Avaleht
President Toomas Hendrik Ilves tunnustab dotsent Urmas Lepnerit Prindi
Esmaspäev, 23 Veebruar 2015 08:59

lk1 dots Urmas Lepner TammeaidEesti Vabariigi 97. sünnipäeva eel pälvivad 99 inimest Eestile osutatud teenete tunnustamise eesmärgil presidendilt riiklikud autasud. Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi saab kliinikumi kirurgiakliiniku juhataja dotsent Urmas Lepner.


"Eesti tänab ja tunnustab teenetemärkidega erinevate elualade inimesi nii kodumaal kui ka kaugemal, kelle igapäevane pühendumus oma tööle, oma kutsumusele ning seeläbi Eesti paremaks muutmisele väärib meie riigi kõrgeimat tänu," kirjutab president Ilves Vabariigi Presidenti Kantselei pressiteates.

 

Dotsent Urmas Lepner, kirurgiakliiniku juhataja: „Selline tunnustus tuleb ikka üllatusena. Ma ei võta seda väga isiklikult, pigem on see tunnustus laiemalt Eesti kirurgiale ja kirurgidele. See on ka tunnustus kliinikumi kirurgiakliinikule ja Tartu ülikoolile, kus ma olen kogu oma karjääri jooksul töötanud. Minu kõrval kirurgiakliinikus töötab mitmeid kolleege, kes on varasemalt pälvinud samasuguse tunnustuse, mis näitab, et kirurgiakliiniku panust kirurgia arendamisel on märgatud ja hinnatud."


President annab teenetemärgid üle iseseisvuspäeva eel, 23. veebruaril Rakvere teatris pidulikul üritusel "Eesti tänab".

 

Eesti Punase Risti teenetemärgi on asutanud 1920. aastal Eesti Punase Risti Selts. Eesti Punase Risti teenetemärk antakse Eesti rahva huvides osutatud üldkasulike teenete eest ja elu päästmise eest.


Ceith Nikkolo, üldkirurgia ja plastilise kirurgia osakonna arst-õppejõud: „Dotsent Urmas Lepner on nii tudengite kui kolleegide seas väga tunnustatud oma toetava suhtumise ja hindamatute nõuannete poolest. Olles kursis alati uuemate suundadega eriala arengus, on ta kaastöötajatele suureks eeskujuks. Kuna tegemist on ka suurepärase kirurgiga, võib tema poole alati keeruliste haigusjuhtude lahendamisel kõhklemata pöörduda. Julgelt oma arvamust avaldades ja seega arutelu teket soodustades toob ta positiivseid muutusi kirurgiakliiniku igapäevatöösse. Dotsent Lepneri tasakaalukuse ja kannatlikkuse tõttu on ta residentide hulgas nõutud juhendaja. Ta on kindlasti üks peamisi teadustöö eestvedajaid kirurgiakliinikus motiveerides nii ka noori kirurge teadustööga igapäevaselt tegelema. Soovime palju õnne ja edu edaspidises töös kogu kirurgiakliiniku poolt!"

 

Kliinikumi Leht

 
Vastsündinute uus sõeluuring Prindi
Neljapäev, 22 Jaanuar 2015 10:59

Uuest aastat on võimalik vastsündinute sõeluuringuga välja selgitada 18 ravitavat ainevahetushaigust lisaks varasemalt testitud fenüülketonuuriale ja kaasasündinud hüpotüreoosile.


