lk4 Anu SusiUudishimu ajendas mõtisklema selle üle, missugused mõtted kerkivad lastepsühhiaatri pähe, kui tehti ettepanek kirjutada midagi teemal lapsed ja kool laste tervise võtmes. Ilmselt ongi lastepsühhiaater kõige õigem meditsiinieriala esindaja just sellel teemal Kliinikumi Lehe vahendusel kolleegidega mõtteid vahetama, sest lastepsühhiaatrid teevad haridussüsteemiga igapäevaselt koostööd ja lastepsühhiaatrias ei seostu sesoonsus mitte niivõrd ilmaolude, taimede õitsemise vms teguritega, vaid just sellega, kas on kool või suvevaheaeg. Nendest kokkupuutepunktidest mõne sõna kirjutangi.


Uudishimu enda sees ja enda ümber toimuva vastu on peamiseks eelduseks õppimisest kui teada saamise protsessist rõõmu tundmiseks. On siiski väga palju tegureid, mis õppimist kergemaks või raskemaks teevad. Enamasti seonduvad need vaimse tervisega sh psüühilise tegevuse eripäradega, mis meil kõigil on olemas, aga mõnel meist mõnes valdkonnas sedavõrd ilmsed, et annavad lisaboonuse või tingivad erivajaduse. Psüühilise tegevuse eripärad on tavaliselt olemas juba lapseeas, aju küpsemisega seoses võivad mõned neist leeveneda või taanduda, mõned aga jääda inimese toimimist mõjutama läbi elukaare. Meditsiinis tähistatakse toimimist mõjutavaid psüühilise tegevuse eripärasid diagnoosikoodiga, haridussüsteemis tähendab teatud diagnoosikoodi olemasolu lapsel tema hariduslikku erivajadust. Praegu on haridusliku erivajadusega laste abistamiseks hariduse andmist Eestis reguleerivates õigusaktides loetletud palju võimalusi – näiteks individuaalse õppekava rakendamine, erineva taseme õpitulemustega õppeprogrammid, õpiabi, väikeklassis (kuni 4 õpilast) õppimine, ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpe jne. Samad õigusaktid sätestavad, et ilma lastepsühhiaatri abita suurem osa nendest võimalustest ei rakendu. Eelnevalt on vajalik lapse seisund põhjalikult hinnata koostöös lastepsühhiaatrilise meeskonna spetsialistidega (logopeed, psühholoog) ja vastavalt uuringute tulemustele anda konkreetsed soovitused, missugustel tingimustel ja missuguse lisaabiga just see laps kõige paremini võiks koolis toime tulla. Hariduslik erivajadus võib tuleneda väga paljudest põhjustest. Näiteks sellest, et laps ei suuda keskenduda vaimset pingutust nõudvale tegevusele või ei suuda pikemalt ühel kohal püsida või ei saa aru kõnest või on mõne valdkonna suhtes täiesti huvitu või on mõnes valdkonnas väga saamatu, kuid mõnes teises saavutab suurepäraseid tulemusi või ei saa üldse eriti aru, mis tema ümber toimub ja mida temalt nõutakse või ei suuda eakaaslastega samas tempos lugema-kirjutama õppida, kuigi on igati nutikas ja taiplik või ägestub tühisel põhjusel ülemääraselt või on kurb ja õnnetu ning lootuse kaotanud jne, jne. Need on vaid mõned põhjustest, kirjutise piiratud maht ei võimalda kõiki ülejäänuid üles lugeda.
Mida kogu selle tarkusega nüüd pihta hakata?


Meist igaühel (lapsevanemana, spetsialistina, koostööpartnerina jne) on võimalus kaasa aidata lastele sellise keskkonna kujundamisele, mis lapse uudishimu temas endas ja tema ümber toimuva suhtes erksana hoiab ja õppima innustab, mistahes eripäradele ja takistustele vaatamata. Oleme oma laste, lastelaste, kolleegide laste ja tuttavate laste vastu hoolivad, tähelepanelikud ja mõistvad.


Õpime end mõnikord kujutlema eripärase lapse asemele ja mõtleme, mida me selle lapse nahas olles selles olukorras kõige rohkem vajaksime, et paremini hakkama saada ja end hästi tunda. Püüame seda lapsele pakkuda.


Seega – edukat uut õppeaastat meile kõigile!

 

Dr Anu Susi

Laste ja noorukite vaimse tervise keskus
Psühhiaatriakliinik