Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum Kliinikumi Leht

Oktoobri alguses kliinikumis Eesti esimese kopsusiirdamise läbi teinud patsiendi seisund paraneb iga päevaga, mis annab alust operatsiooni õnnestunuks pidada. Siirdamisprotsessi juhtinud rindkerekirurg dr Tanel Laisaar on veendunud, et selle juures ei ole võimalik ülehinnata ühegi meeskonnaliikme panust.

„On terve pikk nimekiri olulistest inimestest, kes kõik selle protsessiga rohkem või vähem seotud on," tõdeb ta, et tegemist oli kogu kliinikumi haarava projektiga, kuhu olid kaasatud spetsialistid väga paljudest erinevatest struktuuriüksustest. Eriti tänuväärseks peab Laisaar kogu selle mitmekesise seltskonna valmisolekut projektis kaasa lüüa, kuna otsene kohustus neil selleks puudus. „Kuivõrd ma olen selles asjas natukene justkui projektijuht olnud, siis ega keegi nendest inimestest minule konkreetselt ei allu. See on olnud puhtalt nende isiklik entusiasm, et nad on selle plaaniga kaasa tulnud," leiab ta. „Ning muidugi on hea meel selle üle, et kliinikumi juhatusel on algusest peale projekti õnnestumisse usku olnud, mida ei saa kahjuks öelda mitmete kolleegide kohta."

Siirdamise edu aspektist ei ole dr Laisaare meelest vähemtähtis ka pikaajaline ühistegevus prof Walter Klepetko juhitud kopsusiirdamise keskusega Viini ülikooli kliinikus, kellega koos on juba mitu aastat siirdamisprojektiga tegeletud. „Just Viini haigla juures oleme me kõik vastava koolituse suuresti saanud ja tänu sealsetele väga koostöövalmitele kolleegidele ongi kogu see projekt paljuski võimalikuks osutunud," nendib ta.

Loe ka pikemat intervjuud dr Laisaarega ning teiste asjaosaliste kommentaare!

Kliinikumi Leht

Septembrikuu viimasel päeval kogunesid Virumaa arstid Jõhvi kontserdimajja, et Tartu kolleegide osavõtul erialaseid teadmisi vahetada.

Ida-Viru Keskhaigla kommunikatsioonijuhi ning ürituse ühe korraldaja Koit Luusi sõnul võib konverentsi igati õnnestunuks pidada – erinevalt tagasihoidlikest prognoosidest ületas osalenute hulk korraldajate ootuseid ning ka ürituse sisulise poolega jäi auditoorium rahule. „Tagasiside ankeetides kiideti väga huvitavat teemade ja esinejate valikut," rõõmustas Luus.

Konverentsipäev oli jagatud kahte temaatilisse sektsiooni, mida täitsid vastavalt sise- või kirurgilistele haigustele keskenduvad ettekanded. Kokku võtsid sügiskonverentsil sõna 12 lektorit: Tatjana Vinogradova, Svetlana Matjus, Riina Kallikorm, Sirje Kõvask, Terje Arak, Rein Kolk, Jüri Lieberg, Toomas Tikk ja Tanel Muul Tartu Ülikooli Kliinikumist ning Helen Uibopuu, Georgi Zjablov ja Stanislav Krumgolts Ida-Viru Keskhaiglast.

Sügiskonverentsi kutsed saadeti kõigile Ida- ja Lääne- Virumaa perearstidele, mõlema maakonna haiglatele ja Ida-Virumaa kiirabile. „Kuna Ida-Viru Keskhaigla jaoks oli tegemist esimese nii laiahaardelise ürituse korraldamisega, siis lootsime esialgu konverentsile 100 osalejat," nentis Luus. „Huvi aga osutus üllatavalt suureks ning konverentsile registreeris 250 inimest". Üritus oli populaarne ka ravimifirmade seas – paljud neist olid oma väljapanekutega esindatud.

„Kokkuvõtteks võib öelda, et hoolimata kõigist kõhklustest ja kahtlustest, mis paratamatult esimese ürituse korraldamist saadavad, hindasid osalejad päeva kasulikuks ja konverentsi korraldust ladusaks," tõdes Koit Luus.

Kliinikumi Leht

Kommentaar:

Ida-Viru Keskhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi ühisel sügiskonverentsil viibitud pikast ja sisukast päevast jäi väga hea mulje. Päeva alguses oli palju põhjalikke ja keerukamaid ettekandeid, mis sisaldasid mitmeid kasulikke näpunäiteid perearstidele haiguste kiiremaks diagnostikaks. Veelgi huvitavamateks ning tähelepanu köitvamateks osutusid minu jaoks aga konverentsi lõpuesitlused nagu näiteks dr Tiku loeng bariaatrilisest kirurgiast ning selle abil saavutatavatest muutustest. Tänu hästi läbimõeldud päevaplaanile ning paljudele väga headele lektoritele, möödus konverentsipäev ülimalt kaasahaaravalt ja meeldejäävalt.

Helen Uibopuu
Ida-Viru Keskhaigla laboriteenistuse direktor (kt)

Alates 6. septembrist ei teostata närvi-, kirurgia-, trauma-ortopeedia- ja hemato-onkoloogiakliinikute päevakirurgiat enam erinevates hoonetes ja korpustes, vaid kliinikumi peamaja (L. Puusepa 8) endises operatsiooniplokis asuvas ühtses keskuses.

