Avaleht
Meditsiinilinnaku uute korpuste sarikapidu Prindi
Teisipäev, 17 Juuni 2014 06:26

Reede, 13. juuni oli see päev, kui kliinikumi ehitusväljakul peeti sarikapidu.


lk1 parg2Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärgu esimene ehitusepäev oli 28.03.2013 ning tänaseks on uute korpuste valmimisega poole peale jõutud: ehituse algusest on möödas veidi üle aasta ning päris valmimiseni on samuti minna veel veidi üle aasta. Sarikapidu toimus siis, kui kahel uuel korpusel oli paigaldatud viimane, 9. korrus.


Kliinikumi projektijuhi Toomas Kivastiku sõnul on seni raskeim etapp olnud vundamendi ehitamine ning sellega seoses vana maja toestamine. „Samas tuleb ka kohe lisada, et kõige raskem osa seisab alles ees, kui algavad ventilatsioonisüsteemi, nõrkvoolusüsteemide, hooneautomaatika ja teiste tehnosüsteemide väljaehitamine," selgitas Kivastik. Tema hinnangul on ehitustegevus sujunud hästi ning töödega ollakse graafikus: „Kui aus olla, siis praegusel hetkel on ehitustegevus graafikust isegi veidi ees."


Toomas Kivastiku sõnul on sellist suurt ja modernset haiglakompleksi võimatu ehitada ilma tugeva meeskonnata. Nii on näiteks objektil olnud siiani iga päev sadakond ehitustöötajat ning edasiste tööde käigus kasvab see arv veelgi. Igapäevaselt viibib objektil ka omanikujärelevalve meeskond firmast Telora-E, kes Kivastiku hinnangul on teinud väga head tööd ja andnud vajalikku tagasisidet. Samaaegselt ehitamisega töötab ka projekteerimismeeskond koostöös tulevaste kasutajatega, et lahendada hoone tulevikku puudutavaid ettepanekuid ja arvamusi. Kliinikumi poole pealt koordineerivad lisaks Toomas Kivastikule ehitustegevust tehnikateenistuse direktor Tõnu Kirsberg ning Aare Toon majandusteenistusest.

 

Tõnu Madissoon, OÜ Astlanda Ehitus: „Tänaseks on ehitus kestnud juba üle aasta ning ligikaudu teist samapalju on jäänud lõpuni. Ehitaja jaoks on sellise objekti ehitamine huvitav, tavapärasest ka keerulisem ning väljakutseid esitav. Eesootavale vastu minnes olen positiivne, kuna koostöö kliinikumiga on hea. Uued korpused valmivad kindlasti õigeaegselt!"


lk2 Matti AnttilaMatti Anttila, AW2 Architects: „Uute haiglaruumide projekteerimine on alati tõsine väljakutse. Nii on see ka kliinikumi teise etapi projekteerimisel, kuna juhatus on seadnud väga kõrged eesmärgid ning palunud meil projekteerida selline meditsiinilinnaku laiendus, mis tugevdab veelgi kliinikumi rolli. Projekteerimine on järjepidev ning kõik lahendused on välja töötatud spetsiaalselt kliinikumi vajadusi arvestades. Koostöö erinevate osakondade vahel on olnud innovaatiline ja viljakas, oleme põhjalikult uurinud osakondade vajadusi, sealhulgas neile vajalikke ühendusi teiste üksustega. See on olnud kui peen rätsepatöö. Me mitte ainult ei projekteeri uut nüüdisaegset hoonet, vaid püüame leida uusi lahendusi ja võimalusi, kuidas patsiente vastu võtta ja ravida.

Selle uue, moodsa ja paindlike lahendustega haiglahoone projekteerimise juures on mõned nüansid, mille üle oleme eriti uhked. Esiteks oleme me loonud täiesti uue koridorsüsteemi, mis muudab terve haiglakompleksi ja selles liikumise loogilisemaks. Teiseks oleme suutnud selles hoones tuua päevavalguse kõikidesse ruumidesse – nii patsiendi-, töö- kui ka uuringutubadesse. Ning kolmandaks oleme loonud uue kontspetsiooni radioteraapia üksuse jaoks, viies rasked kiiritusravi kanjonid peasissekäigu fuajee alla.