Kriisa Annika3Eestis alustati vastsündinute sõeltestimisega fenüülketonuuria suhtes 1993. aastal ning kaasasündinud hüpotüreoosi suhtes 1996. aastal. Mujal maailmas on vastsündinutele sõelteste tehtud juba alates 1960ndadest. Sõeltestimise eesmärk on kaitsta lapsi kaasasündinud haiguste puhul esinevate tervise- ja arenguprobleemide eest. Mitmeid haigusi ei saa õigeaegselt diagnoosida ilma sõeltestimiseta, kuna haiguste varased tunnused sageli puuduvad või on vähemärgatavad. Selleks ajaks, kui tekib lapse arengu mahajäämus, võib olla tekkinud juba ka ajukahjustus, mida ei ole võimalik hilisema raviga enam muuta. Seega on haigustest tulenevaid tüsistusi võimalik ära hoida, kui testida kõiki vastsündinuid ja leida seeläbi ravi vajavad lapsed veel enne, kui tekivad kaebused.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi geneetikakeskus käivitas 2014. aastal pilootprojekti, mille käigus lisati olemasoleva uuringupaneeli juurde veel 18 uut, ent ravitavat ainevahetushaigust. Pilootskriiningus osales kokku 13 632 vastsündinut, kellest 1-l esines fenüülketonuuria, 1-l karnitiinipuudulikkus ning 6-l vitamiin B12 puudulikkus. Haigused olid valitud printsiibil, et need oleksid õigeaegse ravi puhul hästi ravitavad.


lk1 Katrin Ounap TennusGeneetikaprofessor Katrin Õunap: „Geneetikakeskus tegi Haigekassale ettepaneku minna üle uudsele sõeltestuuringule juba 2009. aastal. Erinevate asjaolude tõttu viibis asjaajamine kuni 2013. aastani, mil Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus võttis riski ning ostis sõeluuringuteks vajaliku tandem mass-spektomeetri. See andis võimaluse alustada 2014. aastal meie pilootuuringuga, mis hõlmas lisaks varasematele veel 18 uut ainevahetushaigust. Pilootprojekt näitas, et uuemale uuringule üleminek on igati õigustatud. Lisaks liigub kogu maailm seda teed, et ühe vereprooviga saab määrata mitmeid erinevaid haigusi ja seisundeid. Pilootprojekti aasta kuluski meil süsteemi ülesehitamiseks: andmevahetuse loomiseks e-Laboriga ning andmebaasidega liitumiseks. Kuna oleme liitunud ka Ameerika Ühendriikide Mayo Kliiniku andmebaasiga (Region 4 Stork), siis on meie käsutuses üle 30 miljoni normaalse vastsündinu verepleki analüüsi tulemused ja üle poole miljoni patoloogiliste vereproovi tulemuse 45-st erinevast riigist. Hetkel kasutusel olevasse mudelisse saab lisada tulevikus vajadusel ka rohkem filtreid või omakorda neid sealt eemaldada. Üsna oluline on ka asjaolu, et Haigekassa hüvitab nii uudse vastsündinute testi kulu, kui ka testide saatmise kulleriteenuse kulu, mis omakorda kindlasti kiirendab analüüside vastuste saabumist laborisse. Ideaalsel juhul võiksid analüüside vastused teada olla vastsündinu 2. elunädala lõpuks."

 
Minu teised jõulud kliinikumis Prindi
Neljapäev, 18 Detsember 2014 11:55

Danilov PregelJõulud on meie vanimate pühadena vaieldamatult aasta ühed oodatuimad. Taas on üks aastaring mööda saanud, pimeduse selgroog murtud ja iga uus päev toob pisut enam valgust kaasa.


Kui mul paluti kirjutada kolleegidele jõulutervitus, läks mõte esmalt sellele, millised need saabuvad jõulud minu enda jaoks olema saavad. Kas tulevad need jõulud rõõmsad või murelikud? Kui kindlalt ja vajalikuna ma ennast uues kollektiivis tunnen? Kuidas minusse suhtutakse? Millisena mind nähakse ja millisena mina ise näen kliinikumi kui organisatsiooni?


Mõeldes tagasi aega, kui ma kliinikumi tööle asusin, siis vaatamata eelnevale mitmekülgsele töö- ja juhtimiskogemusele, oli algus ikkagi kõhedust tekitav. Ja kuigi paljud tänased kolleegid olid tuttavad ka varasemalt, on asjad uude kollektiivi minnes iga kord pisut teisiti, kui vaimusilmas ette kujutad.


