Anestesioloogia- ja intensiivravi kliiniku erakorralise meditsiini osakonna õe Ireen Bruusi juuni alguses kaitstud magistritöö „Patsiendikesksus eakate hooldusravis – patsientide vaatekohad“ raames läbi viidud uurimuse tulemused näitasid, et eakad peavad hooldusravi keskmisest veidi patsiendikesksemaks.

Patsiendikesksus kui patsientide ootuste, ideede ja vaatekohtadega arvestamine tõstab patsientide rahulolu ravi ja hooldusega, mõjub positiivselt paranemisele ning vähendab patsientide ja nende lähedaste stressi (Suhonen jt 2001, Johansson jt 2002, Hornstern jt 2005, International Alliance of Patients` Organization – IAPO 2007, Lewin jt 2007). Vaatamata patsiendikeskse ravi ja hoolduse arendamisele, arvestatakse patsientide arvates liiga vähe nende arvamustega (Bosman jt 2007).

Uurimistöö eesmärk oli kirjeldada patsiendikesksust eakate hooldusravis eakate patsientide vaatekohast Eesti erinevates haiglates ning selgitada seoseid patsientide taustamuutujate ja patsiendikesksuse skoori vahel. Tegemist on empiirilise, kvantitatiivse ja kirjeldava uurimusega. Valimi moodustasid neljateistkümnes Eesti regionaal-, kesk- ja üldhaigla hooldusravi osakonnas viibivat 121 eakat patsienti. Andmed koguti 01.10.2008–30.11.2008 struktureeritud intervjuu abil. Küsimustikule vastamise määr oli 91,7%.

Uurimistöö tulemustele tuginedes võib järeldada, et eakate vaatekohast on hooldusravi keskmisest veidi patsiendikesksem. Hinnangud patsiendikesksust iseloomustavatele väidetele olid erinevad. Kõige positiivsemaks pidasid patsiendid võimalusi teha iseseisvalt toiminguid, mida nad on suutelised ise tegema. Kõige negatiivsemaks seda, et nendega ei ole arutletud selle üle, kes neid hooldab.

Uurimistöö tulemustest selgus, et enamik eakatest olid nõus, et personal arvestab nende isiklikke soove, kuulab neid, mõistab nende emotsionaalseid vajadusi ning arvestab seda, mida patsient personalile ütleb. Pooled eakatest leidsid, et neil ei ole võimalusi korraldada enesehooldust ega otsustada koos personaliga, millist hooldust, kui sageli ja kuidas nad saavad. Samuti arvasid pooled patsientidest, et personal ei nõusta, kuidas tulevikus terviseprobleeme ennetada ega huvitu, kuidas probleemid mõjutavad patsiendi perekonda, isiklikku elu ja igapäevatoiminguid. Mida rohkem vajasid eakad hooldusravi patsiendid abi igapäevatoimingutes, seda madalam oli patsiendikesksuse skoor ehk seda vähem patsiendikeskseks pidasid nad hooldusravi.

Magistritööd juhendasid TÜ õendusteaduse osakonna külalisprofessor Pirkko E. Routasalo (PhD) ning Tartu Tervishoiu Kõrgkooli arendusprorektor Merle Varik (MSc).

 

Ireen Bruus. Foto: erakogu.

Ireen Bruus
anestesioloogia- ja intensiivravi kliiniku EMO õde

 

Kommentaarid:

Patsiendikesksus on kvaliteetse (hooldus)ravi alus ning üks olulisemaid õendusabi kvaliteedi indikaatoreid. Patsiendikesksust on uuritud mitmetes riikides ning tulemustele tuginedes on järeldatud, et eakate õendusabis ei lähtuta sageli patsiendikesksusest.

Ireen on uurimistöö läbiviimiseks kasutanud Hollandis väljatöötatud ja valideeritud küsimustikku. Praktikas testitud küsimustiku kasutamine tagab tulemuste usaldusväärsuse ja võrreldavuse teiste samaväärsete uurimistööde tulemustega. Küll aga tuleb rahvusvaheliste küsimustike kasutamisel arvestada eri riikide kultuurikontekstist tulenevate erisustega.

Hooldusravi kvaliteedi parandamiseks patsiendikesksema hoolduse planeerimise kaudu on käesoleva uurimistöö tulemused oluliseks sisendiks ja seega läbiviidud uurimus igati tunnustamist vääriv.

 

Reet Urban. Foto: erakogu.

Reet Urban, MSC
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava koordinaator, oponent

 

Tegemist on esimese uurimusega Eesti õendusteaduses, milles vaadeldakse eakate patsientide hinnangut hooldusravile.

Magistritöö peamine tulemus – patsientide rahulolu oma hooldamisega – on hooldatavate arvamust küsides üsna tavapärane. Detailsemates vastustes viidatakse sageli aga mitmetele asjaoludele, mida hooldusravis parandada saaks. Ka antud uurimuses leidus mõningaid kriitilisemaid seisukohti. Näiteks tunti, et oma hooldusravi ei ole võimalik kuidagi mõjutada: mida enam patsient hooldusabi vajas, seda vähem tema ootuste ja soovide kohta küsiti.

Uuring näitas, et Eesti hooldusravi on võimalik veel mitmes aspektis täiustada. Eelkõige nihke osas professioonikeskselt hoolduselt patsiendikesksele, mis nõuab õenduspersonalilt süüvimist patsiendikesksuse sügavamasse tähendusse. Patsiendi unikaalsuse ja inimväärikuse austamiseks peavad hooldajate ja õdede töö aluseks olema just patsiendi ootused. Ireen Bruusi magistritöö tulemused on üldistatavad kogu Eesti hooldusravile ning selle arendamise seisukohast äärmiselt kasulikud. See on hea algus patsiendikesksuse alasele diskussioonile eakate hooldusravis.

 

Pirkko Elina Rautasalo.

Pirkko Elina Routasalo, PHD
Tartu Ülikooli õendusteaduse külalisprofessor, juhendaja