 
Kliinikumi preemia pälvis Silvia Russak Prindi
Reede, 16 Mai 2014 07:50

lk1 Silvia Russak2Emeriitdotsent Silvia Russak on töötanud Tartu ülikoolis alates 1958. aastast. 1969. aastal kaitses ta meditsiiniteaduste kandidaadi kraadi, dotsendi kutse kinnitati 1977. Aastatel 1975–1985 oli Silvia Russak Tartu (Riikliku) ülikooli stomatoloogia osakonna juhataja. Ta on suu- ja hambahaiguste õpetajaks üliõpilastele ja kolleegidele tänaseni. 2007. aastal nimetati Silvia Russak emeriitdotsendiks. Ta on olnud viie Eesti Teadusfondi grandi hoidjaks. Tema teadusliku töö põhitemaatika on hambahaiguste levimus, hammaste struktuuri häired, fluoroos, põhjuslikud tegurid, hambahaiguste preventsioon, millest on avaldatud hulgaliselt teaduslikke artikleid.

 

Silvia Russak on olnud sotsiaalministeeriumi erialanõunikuks, Eesti Haigekassa konsultandiks Eesti Stomatoloogia Seltsi presidendiks. Tema tegevus on pälvinud tunnustust nii kodu- kui ka välismaal: tema initsiatiivil võeti Eesti Stomatoloogia Selts 1995. aastal Ülemaailmse Hambaarstide Föderatsiooni liikmeks.

 

Silvia Russak: „Olen südamest tänulik kliinikumi juhatusele ja arstiteaduskonna nõukogule minule omistatud nii väärika autasu eest! Olen olnud kliinikumiga seotud kogu oma arstliku tegevuse perioodi. Kui kuuskümmend aastat tagasi asusin asendaja-stomatoloogina tööle Tartu lastehaigla polikliinikusse, siis ei osanud ette näha, et ka ülejäänud aastad tegelen laste hambaravi, selle korralduse ja hambahaiguste ennetusega. Samaaegselt algas minu hambaarstlik tegevus ka Tartu stomatoloogia polikliiniku kirurgia- ja raviosakonnas. Hambaravi on arenenud meil ja kogu maailmas väga kiiresti. Kui viiekümnendatel aastatel olid hambaravis veel kasutusel aeglased nn jalaga puurmasinad, siis tänapäeval oleme jõudnud ülikiirete puuride, ultraheli ja lasertehnikani. Taasavastatud portselan ja kvaliteetsed tehismaterjalid võimaldavad taastada hambakude kõigi esteetika nõuete järgi.
Alates 1957/58 õppeaastast asusin tööle arstiteaduskonda stomatoloogia kateedrisse, tehes läbi kõik tollel perioodil nõutud etapid: õppeülesande täitja, assistent, dotsent, kateedri juhataja ja emeriitdotsent. Kogu selle periood vältel olen tundnud toetust nii teaduskonna kui ka õppetooli poolt. Teadusuuringute ja dissertatsiooni materjali kogumise jaoks sain hindamatult suurt abi kolleegidelt biokeemia kateedrist ning endokrinoloogidelt.
Eriti tahaksin tänada oma kolleege stomatoloogia õppetoolist. Meil on sõbralik, ühtehoidev ja teotahteline õhkkond. Võime uhked olla oma õpilaste- noorte kolleegide üle, kes on viimastel aastakümnetel intensiivselt ja süvitsi hambaarstindust edasi arendanud ja doktorikraade kaitsnud.
Tänan veelkord kõiki oma kolleege ja kliinikumi juhtkonda pikaajalise ja eduka koostöö ja toetuse eest. Jätkugu teil jõudu uute ülesannete täitmisel!"

 

Komisjoni esimees, kliinikumi ülemarst Margus Ulst: „Preemia on kliinikumi suurimaks tunnustusavalduseks kolleegidele elutöö eest. Kuivõrd seni on kõik 15 preemiat läinud meestele (Sic!), siis tänavu olid naised eelisseisus. Preemiakomisjon otsustas esile tõsta kõikide praegu töötavate Eesti hambaarstide õpetaja emeriitdotsendi Silvia Russaku, kelle täht on teinud stomatoloogiataevas pika ja särava lennu. Kolleegid teavad rääkida, et dotsent ei ole elus ühtegi suurt rumalust teinud, sest enne otsustamist istub ta alati maha ja kaalub põhjalikult nii poolt kui ka vastuargumente. Annaks taevas sellist tarkust meile kõigile!"