Esimestel töönädalatel ma ei osanud ja ka ei suutnud hoomata kogu masinavärgi keerukust, ka kõikidest tööülesannetest ei olnud selget ülevaadet. Tasapisi hakkas siiski masin tuure üles võtma ja tööülesanded muutusid konkreetsemaks. Üsna pea sain endale ka „kondiproovi" sisekliiniku kolimise näol, mis oli pikka aega paigal seisnud, kuid koos sisekliiniku töötajatega saime sellega õigeks ajaks hakkama.


Terve aastaringiga olen hakanud mõistma kliinikumi tegevuste mitmekülgsust. Meie tegevused peavad vastama ootustele ravi- ja õppetöös, suhtlemistes patsientidega, arvukate kolleegidega, avalikkusega. Juhtub, et ootused on suuremad kui võimalused. Siis peame olema valmis selgitusi jagama.


Olen ka ennast hakanud tundma selle kollektiivi ühe osana ja saan hea tundega möödunud aastale tagasi vaadata.


Jõulud ja saabuv aastalõpp on alati olnud tagasi- ja enda sisse vaatamise aeg, märkamise ja hoolimise aeg, mõtisklemise ja soovimise aeg. Jõulud on aeg, kus soovime unustada oma igapäevased töö- ja olmemured ning tunda ennast hästi lähedaste ja heade kolleegide seltsis.


Soovin kõigile meie töötajatele ilusat ja helget jõuluaega ning rõõmsat aastavahetust!

 

Hannes Danilov

 
Kliinikumi abi sõjahaavades Ukrainale Prindi
Neljapäev, 20 November 2014 10:45

Andrei Ivchenko Mari Tamre Toomas Saluse10. novembril saabus kliinikumi ravile esimene Ukraina ja Venemaa vahelises sõjategevuses viga saanud võitleja.


Andrei Ivchenko sai vigastada 6. oktoobril võideldes vabatahtlikuna ühenduses Aidar, millele jagab korraldusi Ukraina armee. Aidari eesmärgiks on kaitsta Štšastja linna, mis asub Luganski oblastis. Sealsamas Luganskist kõigest 16 kilomeetri kaugusel, asub ka strateegilise tähtsusega soojuselektrijaam, mistõttu on selle linna kaitsmine kõrge prioriteediga.

Tol oktoobrikuu päeval sai nende neljast liikmest koosnev vabatahtlike salk ülesande minna likvideerima kõrgendikul asuvat miinipilduja pesa. Ümbruskaudsed teerajad olid turvatud lõksmiinidega – tüüpilisel juhul on selleks üle teeraja kulgev traat, mis on ühendatud granaadiga. Kahel esimesel rühma liikmel õnnestus traadist üle astuda, ent Andrei jala all traat katkes ning toimus plahvatus. Teised liikmed pääsesid kergemate vigastustega, kuid Andrei lvchenkol tuvastati parema jala sääreluu killustunud murd ning mõlema labakäe vigastused, lisaks on paremal jalal närvikahjustus, hetkel ta oma jalalaba ei tunne. Andrei sõnul on tal kehas mitmel pool killud, ent seda peab ta teisejärguliseks.


Pärast plahvatust anti Ukraina võitlejale esmaabi Štšastja linna haiglas, järgmisel päeval transporditi ta Ukraina suuruselt teise linna Harkivi haiglasse. Sündmustega oli kursis ka Andrei vend, kes omakorda oli teadlik Eesti abiprojektist ja valmisolekust aidata Ukraina sõjas haavata saanud inimesi. E-posti teel suheldi kliinikumi ülemarsti Margus Ulstiga ning haavatu sõnul läks edasine asjaajamine väga sujuvalt ja operatiivselt, kuni nad 10. novembril Tallinnasse tavalennuga maandusid.


