide üle. Ida-Tallinna keskhaigla patoloogid tutvusid meie patoloogiateenistuse tööga.

29. juunil väisas informaatikateenitust Stradini haigla IT delegatsioon Lätist. Tutvuti eHL-i kasutamisega kliinikutes ning eLabori-ga ühendlaboris. 26. juulil saabus külla Leedu haigla- ja IT juhtide delegatsioon. Tutvuti eHL-i ja eLaboriga ning külastati hematoloogia-onkoloogia kliinikut ja ühendlaborit.

Kati Korm
informaatikateenistuse arendusosakonna juhataja

Lisatud: 15 Juuni 2011

möödunud aastal.

Võrreldes eelnevate aastatega on eHL-i juurutusplaanid 2011. aastaI täiesti teistsugused. Varasematel aastatel liitus eHL-iga uus struktuuriüksus iga kahe-kolme nädala tagant ningeHL-iga tegelevatel IT töötajatel ei olnud testimiste, koolituste, juurutamise ja juurutamisjärgse kasutajatoe tagamise käigus aega tehtut analüüsida. 2010.aasta lõpuks oli eHL-i juurutamine kõikides ravitööga tegelevates kliinikutes lõpule viidud ja lisaks oli juurutamine käivitunud patoloogiateenistuses. 2011. aasta esimesel poolel jätkati patoloogiliste uuringute elektroonilise tellimise juurutamist kliinikutes, aga peale seda tuli juurutamistöösse sisse pikem paus.

2010. aasta lõpus läbi viidudandmebaasiserveri hooldustööd võimaldasid meie arendajatel 2011. aasta alguses keskenduda andmebaasipäringute optimeerimisele. Samuti analüüsiti rakendusserverite kasutamist ning uuendati neis kasutatavat

baastarkvara. Kõik see võimaldas kokkuvõttes tõsta rakenduse üldist töökiirust ja töökindlust. eHL-i töörühma poolt märtsis läbi viidud testimised näitasid, et võrreldes 2010. aasta oktoobriga oli päringute kiirus tõusnud keskmiselt 2 korda.

2011. aasta esimene pool on peamiselt kulgenud Radioloogia mooduli kasutusele võtmise ettevalmistustööde rütmis. Maikuus kaasame funktsionaalsuse testimisse ka radioloogiakliiniku esindajad ning seejärel alustame uue mooduli juurutamist radioloogiakliinikus ja kõigis neis uuringukabinettides, kus eHL veel uuringute läbiviimiseks kasutusel ei ole.

Rakendusse ei ole 2011. aasta esimeses pooles lisandunud palju uut funktsionaalsust, küll aga on tehtud palju taustatöid ja täiendusi praktiliselt igas moodulis. Suuremad muudatused puudutasid digiretsepti ja dokumendivorme.

eHL kasutajatugi 2010. aastal

Kasutajatoe numbrile 9009 tehtud kõnede ning aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. saadetud muredega tegeleb

informaatikateenistuses igapäevaselt 4 inimest, suuremate probleemide korral lülitub kasutajatoe režiimile veel 4 inimest.

Tabel: Numbrile 9009 tehtud kõnede statistika aastate ja kuude lõikes.

Iga suurema struktuuriüksuse liitumisel eHL-iga või täiesti uue funktsionaalsuse lisandumisel suureneb kasutajatoe koormus pea kahekordseks. Kõige suurema kõnedetulva tõi endaga kaasa viimane aastavahetus, kui samale ajale langesid eurole üleminek, uue arveldusmooduli kasutusele võtmine eelmise aasta lõpus, patoloogia saatekirjade juurutamine aasta alguses ja muudatused mitmetes eHL-iga suhtlevates infosüsteemides.

Alates 2010. aasta aprillist oleme registreerinud kõik kasutajate probleemid kasutajatoe andmebaasis. See annab meile

võimaluse saada täpsemat ülevaadet selle kohta, millistes struktuuriüksustes on kõige rohkem probleeme, saame ka analüüsida probleemide sisu ning võtta tarvitusele abinõud enamlevinud probleemide likvideerimiseks.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et vähem probleeme tekib neis struktuuriüksustes, kus eHL-i on pikaajaliselt kasutatud ning kus

töökorraldus on osakonna siseselt väga hästi paika pandud. Kõige rohkem probleeme tekib neis struktuuriüksustes, kus

tegeletakse patsiendi kliinikumi sisse kirjutamisega ja arvete väljastamisega.