 

Arstiteaduskonna dekaan prof Joel Starkopf: „Arstiteaduskonna nõukogu liikmed leidsid üksmeelselt, et emeriitdotsent Silvia Russak on väärikas kliinikumi preemia kandidaat. Oma töösse suhtumise ja delikaatse käitumismaneeriga on ta eeskujuks nii kolleegidele kui üliõpilastele."

 
2013. aastal tänati enim dr Jaan Eelmäed ja dr Margot Peetsalu Prindi
Esmaspäev, 24 Märts 2014 12:52

2013. aastal laekus kliinikumi 679 avaldust. Kuna ühes avalduses võib olla tänuavaldusi mitme kliiniku ja teenistuse kohta ning ühes avalduses võivad koos olla ka nii tänuavaldus kui kaebus ja/või ettepanek, siis 679 avalduse peale kokku oli võimalik eristada 812 arvamust. Need jagunesid omakorda nii: 532 tänuavaldust, 126 ettepanekut ja 154 kaebust. Kliinikute lõikes sai enim arvamusi naistekliinik – 102 arvamust, millest 86 olid tänuavaldused, 5 neist olid ettepanekud ja 11 kaebused. Psühhiaatriakliiniku kohta laekus arvamusi 97, neist tänuavaldusi oli 46, ettepanekuid 36 ning kaebusi 15. Kolmandal kohal arvamuste laekumise osas oli kirurgiakliinik, kes sai kokku 63 arvamust, neist 53 olid tänuavaldused, 5 ettepanekud ning 5 kaebused.


Kliinikumi 2013. aasta tänuavalduste põhjal on patsiendid möödunud aastal kõige rohkem esile tõstnud ja tänanud dr Jaan Eelmäed ja dr Margot Peetsalu.


lk1 Jaan EelmaeDr Jaan Eelmäe, kes on vanemarst-õppejõud närvikliinikus neurokirurgia osakonnas, kommenteeris tunnustust ise nii: „Kindlasti pole mina ega ilmselt ka keegi teine selleks midagi sihipärast teinud. Kuna meie osakond on kliinikumis rahulolu küsitluse järgi esirinnas, siis minu sagedasem äramärkimine on ilmset tingitud administratiivsetest põhjustest – kohtun ja ravin suuremat hulka haigeid. Hästi suur osa on kollektiivil, sest kogu kollektiivi mulje saab kergesti ära rikkuda ka vaid üks töötaja. Siit saab teha järelduse, et meie osakonnas seda ühte inimest ei ole ja kellegi äramärkimine teeb au kogu kollektiivile. Arsti omadustest on tähtis eelkõige empaatiavõime, kolleegidevaheline usaldus, ausus ja vahel ka otsekohesus. Kindlasti peab haigetega rääkima ja ei tohi unustada igapäevast visiiti, sest haige ootab „oma kirurgi", et kuulda kas või paari julgustavat sõna."

 

„Soovin osakonna personalile head uut aastat! Kõik töötajad on väga tähelepanelikud ja heasoovlikud. Dr Eelmäe, dr Rätsep ja dr Kõiv, tänan Teid. Teil on kuldsed käed. Südamlik tänu kõigile, kes mind ravisid!" (10. 01. 2013)


• „Olen tänulik kogu personalile ja dr Jaan Eelmäele sooja suhtumise eest." (02. 12. 2013)

 

lk1 Toomas AsserNärvikliiniku juhataja professor Toomas Asser: „Dr Jaan Eelmäe on oma eriala süvitsi tundev väga hea neurokirurg. Kirurgina on ta kolleeg, kes ka kõige keerukamates ja ootamatutes olukordades aitab nii patsientidel kui kolleegidel otsida ja leida lahendusi. Noortele kolleegidele on ta eeskujuks kui vahetu, otsekohene ja inimlik arst."