Kliinikumis viibib Ukraina võitleja esialgu ravil traumatoloogia ja ortopeedia kliinikus traumatoloogia osakonnas. Tema raviotsused, mis puudutavad jalga, teevad dr Andres Kukner ja dr Toomas Saluse, käevigastusi ravib dr Mari Tamre.


Oma vigastustest räägib Andrei Ivchenko tegelikult vähe. Kui aga jutt läheb Ukraina ja Venemaa suhete peale, elavneb vestlus märgatavalt. „Tegelikult on osa Ukrainast ikka veel kohanemas uue olukorraga. Me elasime varem venelastega väga sõbralikult ning meie rahvas poleks kunagi osanud oodata, et satume Venemaaga sellisesse konflikti. Pigem oleksime arvanud, et meie jaoks on oht muu Euroopa või NATO. Uudse olukorra tõttu meie riigi armee alles moodustub, varem polnud ju toimivat armeed vaja. Seetõttu on meiesugused vabatahtlikud riigile väga vajalikud. Me ostame endale ise mundrid ja kiivrid ning relvad saame riigi käest. Vabatahtlike moraal on väga kõrge. Meie elame Poltavas, see linn on väga ukrainameelne ning paljudel inimestel on näiteks kodus relvad. Kuigi Ukrainas valitseb suures plaanis praegu ikkagi suur vaesus," selgitab vabatahtlik võitleja.


„Ukrainlased on oma riigi eest väljas ning Venemaa teab seda. Venemaa on sisse toonud enda poolele võitlema osseete, tšetšeene, serblasi ja kasakaid ning nemad on eriti julmad vabatahtlike vastu. Kasutatakse võikaid piinamismeetodeid kuni Ukraina vabatahtlike tapmiseni välja."


Küsimusele, et kuidas Ukraina saabuva talve üle elab, vastab Andrei, et tegelikult ei ole olukord nii hull, kui Venemaa tahab, et see paistaks.

 
Eesti FRAX – oluline täiendus luumurruriski hindamiseks Prindi
Reede, 17 Oktoober 2014 22:51

lk1 FRAX mudel

FRAX on diagnostiline vahend, mille abil saab täpsemalt hinnata osteoporootilise luumurru tekkeriski. Ainuüksi luutihedusel baseeruv murruriski hindamine ei võimalda osteoporootilise murru prognoosimist piisava täpsusega, kuna pooled haprusmurrud leiavad aset patsientidel, kellel on rahuldav luutihedus. FRAX-i algoritm arvestab ja seob omavahel erinevate kliiniliste faktorite mõju – luutihedus, suitsetamine, kehakaal, vanus, kaasuvad haigused, glükokortikoidide kasutamine ja varasem haprusmurd. Riskimäära hindamine aitab arstil langetada otsust ravi vajaduse osas. FRAX mudel on võetud mitmetes riikides nüüdseks osteoporoosi ravijuhendite üheks osaks (US, UK jt).


SA Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tartu Ülikooli sisekliiniku reumatoloogid ning teadurid kohandasid koostöös FRAX-i autoritega Sheffieldi ülikoolist Eesti rahvastikul põhineva luumurru riski hindamise vahendi – Eesti FRAX mudeli. Seni on Eesti arstid FRAX-i kasutades pidanud kasutama murruriski hindamiseks teistes maades väljatöötatud valemeid, mis ei ole aga täpsed. Loodud mudel on välja arendatud kasutades Eesti luumurdudesse haigestumise määrasid ja riiklikke suremuskordajaid. FRAX on hetkel kasutuses 53 riigis ning saadaval 28 keeles.