Meie eesmärk on rakenduse funktsionaalsuse täiendamise, kasutusmugavuse tõstmise, kasutajajuhendite täiendamise ja täienduskoolituste abil järjest vähendada kliinikumi töötajate vajadust kasutajatoe poole pöördumiseks.

Kati Korm

informaatikateenistusearendusosakonna juhataja

Lisatud: 21 Mai 2011

2011. aasta algusest on kliinikumi dokumendihaldust toetamas elektrooniline dokumendihaldussüsteem ehk lühendatult DHS.

Tänapäeva infoühiskonnas muutub järjest olulisemaks dokumentide haldamine korrastatud viisil kogu dokumendi elutsükli jooksul. Selgepiiriline hüve tekib, kui asjaajamistoimingute kõik etapid on võimalik läbi viia elektrooniliselt. Selles suunas on liikumas ka kliinikum.

Dokumendihaldussüsteemi kasutuselevõtu eelduseks on olnud kliinikumi dokumendihalduse analüüsimine ja ülesehituse häälestamine uues süsteemis. Sisestatud on vajalikud funktsioonid, sarjad ja loendurid, et igal dokumendil, veel enne kui ta luuakse või saadakse, oleks olemas oma „pesa". Kindlasti on olnud esmatähtis õiguste süsteemi kujundamine, et dokumendid oleksid kättesaadavad selleks volitatud isikutele. Praegu on DHS-is seadistatud üle 60 grupi, mis jagavad õigusi süsteemi enam kui 800 kasutajatele.

Märtsikuu alguse seisuga on DHS-i viidud kirjavahetuse, nõukogu ja juhatuse dokumentide ning kliinikute ja teenistuste juhtimisalaste (korraldused, käskkirjad, protokollid) dokumentide haldus. Kliinikumi juhid on uuendusega edukalt kaasa tulnud: 100% nõukogu ja juhatuse liikmetest ning 70% kliinikute juhatajatest/teenistuste direktoritest kooskõlastavad ja kinnitavad juba dokumente elektroonselt.

Järgmise suurema tööna lisandub lepingute ja aktide haldus. Olemasoleva ca 21 000 lepingu andmed hõlmatakse tagantjärgi, et säilitada terviklik ülevaade. Samuti on plaanis hakata DHS-is läbi viima soetuste protseduuri.

Dokumendid on asutuse väärtuslik inforessurss ja ettevõtte mälu. Dokumentidega tõestatakse oma õigusi ja fikseeritakse kohustusi ning tehtud otsuseid. Korras asjaajamine suurendab asutuse usaldusväärsust klientide (patsientide) ja avalikkuse silmis.

Loodame kliinikumi töötajatelt aktiivset osalust. Uue töövahendi juurutamine ning omaksvõtt on pikaajaline protsess, millest saavad tulu kõik osapooled.

DHS-i oskuslikumaks ja ladusamaks kasutamiseks soovitame läbida koolituse. Koolitusinfo on kättesaadav intranetis koolituste registreerimise keskkonnas.

Uue dokumendihaldussüsteemiga kaasnevate küsimuste ja probleemide korral palume julgelt ühendust võtta arvutiabiga e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või telefonil 731 9222.

Hele Punga

Kati Korm

Lisatud: 07 Aprill 2011

2010. aasta lõpus teostas informaatikateenistus rakenduste eHL ja eLabor andmebaasiserveri hooldustöid, mis tõid endaga kaasa mitmetunnilisi töökatkestusi. Täname kõiki erakorralise meditsiini ja intensiivravi osakondade ning ühendlabori töötajaid, kes töökatkestustest tingitud lisatöösse jõulude ja aastavahetuse ajal mõistvalt suhtusid.

Informaatikateenistus

Lisatud: 22 Veebruar 2011

Alates selle aasta algusest on lisaks tavapärasele analüüsivastuste päevikukannetest epikriisi importimisele võimalik vastuseid epikriisi kanda ka risttabeli kujul kopeerides või üksikvastuseid risttabelist välja valides.

Avades epikriisis saki Uuringud ja protseduurid leiate all vasakul menüüpunkti „Lisa analüüsi vastuseid“.

Klõpsates menüüpunktil „Lisa analüüsi vastuseid“ avaneb labori analüüside risttabel. Analüüside vastuseid saab välja valida (ja valikut tühistada) nendel hiirega klõpsates.

Annulleeritud analüüside vastused on risttabelis läbikriipsutatud.