 

 

lk1 Margot.PeetsaluDr Margot Peetsalu on vanemarst-õppejõud kirurgiakliinikus abdominaalkirurgia osakonnas. Nagu dr Eelmäegi, arvab ka tema, et see on meeskondlik tunnustus: „Arvan, et valdav enamus mu kolleegidest vääriks sama tunnustust, sest kirurgia pole ainult kirurgist sõltuv, see on meeskonnatöö. Esmatähtis on lihtsalt sõbralik ja toetav suhtumine patsienti. Hea sõna ja naeratus võib vahel olla tõhusam kallist ravimist."

 
President tunnustab kliinikumi arste Prindi
Kolmapäev, 19 Veebruar 2014 08:50

Iseseisvuspäeva eel tunnustab president Toomas Hendrik Ilves Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgiga Tartu Ülikooli Kliinikumi androloogiakeskuse juhatajat dr Margus Punabit ja kirurg Aleksander Lõhmust.


lk1 Aleksander LohmusDr Aleksander Lõhmus on kliinikumis neerusiirdamisprogrammi üks eestvedajaid. Aastatega on dr Lõhmuse ja tema kolleegide koostöös välja kujunenud hästi töötav koostöövõrgustik, mis hõlmab endas lisaks kliinikumi erinevatele struktuuriüksustele ka paljusid teisi raviasutusi Eestis. Eestis siiratakse neere vaid Tartu Ülikooli Kliinikumis ja keskmiselt tehakse aastas 50 neerusiirdamist. Transplantatsioonimeditsiini oluline eripära on sõltuvus paljudest erialadest – kirurgia, nefroloogia, immunoloogia, patoloogia, viroloogia, mikrobioloogia, intensiivravi, anestesioloogia, kardioloogia, farmakoloogia, – kui nimetada vaid tähtsamaid. Organite siirdamine saabki toimuda ainult tänu väga heale koostööle. Dr Lõhmuse sõnul on teenemärk tunnustus mitte ainult temale, vaid ka kolleegidele, kes temaga koos neerusiirdamist edendavad.

 

 


lk1 Punab Margus2Dr Margus Punab on meestearsti eriala rajaja Eestis, Tartu Ülikooli Kliinikumi androloogiakeskuse eestvedaja ja juht. Arstina tegeleb ta kõigi androloogiliste probleemide diagnoosimise ja raviga. Dr Margus Punabi teadushuvi keskmes on meeste viljakus, sugutrakti kroonilised põletikud (prostatiit) ja vananemine. 2007. aastal kaitstud doktoritöö teema oli „Meeste viljakus ja selle riskitegurid Eestis".


Presidendi teenetemärkidega tänatakse ja tunnustatakse inimesi, kelle pühendumus erinevatel elualadel on olnud paljudele teistele julgustuseks ja innustuseks. "Eesti kõrgeim tänu kuulub erinevate elualade inimestele nii kodumaal kui ka kaugemal, kelle igapäevane pühendumus oma tööle, oma kutsumusele ning seeläbi Eesti paremaks muutmisele väärib meie riigi tunnustust," vahendab president Ilvese sõnu Vabariigi Presidendi Kantselei. "Nende inimeste tubliduse lood kokku näitavad Eesti suuremaks kasvamist."

 

Eesti Punase Risti teenetemärgi on asutanud 1920. aastal Eesti Punase Risti Selts. Eesti Punase Risti teenetemärk antakse Eesti rahva huvides osutatud üldkasulike teenete eest ja elu päästmise eest.