Professor Riina Kallikorm: „Osteoporoosist tingitud luumurru ravi on tegelikult juba haiguse tüsistuse ravi. Luumurd on ebamugav patsiendile, tõstab suremust ning on kulukas ka riigile. Nüüd on võimalus kõigil, nii tavakodanikel kui ka arstidel FRAX-i kasutades luumurru riskimäära arvutada. Pärast väljade täitmist arvutab programm ise riskimäärad ning tulemuste tõlgendamine on lihtne – kui inimene saab teada oma riskid, on ka tema ravisoostumus kindlasti suurem. Teatavasti osteoporoosi ju silmaga ei näe ning seetõttu suur hulk patsiente katkestab ravi, kõigest kolmandik jääb ravijuhiseid täitma.

Eesti populatsioonile kohandatud ülemaailmselt tunnustatud diagnostilise vahendi kasutuselevõtt annab tunnistust sellest, et meie luu-uuringud on maailmas arvestataval tasemel ning reumatoloogide ja teiste erialade teadlaste edusammud osteoporoosi ja sellega kaasnevate probleemide uurimisel on olnud aluseks, et WHO egiidi all tegutsev FRAX-i meeskond toetas Eesti populatsioonil põhineva diagnostilise vahendi väljatöötamist."
FRAX on Internetis tasuta leitav aadressil http://www.shef.ac.uk/FRAX/. Eesti FRAX mudel on leheküljel kättesaadav alates 17.10.2014.

 
Kliinikum avab 3. oktoobril patsiendiportaali ePatsient Prindi
Neljapäev, 25 September 2014 07:11

lk1 ePatsient avalehtKliinikumi patsiendiportaal ePatsient asub aadressil https://epatsient.kliinikum.ee ning portaali teenused avatakse 3. oktoobril. Patsiendiportaali saavad kasutada kõik, kellel on olemas ID-kaart või Mobiil-ID. Portaali eesmärk on võimaldada patsiendil broneerida endale eriarsti ambulatoorne vastuvõtuaeg. Esialgu saab aegu broneerida ainult eriarsti esmasele vastuvõtule, mille eest tasub Eesti Haigekassa.


Lisaks saab patsiendiportaalis vaadata oma epikriisi ja uuringu vastuseid, samuti tutvuda oma haigusjuhtude ajalooga aastast 2007. Patsiendil on võimalik kontrollida ja muuta oma kontaktandmeid, mis on teenuse toimimiseks väga oluline, kuna korrektne telefoninumber ja e-posti aadress võimaldavad probleemide korral patsiendiga ühendust võtta.

 

lk1-2 Kristina RivisKehtivate broneeringute info kuvatakse patsiendile portaali esilehel. Sealt on näha, millal ja kus vastuvõtt toimub ning kes on raviarst. Reeglina peab patsient aega broneerides visiiditasu internetipangas ära maksma, pärast mida hakkab broneering kehtima. Kui patsiendil on kliinikumi ees võlgnevus, siis on see nähtav esilehel ning internetipanga kaudu on võimalik arve kohe ka ära maksta.

 

Täpsem info portaali kasutamise kohta on kirjas kasutustingimustes ja kasutusjuhendis. Need on kättesaadavad portaali iga lehe alaservas.

 

Kristina Rivis
Informaatikateenistuse arendusosakonna projektijuht

 

lk2 ePatsient koondvaade

 

 

Kati Korm, informaatikateenistuse arendusosakonna osakonnajuhataja: „Minult on mitmel korral küsitud, et miks me teeme oma broneerimisportaali ja ei tegele riikliku portaaliga.

 
Patsientide rahulolu kliinikumi ambulatoorsete teenustega 2014. aastal Prindi
Kolmapäev, 27 August 2014 09:14

lk1 naistekliinik sisehoov NilsonSelle aasta aprillikuus viis kliinikum patsientide seas läbi ambulatoorsete teenuste rahulolu-uuringu, mis oli jätkuks ning võrdlusmomendiks 2012. aastal tehtud samalaadsele uuringule.