Nupule „Lisa epikriisi“ vajutamise järel kanduvad välja valitud analüüside vastused epikriisi.

Loe edasi...

Lisatud: 04 Jaanuar 2011

2011. aasta algusest võtab kliinikum kasutusele elektroonilise dokumendihaldussüsteemi WebDesktop.

Elektrooniline dokumendihaldussüsteem ehk DHS võimaldab:
• hallata dokumente selleks spetsiaalselt loodud tarkvaras;
• loobuda dokumentide hoidmisest Outlooki Public Foldersi kataloogides;
• määrata dokumentidele juurdepääsu õigused, lubades töötajatele ligipääsu vaid tööks vajalikele dokumentidele;
• suunata digitaalseid dokumente kooskõlastamiseks ja kinnitamiseks, sh digitaalseks allkirjastamiseks;
• leida kiiresti vajalikke dokumente;
• liita omavahel seotud dokumendid, näiteks hankelepingud, lepingute lisad, aktid ja arved üheks tervikuks;
• hallata ühist kontaktide registrit;
• hoida dokumente autentsetena kogu nende eluea jooksul;
• viia läbi arhiivinduslikke toiminguid.

Süsteem võetakse kantselei- ja informaatikateenistuse koordineerimisel kasutusse järk-järgult, hõlmates järjest uusi dokumendiliike.

Aasta alguses alustatakse WebDesktopis kliinikumi ametliku kirjavahetuse registreerimist, lisaks hakatakse selles rakenduses haldama korraldusi ja käskkirju. Töövoogude juurutamine toimub struktuuriüksuste kaupa.

Kutsume kliinikuid ja teenistusi, kes soovivad olla süsteemi esimeste kasutuselevõtjate hulgas, sellest teada andma e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Seejärel analüüsime ühiselt läbi tööprotsessid ja korraldame koolitused.

Head uut asjaajamisaastat!

Informaatikateenistus
Kantseleiteenistus

Lisatud: 06 Jaanuar 2011

ID-kaart kehtib Eestis isikuttõendava dokumendina ka digitaalses maailmas. ID-kaardi abil saab kasutada riigiportaali, internetipanga teenuseid, osta ID-piletit, anda digitaalseid allkirju jpm. Alates 2010. aasta oktoobrist on lisaks tavalisele ID-kaardile võimalik taotleda ka digi-ID-d, mis kehtibki ainult digitaalses maailmas.

Arstid saavad ID-kaardi abil kasutada üle-eestilist Tervise infosüsteemi (mida tuntakse ka E-Tervise või Digiloo nime all), kuhu erinevate haiglate ja perearstide infosüsteemidest saadetakse patsientide haiguslugude kokkuvõtteid. Lisaks digi-epikriisidele saab Tervise infosüsteemis tutvuda ka patsiendi aegkriitiliste andmete (nagu allergiad, immuniseerimised jne) ja diagnoosidega.

Kuna Tervise infosüsteem ei sisalda veel kõikide patsientide kõikide haiguslugude kokkuvõtteid, siis ei ole garantiid, et konkreetse patsiendi info selles süsteemis olemas on. Tulevikus muutub aga selline olukord üha sagedasemaks, kus patsiendil on kliinikumi ravile saabudes paberile trükitud haigusloo kokkuvõtte asemel kaasas perearsti soovitus vaadata patsiendi andmeid Digiloost. Siis läheb arstil kindlasti vaja ID-kaarti või digi-ID-d.

ID-kaardi taotlemiseks tuleb teil pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti Kodakondsus- ja Migratsioonibüroo teeninduse poole ning esitada täidetud taotlusankeet, värvifoto, isikuttõendav dokument (nt pass) ning riigilõivu tasumist tõendav dokument. ID-kaart kehtib viis ning digi-ID kolm aastat. Kasulikku infot ID-kaardi taotlemise ja kasutamise kohta leiate ID-kaardi veebikeskkonnast
http://www.id.ee/ ning Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt http://www. politsei.ee.

Loe edasi...

Lisatud: 18 November 2010

Kuna isikuandmete kaitse seadus nõuab, et ka tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, kes ja millal ning milliste isikuandmetega tegeles, siis logitakse eHL-is kõik kasutajate tegevused patsiendi andmetega.

Patsiendi poolt esitatud järelpärimise või muude probleemide tekkimise korral on rakenduse administraatoril võimalik logidest andmeid välja otsida patsiendi, haigusjuhu või konkreetse eHL-i kasutaja järgi (vt kõrvalasuvat pilti).