 
Sisekliinik muutuste teel Prindi
Esmaspäev, 27 Jaanuar 2014 12:27

fassaad sisekliinik

Veebruaris kolib sisekliinik välja oma senisest, ligi saja-aasta vanusest auväärsest majast. Praeguse maja ehitusajaks olid aastad 1912-1914, kui eelnevalt, 1911. aastal, oli keiser Nikolai II teinud otsuse anda Maarjamõisa riigimõis üle Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja agronoomiateaduskonna käsutusse. Seejärel ehitati nendele aladele juurde kaks uut ja moodsat haiglahoonet – sisehaiguste ja kirurgia hospitaalkliinikute jaoks. I maailmasõja algus takistas ehitiste valmimist, välitööd lõpetati aastal 1914 ning hooned anti üle sõjaväevõimudele, pärast mida paigutati kliinikutesse sõjaväe hospidalid. Kolm aastat pärast Eesti Vabariigi iseseisvumist, 16. jaanuaril 1921, andis sõjaväehaigla üle sisekliiniku ülemise korruse koos sealsete 52 haigega. Paar päeva hiljem, 21. jaanuaril 1921 andis ka Tartu linn üle koos inventariga 16 patsienti. Sisekliiniku ajutiseks juhataks määrati professor Ludvig Puusepp, kellel oli luba asutada Tartusse närvikliinik. Ta pidas otstarbekaks seada see sisse esialgu sisekliiniku hoones ning närvikliinikule eraldati 1922. aastal 50 voodikohta. Ent sisekliinik ei ole kogu aeg asunud L. Puusepa 6 majas. Professor Margus Lember täpsustab: „Nende haiglahoonete ehitamise ajal oli L. Puusepa 2 maja kasutusel sisekliinikuna ning L. Puusepa 6 kirurgiakliinikuna. 1921. aastal jagas sisekliinik L. Puusepa 2 maja närvikliinikuga. Praegusesse majja hakkas tolleaegne Maarjamõisa sisekliinik liikuma alles 1977ndal aastal, esialgu ainult teisele korrusele. 1980. aastal sai pool esimesest korrusest endale nefroloogia osakond, 1990. aastal läks L. Puusepa 6 maja tervikuna sisemeditsiini käsutusse, kui siia toodi üle Toome sisekliiniku osakonnad. Alates SA Tartu Ülikooli Kliinikumi loomisest on L. Puusepa 6 majja lisandunud sisekliiniku endokrinoloogia osakond, siit välja on liikunud sisekliiniku nefroloogia osakond ning hematoloogia osakond."

 

trepp2 sisekliinik

Vaheetapp asenduspindadel
Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärk on küll käima läinud ning sinna on ka valmimas uus sisekliiniku korpus, ent ehituse lõpptähtaeg on mitmete asjaolude tõttu nihkunud 2015. aasta lõppu. Ka vana maja rekonstrueerimist pole enam võimalik uute projektide ja ehitustähtaegade tõttu edasi lükata. Seega kolimisest ei pääse ning peaaegu kaheks aastaks kolib sisekliinik n-ö asenduspindadele L. Puusepa 8 erinevatesse ruumidesse, mida juba eelmise aasta lõpust alates kohandatakse sisekliiniku vajadusi arvestades.

 

Sisekliiniku direktori dr. Rein Kermese sõnul tekitab kolimine ebamugavust nii nende töös kui teiste kliinikute töökorralduses. „Meie olude sunnil asenduspindadele minemine paneb tegelikult ka teised L. Puusepa 8 majas asuvad kliinikud sellisesse olukorda, kus nad peavad oma töökorraldust ja –ruume muutma. Hea meelega oleksime uue korpuse valmimiseni püsinud praegustel sissetöötatud pindadel, ent mõistame ehitustähtaegadest tulenevaid kohustusi," sõnas dr. Kermes.


Kui see vaheetapp saab üle elatud, kolib sisekliinik päris oma korpusesse, mis kannab uues meditsiinilinnakus tähist L. „Meie kliiniku inimesed on uute ruumide planeerimisega seotud ja meie soove on kuulda võetud. Kui lõpuks saame sinna ka reaalselt sisse kolida, võib lugeda lõppenuks ühte 25-aastast ajajärku, mille algusajaks võiks pidada aastat 1990, kui sisekliinik kolis Toomemäelt L. Puusepa 6 majja," rääkis dr. Rein Kermes.

 
Teelolijaile Prindi
Neljapäev, 19 Detsember 2013 13:23

Tänavat ületades vaatame me esmalt vasakule ja siis paremale. Aastarajajoone lähenedes on tavaks vaadata seljataha ja ettepoole. Milline ta siis oli, see lõppemahakkav aasta ja mida on oodata?