Operatsiooniteenistuse direktori Toomas Ellervee sõnul on selline keskus Eestis esimene ning selle avamine oli kliinikumi edaspidist arengut silmas pidades vajalik ja täiesti plaanipärane: „Kuna järgmise ehitusetapi algus venib ja reaalne vajadus erinevates korpustes asuvate üksuste koondamiseks on väga aktuaalne, siis oli seni jõude seisnud vana operatsiooniploki esialgne kohandamine päevakirurgia keskuseks igati loogiline samm."

Käesoleva aasta algusest on kliinikumi geneetikakeskus koostöös mittetulundusühingutega Anni Mängumaa (Eestist) ja Ceribu Sparni (Lätist) välja töötamas juhendmaterjale vaimupuudega laste vanematele ja kasvatajatele.

Materjalid aitavad parandada vaimupuudega laste arenguvõimalusi ning sisaldavad vanemate jaoks vajalikku emakeelset infot nii erinevate diagnooside kui diagnoosipõhiste arenguvõimaluste kohta.

Koostöö kahe organisatsiooni vahel sai teoks Anni Mängumaa algatusel ja Eesti- Läti koostööprogrammi rahastusel. Projektiga, mille nimeks on paljuütlev „TOLERANTS", soovitakse edendada vaimupuudega laste arengut ja anda neile võimalus olla paremini kaasatud igapäevaellu.

Lisaks eelnevale ambitsioonikale eesmärgile on soov suurendada ka ühiskonna sallivust vaimupuudega inimeste ja nende perede suhtes.

Kuidas edendada vaimupuudega laste arengut?
Projekti partnerid on ühisel nõul, et kõik algab kodust. Kodu on koht, mis ümbritseb last ja annab aluse tema arengule. Seetõttu on käesoleva ühistöö sooviks aidata lastevanemaid ning pakkuda neile arusaadavas keeles ja eestlatelätlaste endi poolt koostatud juhendmaterjale, mida igapäevaselt järgida ja kasutada.

19. mail Tartus Dorpati konverentsikeskuses aset leidnud traditsioonilisel kliinikumi kevadkonverentsil anti üle Kliinikumi preemia ja Neinar Seli stipendiumid.

Tänavuseks Kliinikumi preemia laureaadiks sai tervishoiusüsteemis üle 40 aasta raviasutuse juhi, praktiseeriva arsti ning tervishoiukorraldajana töötanud dr Urmo Kööbi. Juhatuse liikme Margus Ulsti sõnul väljendab autasu tartlaste ja kogu eesti rahva tänu dr Kööbile meie tervishoiu juhtimise eest ajaloo keerukatel aasta-kümnetel: „Nii nõukogude võimu ülemineku kui varase iseseisvuse aastail aitas dr Urmo Kööbi sirgeselgsus ja kindlameelsus kujundada Tartu Ülikooli Kliinikumi ja sellest tulenevalt kogu tänase tervishoiukorralduse nägu.“

Mõlemad Neinar Seli stipendiumifondist väljamakstavad autasud – möödunud aasta ja viimase viie aasta teaduspublikatsioonide preemiad – pälvis mõjukate teadus-artiklite eest androloogiakeskuse direktor dr Margus Punab. Otsuse tegemisel tugines komisjon kliinikumi meditsiiniinfo keskuse analüüsile, mille aluseks on keskuses koostatud ja jooksvalt täiendatav Eesti arstiteadlaste publikatsioonide andmebaas.

Kliinikumi Leht

Märtsi lõpus praktiseeris ortopeediakliinikus LINK-i liigeseproteeside paigaldamist Sudaani ortopeed Emad Mustafa.

Riigi 6-miljonilise populatsiooniga pealinnast Harthumist pärit ning 10 aastat Ukrainas Dnipropetrovskis õppinud dr Mustafa viibis ortopeediakliinikus neli päeva ning osales selle aja jooksul vaatlejana 10 operatsiooni juures.

Vajadus Sudaani arste LINK-i proteeside paigaldamiseks koolitada tuleneb korporatsiooni laienemisest Aafrika turule. „Kuna Sudaanis ei ole endoproteesimine majanduslike võimaluste tõttu veel väga levinud, aga meie teeme neid operatsioone siin hästi palju, siis ongi ortopeediakliinik suhteliselt hea koht nägemaks lühikese aja jooksul õige palju ühte tüüpi operatsioone," selgitas kliiniku juhataja dr Aare Märtson, miks LINK-korporatsioon otsustas pakkuda dr Mustafale praktikabaasiks just kliinikumi ortopeediakliinikut. Eelnevalt on Sudaani ortopeed LINK-i proteeside paigaldamist praktiseerinud vaid Saksamaa laboris.

Dr Aare Märtsoni sõnul annab järjekordse „praktikandi" visiit tunnistust kliiniku üha suuremast hinnatusest LINK-i kompetentsikeskusena: „See näitab, et lisaks meie ortopeedide praktiliste oskuste hindamisele tunnustatakse meid juba ka rahvusvahelise õpetava haiglana, mis on ikkagi suur samm edasi."

Möödunud aastal külastasid ortopeediakliinikut LINKkorporatsiooni kaudu endoproteeside kasutamisega tutvumise eesmärgil India ortopeedid.

Kliinikumi Leht

Kommentaar:

Olen oma külaskäiguga väga rahul: inimesed on sõbralikud, linn ilus ja söök maitsev.

Kuna endoproteesimine on Sudaanis alles „lapsekingades" – sellega alustati vaid 5 aastat tagasi – on selle praktiseerimine ortopeediakliinikus mulle väga õpetlik. Ning ma loodan kindlasti siin omandatud teadmisi ja oskuseid oma kodumaa ortopeedia arendamiseks rakendada.

Dr Emad Mustafa