On ülimalt oluline, et kõikide rakenduste kasutajad logiksid alati programmi sisse oma kasutajatunnusega ega edastaks oma kasutajatunnust ja parooli teistele isikutele.

Kasutajatunnuse taotlus

Kui teil veel ei ole oma tööülesannete täitmiseks vajaliku programmi kasutajatunnust, siis vormistage kasutajatunnuse taotlus kohe täna!

Taotluse peab kinnitama oma allkirjaga ka kliiniku juhataja.

Kasutajatunnuse taotluse vormi leiate aadressilt https://intranet.kliinikum.ee/kasutajatunnuseavaldus/

Loe edasi...

Lisatud: 18 November 2010

Seoses IT koolitusklassi kolimisega kliinikumi peahoone (L. Puusepa 8) keldrikorruselt informaatikateenistusega samasse hoonesse, leiavad kliinikumi töötajatele suunatud infotehnoloogiaalased koolitused alates 28. septembrist aset L. Puusepa 2 maja II korrusel ruumis nr 227 (suur auditoorium).

Informaatikateenistus

Lisatud: 18 November 2010

Kõik videoformaadis tegevusjuhised leiate aadressilt http://ehlabi.kliinikum.ee/.

Kui te soovite juhendit mingi konkreetse toimingu kohta, siis palun andke sellest informaatikateenistusele teada!

Informaatikateenistus

Lisatud: 18 Oktoober 2010

Andmekaitse eesmärgiks kliinikumis on tagada isikuandmete nõuetekohane töötlemine tervishoiuteenuse osutamise, teadusuuringute ja õppetöö käigus.

Isikuandmed on füüsilise isiku kohta käivad andmed. Juriidilisel isikul isikuandmed puuduvad. Andmed on isikuandmed, kui on teada või on võimalik tuvastada isik, kelle kohta andmed käivad. Kui andmed ei ole kokku viidavad isikuga, ei ole tegemist isikuandmetega, vaid lihtsalt andmetega.

Isikuandmete töötlemisele esitatavate nõuete aluseks on privaatsuse, saladuse hoidmise ja isikuandmete kaitse regulatsioonid.

Privaatsus tähendab inimese eraelu puutumatust. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning EV põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele.

Inimese terviseseisundi kohta käivad andmed on eraelulised andmed ehk inimese andmed ehk isikuandmed. Isikuandmed jagunevad tavalisteks ja delikaatseteks. Terviseseisundi kohta käivad andmed kuuluvad delikaatsete isikuandmete hulka.

Loe edasi...

Lisatud: 18 Oktoober 2010

• Isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on.
• Delikaatsed isikuandmed on andmed füüsilise isiku terviseseisundi, puude, pärilikkuse, seksuaalelu, geeniandmete kohta (lõplik loetelu isikuandmete kaitse seadus § 4 lg 2).
• Isikuandmete töötlemine on iga isikuandmetega tehtav toiming.
• Andmesubjekt on isik, kelle isikuandmeid töödeldakse.

Kati Korm
informaatikateenistuse arendusosakonna juhataja

Lisatud: 18 Oktoober 2010

• Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele.
[Eesti Vabariigi põhiseadus § 26]

• Tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud peavad hoidma saladuses neile tervishoiuteenuse osutamisel või tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid patsiendi isiku ja tema tervise seisundi kohta, samuti hoolitsema selle eest, et käesoleva seaduse §-s 769 nimetatud dokumentides sisalduvad andmed ei saaks teatavaks kõrvalistele isikutele, kui seaduses või kokkuleppel patsiendiga ei ole ette nähtud teisiti.
[Võlaõigusseadus § 768 lg 1]

• Tervishoiuteenuse osutaja peab patsiendile tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerima
ning vastavaid dokumente säilitama. Patsiendil on õigus nende dokumentidega tutvuda ja saada neist oma kulul ärakirju, kui seadusest ei tulene teisiti.
[Võlaõigusseadus § 769]

Andmekaitse küsimustes annab kliinikumis nõu informaatikateenistuse projektijuht andmekaitse alal Priit Koovit.

Lisatud: 17 September 2010

Patsiendi haigusjuhu dokumentidest kiirema ja parema ülevaate saamiseks on eHL-i programmis loodud uus menüüpunkt HJ dokumendid. Allpool on välja toodud juhtnöörid, kuidas antud menüüpunkti kasutada.