Värises ja tolmas. Toomingast võeti siirikud ja muruväljale hakkas kasvama uus hoone, tõsi küll, pikka aega negatiivses suunas ehk järjest süveneva auguna. Vanas majas veeti läbi korruste järjest jämedamaks minevaid õhutorusid, lisaks hulganisti muid toimetusi. Aga novembriks oli uus hoone juba maaga tasa kasvanud, A-korpus ei vajunud auku ega kaldunud augu poolegi ning nurgakivigi sai pandud ja kuidagi vaiksemaks jäi. Kui füüsiline töökeskkond oli rahutu, siis vaimset poolt ilmestas rahu, töörahu. Eelmise aasta streik päädis kollektiivleppega ja kuigi üdini õnnelik ei olnud saavutatuga küll vist ükski pool, tagas see siiski stabiilse edasimineku.

 

Tulemas on mitmesuguseid väljakutseid. See sõna on üleekspluateeritud ja muutunud kantseliidiks, aga siia konteksti ta oma mitmetähenduslikkuse tõttu täitsa sobib. Proovikivi või proovile panemise tähenduses saab suurimaks olema ilmselt sisekliiniku kolimine L. Puusepa 8 majja. Lugu meenutab rabi õpetust ruumikitsikuses perele. „Too kukk majja – ikka kitsas? Too kits majja – ikka kitsas?? Too lehm ka majja – ikka kitsas??? No ja nüüd, kui sa nad kõik korraga välja viid, ennäe, kui palju ruumi sai." Pääsu pole ja perspektiiv on selge – pärast sunnitud vähem kui kaheaastast kooselu (ainult ühed Jõulud!) saab kõikidel osapooltel erinevalt eelnevast loost ka tegelikult lahedam olema ja sisekliinik teeb füüsilise töökeskkonna osas hüppe üle sajandi. Niisiis, kohanemisvõime on intelligentsuse mõõt. Ja sellest viimasest ei ole ma küll kedagi kuulnud kurtmas endal vajaka olevat.

 

Sõna „väljakutse" teise tähenduse näitena toob ÕS lause „Esitas väljakutse kahevõitlusele". Kuigi päris nii dramaatiliseks ehk ei lähe, on ometigi selge, et ees ootava aasta üheks märksõnaks on riiklikul tasandil kollektiivlepingu läbirääkimised. Kehtiv lepe toimib 2014. aasta  lõpuni ja selleni jõuti väga  karust rada pidi. Olud oluliselt muutunud ei ole ja oodata on pingelisi läbirääkimisi. Kuigi Eesti majandus on ilmutanud paranemise märke, on kasv olnud oodatust kasinam. Nii rikas kui on riik, saab paraku olla ka tema tervishoid.

 

Soovin kõigile kena aastalõpuaega lähedaste seltsis, olgu teil tuba soe ja lapsed terved! Ja neile, kes töö tõttu pühade ajal perest eemal, kerget valvet ja sõbralikke patsiente!

 

Urmas Siigur

Juhatuse esimees

 
Alari Kivisaare loodusfotod hakkavad kaunistama Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku seinu Prindi
Neljapäev, 19 Detsember 2013 13:22

17. detsembril avati  Lastefondi eestvedamisel hematoloogia-onkoloogia kliinikus  vähihaigete laste rõõmuks püsinäitus tuntud raadiomehe ja hobifotograaf Alari Kivisaare loodusfotodega.

Näituse valmimist toetas fotode lõuenditeks vormistamisega Nordic Digital AS (Photopoint).

 
<< Algus < Eelmine 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Järgmine > Lõpp >>

Lehekülg 5 / 10

Kliinikumi leht


Esilehe uudis

Kliinikumi preemia 2017

Kliinikumi juhatus kuulutas välja kliinikumi preemia konkursi. Kliinikumi preemiaga tunnustatakse teenekaid eesti arste, kes oma silmapaistva tegevusega on andnud olulise panuse Eesti tervishoiu ja ühiskonnaelu arengusse, on kaasa aidanud Eesti tervishoiu maine tõstmisele üldsuse silmis ning Eesti inimese tervise parandamisele.

 

Vastavalt preemiastatuudile on kandidaatide esitamise õigus kõikidel Eesti tervishoiuasutustel ja erialaseltsidel, Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnal, Eesti Arstide Liidul ja Eesti Haiglate Liidul. Iga institutsioon saab üles seada ühe kandidaadi. Vastavalt statuudile võib ühele isikule preemia määrata üks kord.