Küsitlus viidi läbi kõikides ambulatoorse vastuvõtu kohtades, sealhulgas erakorralise meditsiini osakonnas (EMO). Täidetud ankeete laekus koguni 6008, mis on väga hea tulemus. Vastuvõtul käinute arvust moodustab see hinnanguliselt 26%.


Üldine rahulolu ambulatoorsete teenustega oli märgitud kõrgeks. Väga rahul oli 77% vastanutest (2012 a 78,5%; 2010 a 76,5; 2008 a 73,6%). Kliinikute omavahelises võrdluses oldi enim rahul naistekliiniku ambulatoorsete teenustega. Järgnesid nahahaiguste kliinik, sisekliinik ning spordimeditsiini- ja taastusravi kliinik. Osakondade võrdluses oli kõige suurem üldine rahulolu laste silmaarsti kabinetis, suukirurgia ambulatoorses ning lastestomatoloogia ambulatoorses vastuvõtus.


Patsientide üldist rahulolu ambulatoorse tööga mõjutas kõige rohkem arsti suhtumine ja arsti poolt patsiendile selgituste ning informatsiooni jagamine. Tugev seos oli ka arsti poolt patsiendile pühendatud aja piisavuse ja üldise rahulolu vahel. Võrreldes varasema uuringuga, oli patsientide rahulolu kõige enam tõusnud selgitustega ravimite kõrvaltoimete kohta, vastuvõtu ootamise tingimustega ning arstipoolsete selgitustega.
Juhistega, kuidas kodus ravi jätkata, jäädi enim rahule kopsukliinikus, naistekliinikus ja lastekliinikus. Selgitustega ravimite kõrvaltoimete kohta kopsukliinikus, kirurgiakliinikus ning naistekliinikus. Ootaja pikkuse osas (registreerimisest vastuvõtu toimumiseni) oldi enim rahul kopsukliinikus, hematoloogia-onkoloogia kliinikus ja sisekliinikus.


Pille Teesalu, naistekliiniku ülemämmaemand: „Naistekliiniku naistenõuandla patsientide rahulolu kasv meile väga oluline, kuna oleme süsteemselt oma kitsaskohtadega tegelenud. Üks väga oluline samm oli 2011. aastal Perekeskuse avamine. Perekeskuses töötavad ämmaemandad iseseisvalt ja vastuvõttude pikkus on tavavastuvõtust pikem – 30 minutit kuni 1 tund (esmane vastuvõtt ämmaemandale). Pikema vastuvõtu käigus saab patsient kõigile oma küsimustele vastused. Ka meil on rohkem aega, et kuulata patsienti ning temale pühendatud aeg on sisukam. Ämmaemanda vastuvõtu ooteaeg on tavaliselt kaks nädalat, aeg-ajalt isegi lühem periood."

 
<< Algus < Eelmine 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Järgmine > Lõpp >>

Lehekülg 4 / 10

Kliinikumi leht


Esilehe uudis

Kliinikumi preemia 2017

Kliinikumi juhatus kuulutas välja kliinikumi preemia konkursi. Kliinikumi preemiaga tunnustatakse teenekaid eesti arste, kes oma silmapaistva tegevusega on andnud olulise panuse Eesti tervishoiu ja ühiskonnaelu arengusse, on kaasa aidanud Eesti tervishoiu maine tõstmisele üldsuse silmis ning Eesti inimese tervise parandamisele.

 

Vastavalt preemiastatuudile on kandidaatide esitamise õigus kõikidel Eesti tervishoiuasutustel ja erialaseltsidel, Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnal, Eesti Arstide Liidul ja Eesti Haiglate Liidul. Iga institutsioon saab üles seada ühe kandidaadi. Vastavalt statuudile võib ühele isikule preemia määrata üks kord.