Vajutades patsiendi haigusjuhu kontekstis vasakmenüü HJ dokumentide menüüpunktile, avaneb kasutajale antud haigusjuhu raames koostatud dokumentide nimekiri. Vaikimisi kuvatakse kõik dokumendid, mis patsiendile on selle konkreetse haigusjuhu raames üldse koostatud: epikriisid, anamneesid, TVL-id jne.

Loe edasi...

Lisatud: 17 September 2010

Kuigi juba aastaid saab kliinikumi registratuurides raviteenuste eest tasuda kaardiga, on kaardimakseterminalis teostatud makse kohta kirje fikseerimine haigla infosüsteemis seni toimunud käsitsi. Alates septembrist on kõik makseterminalid ühendatud eHL-iga ning loodud andmete automaatne vahetus kahe süsteemi vahel.

See hõlbustab märgatavalt makse teostamise protsessi:
• kuna makseinfo tuleb infosüsteemist automaatselt, ei ole enam vajadust arve summat käsitsi makseterminali sisestada;
• kuna infosüsteemi salvestuvad ainult need maksed, mis on reaalselt makseterminalis sooritatud, on maksete koostamisel välistatud inimlik eksimus.

Kasutaja jaoks tähendab uus lahendus eeskätt seda, et kui varem pidi makse info süsteemi sisestama alles pärast makseterminalis makse sooritamist, siis uue lahenduse kohaselt tuleb teha infosüsteemis valik „kaardimakse",misjärel toimub süsteemide andmevahetus.

Loe edasi...

Lisatud: 13 August 2010

eHL-i versioonis 3.18, mis on kasutajate käsutuses alates juunikuu lõpust, on võimalik vaadata patsiendi maksmata arveid lisaks registreerimisele ka juba broneerimisel.

Otsides patsienti ambulatoorse, statsionaarse või päevastatsionaarse broneerimise või registreerimise käigus, kuvatakse kasutajale patsiendi maksmata arvete plokk (skeem 1).

Skeem 1:

Patsienti tuleb maksmata arvetest teavitada ja paluda tal arved tasuda.

Kui patsient soovib kohe arve tasuda ning kasutajal on sularaha võtmise õigus, tuleb patsiendilt raha saades märkida patsiendi arve makstuks. Selleks tuleb vajutada makstava arve numbrile ja märkida summa, mis maksjalt saadi. Arve valmis tunnistamiseks tuleb vajutada nuppu „Arve valmis" (skeem 2). Patsiendile tuleb kaasa anda arve kviitung.

Skeem 2:

Ann Kuslap
informaatikateenistuse arendusosakonna süsteemianalüütik

Lisatud: 13 August 2010

Uuringu saatekirjal vöötkoodi kleepsu kasutamine on ainus viis garanteerimaks, et tellitud analüüsid ja radioloogilised uuringud seotakse õige haigusjuhu ja isikuga.

Nii jõuavad vastused ja arvelduseks vajalikud koodid kiiresti ja korrektselt tellijani kohe peale vastuse sisestamist. Otsuste tegemisel ei pea ootama paberil vastuse saabumise järel ning arve koostamisel ei ole vaja nuputada, milliseid hinnakirja koode peaks kasutama.

Vöötkoodi kleeps sisaldab patsiendi nime, isikukoodi ja juhtumi numbrit ning see on haigusjuhu põhine. Vöötkoodi skanneri ehk „käpa" abil loetakse kleepsu pealt juhtumi number uuringuprogrammi. Kuna eelneva andmevahetuse käigus on juba edastatud konkreetse juhtumigakaasnevad andmed, siis kuvatakse need programmis automaatselt. Uuringu tulemused seotakse korrektselt juhtumiga – päevikusse ilmuvad kanded uuringu vastusega ja RTL-ile read teenusekoodidega.

Kliinikumi rakendused jagavad omavahel juhtumi infot. Siduvaks elemendiks on patsiendi nimi, isikukood ja juhtumi number. Kleepsult juhtumi numbri lugemisel leiab programm üles ka ülejäänud antud juhtumiga seotud andmed.

Kliinikumis on võetud suund vastuste trükkimisest loobumisele. Kui paberile trükitud vastuseid enam tellijale ei saadeta, siis on oht, et ilma vöötkoodi kleepsuta tellitud uuringute vastused jäävadki tellival arstil nägemata.

Anu Vares
informaatikateenistuse arendusosakonna projektijuht