 

Kliinikumi preemiat antakse tänavu välja juba üheksateistkümnendat korda, eelnevail aastatel on preemia laureaadiks valitud prof. emer. Arvo Tikk, prof. emer. Endel Tünder, prof. emer. Vello Salupere, prof. emer. Ain-Elmar Kaasik, dr Vello Ilmoja, prof Toomas Sulling, prof. emer. Lembit Allikmets, prof. emer. Karl Kull ja prof. emer. Rein Teesalu, dots. emer. Jüri Samarütel, dr Kaljo Mitt, dr Urmo Kööbi, prof. emer. Tiit Haviko, dr Andres Ellama, prof. emer. Ants Peetsalu, dots. emer. Silvia Russak, dr Peeter Mardna, prof. emer. Tiina Talvik.

 

Preemiakandidaatide andmed palume saata koos kirjaliku elulookirjelduse ja lühikese põhjendusega 20. aprilliks 2017 e-posti aadressile kristi.tael@kliinikum.ee.

 

Kliinikumi preemia annab laureaadile üle juhatuse esimees Urmas Siigur 17. mail Tartus Eesti Rahva Muuseumis toimuval kliinikumi konverentsil. Kliinikumi konverentsi fookus keskendub tervishoiu rahastamisele.

 

Kliinikumi Leht

 
Uued kõnetestid kõrvakliinikus

Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliinikus tehtavate kuulmisuuringute üheks osaks on kõnetestide läbiviimine patsientidel. Siiani kasutuses olnud testid on aastakümneid vanad ja aegunud, kuid juba käesoleval aastal saab kasutada uusi, eestikeelseid kõneteste, mis on välja töötatud Leuveni Ülikooli teadlase Anneli Veispaki poolt 2015. aastal. Uued kõnetestid võimaldavad uuringut läbi viia nii vaikuses kui sahinas (mürafoonil), eraldi on olemas testmaterjal ühesilbiliste sõnadega nii lastele kui ka täiskasvanutele (1, 2). Kõnetestide korrektseks läbiviimiseks vajalikud kõrgekvaliteediga kõlarid sai kõrvakliinik annetusena Audes OÜ-lt. Tänu heale annetajale on võimalik tagada uuringutulemuste täpsus ning patsiendi optimaalne edasine käsitlus.

 

Maret Lepplaan
arst-õppejõud otorinolarüngoloogia erial

 

Kirjandus
1. Veispak A, Jansen S, Ghesquière P, Wouters J. Speech audiometry in Estonia: Estonian words in noise (EWIN) test. International journal of audiology. 2015 Aug 3;54(8):573-8.
2. Veispak A, Jansen S, Ghesquière P, Wouters J. Estonian words in noise test for children (EWINc). Speech Communication. 2016 Mar 31;77:1-7.

 

Numbriuudis

Üle 300 000

euro kogus Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond 2013. aastal

 
25

 

aastat Tartu Arstide Liitu.

 
63

 

Venemaa sünnitajat naistekliinikus 2012. aastal.

 
3

 

tudengit esimesest sessist.

 
10 aastat

 

õenduskvaliteedi rühma loomisest.

 
1:10532

 

Praderi-Willi sündroomi levimus Eestis.

 
4

 

arvamust streigi kohta.

 

 
2

 

doktoritöö kaitsmist.

 
8

 

abiarsti kliinikumis.

 
11.

 

klass käis kliinikumiga tutvumas.

 
4 x 40

 

tööaastat kliinikumis.

 
685

 

tänuavaldust kliinikumile 2011. aastal.

 
9

 

aastat kaasaegset jäätmekäitlust.

 
2

 

meditsiinitehnika tootjat tutvustavad ennast.

 
5

uut töötajat patoloogiateenistuses.

 
§ 766

 võlaõigusseaduses sätestab, kuidas teavitada patsienti.

 
6.

 

päev arstiks õppimas.

 
1.
Eesti arst valiti Kuningliku Arstide Kolleegiumi liikmeks.
 
10
aastat ettepanekute ja kaebuste süsteemi.