 

Kliinikumi preemiat antakse tänavu välja juba üheksateistkümnendat korda, eelnevail aastatel on preemia laureaadiks valitud prof. emer. Arvo Tikk, prof. emer. Endel Tünder, prof. emer. Vello Salupere, prof. emer. Ain-Elmar Kaasik, dr Vello Ilmoja, prof Toomas Sulling, prof. emer. Lembit Allikmets, prof. emer. Karl Kull ja prof. emer. Rein Teesalu, dots. emer. Jüri Samarütel, dr Kaljo Mitt, dr Urmo Kööbi, prof. emer. Tiit Haviko, dr Andres Ellama, prof. emer. Ants Peetsalu, dots. emer. Silvia Russak, dr Peeter Mardna, prof. emer. Tiina Talvik.

 

Preemiakandidaatide andmed palume saata koos kirjaliku elulookirjelduse ja lühikese põhjendusega 20. aprilliks 2017 e-posti aadressile kristi.tael@kliinikum.ee.

 

Kliinikumi preemia annab laureaadile üle juhatuse esimees Urmas Siigur 17. mail Tartus Eesti Rahva Muuseumis toimuval kliinikumi konverentsil. Kliinikumi konverentsi fookus keskendub tervishoiu rahastamisele.

 

Kliinikumi Leht

 
Uued kõnetestid kõrvakliinikus

Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliinikus tehtavate kuulmisuuringute üheks osaks on kõnetestide läbiviimine patsientidel. Siiani kasutuses olnud testid on aastakümneid vanad ja aegunud, kuid juba käesoleval aastal saab kasutada uusi, eestikeelseid kõneteste, mis on välja töötatud Leuveni Ülikooli teadlase Anneli Veispaki poolt 2015. aastal. Uued kõnetestid võimaldavad uuringut läbi viia nii vaikuses kui sahinas (mürafoonil), eraldi on olemas testmaterjal ühesilbiliste sõnadega nii lastele kui ka täiskasvanutele (1, 2). Kõnetestide korrektseks läbiviimiseks vajalikud kõrgekvaliteediga kõlarid sai kõrvakliinik annetusena Audes OÜ-lt. Tänu heale annetajale on võimalik tagada uuringutulemuste täpsus ning patsiendi optimaalne edasine käsitlus.

 

Maret Lepplaan
arst-õppejõud otorinolarüngoloogia erial

 

Kirjandus
1. Veispak A, Jansen S, Ghesquière P, Wouters J. Speech audiometry in Estonia: Estonian words in noise (EWIN) test. International journal of audiology. 2015 Aug 3;54(8):573-8.
2. Veispak A, Jansen S, Ghesquière P, Wouters J. Estonian words in noise test for children (EWINc). Speech Communication. 2016 Mar 31;77:1-7.

 

Numbriuudis

Üle 300 000

euro kogus Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond 2013. aastal

 
25

 

aastat Tartu Arstide Liitu.

 
63

 

Venemaa sünnitajat naistekliinikus 2012. aastal.

 
3

 

tudengit esimesest sessist.

 
10 aastat

 

õenduskvaliteedi rühma loomisest.

 
1:10532

 

Praderi-Willi sündroomi levimus Eestis.

 
4

 

arvamust streigi kohta.

 

 
2

 

doktoritöö kaitsmist.

 
8

 

abiarsti kliinikumis.

 
11.

 

klass käis kliinikumiga tutvumas.

 
4 x 40

 

tööaastat kliinikumis.

 
685

 

tänuavaldust kliinikumile 2011. aastal.

 
9

 

aastat kaasaegset jäätmekäitlust.

 
2

 

meditsiinitehnika tootjat tutvustavad ennast.

 
5

uut töötajat patoloogiateenistuses.

 
§ 766

 võlaõigusseaduses sätestab, kuidas teavitada patsienti.

 
6.

 

päev arstiks õppimas.

 
1.
Eesti arst valiti Kuningliku Arstide Kolleegiumi liikmeks.
 
10
aastat ettepanekute ja kaebuste süsteemi.