Avaleht
Kliinikum annab panuse vaimupuudega laste elu parandamisse Prindi
Neljapäev, 12 August 2010 09:30

Projekti raames korraldatakse muuhulgas ka Eesti-Läti ühiseid laste- ja perelaagreid. Foto: erakogu.
Käesoleva aasta algusest on kliinikumi geneetikakeskus koostöös mittetulundusühingutega Anni Mängumaa (Eestist) ja Ceribu Sparni (Lätist) välja töötamas juhendmaterjale vaimupuudega laste vanematele ja kasvatajatele.

Materjalid aitavad parandada vaimupuudega laste arenguvõimalusi ning sisaldavad vanemate jaoks vajalikku emakeelset infot nii erinevate diagnooside kui diagnoosipõhiste arenguvõimaluste kohta.

Koostöö kahe organisatsiooni vahel sai teoks Anni Mängumaa algatusel ja Eesti- Läti koostööprogrammi rahastusel. Projektiga, mille nimeks on paljuütlev „TOLERANTS", soovitakse edendada vaimupuudega laste arengut ja anda neile võimalus olla paremini kaasatud igapäevaellu.

Lisaks eelnevale ambitsioonikale eesmärgile on soov suurendada ka ühiskonna sallivust vaimupuudega inimeste ja nende perede suhtes.

Kuidas edendada vaimupuudega laste arengut?
Projekti partnerid on ühisel nõul, et kõik algab kodust. Kodu on koht, mis ümbritseb last ja annab aluse tema arengule. Seetõttu on käesoleva ühistöö sooviks aidata lastevanemaid ning pakkuda neile arusaadavas keeles ja eestlatelätlaste endi poolt koostatud juhendmaterjale, mida igapäevaselt järgida ja kasutada.

 
Kliinikumi konverentsil jagati autasusid Prindi
Teisipäev, 15 Juuni 2010 12:09

Kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur (vasakul) annab dr Urmo Kööbile (paremal) üle 2010. aasta Kliinikumi preemia, millega tunnustatakse väljapaistvaid Eesti arstiteadlasi. Foto: Jaak Nilson.

19. mail Tartus Dorpati konverentsikeskuses aset leidnud traditsioonilisel kliinikumi kevadkonverentsil anti üle Kliinikumi preemia ja Neinar Seli stipendiumid.

Tänavuseks Kliinikumi preemia laureaadiks sai tervishoiusüsteemis üle 40 aasta raviasutuse juhi, praktiseeriva arsti ning tervishoiukorraldajana töötanud dr Urmo Kööbi. Juhatuse liikme Margus Ulsti sõnul väljendab autasu tartlaste ja kogu eesti rahva tänu dr Kööbile meie tervishoiu juhtimise eest ajaloo keerukatel aasta-kümnetel: „Nii nõukogude võimu ülemineku kui varase iseseisvuse aastail aitas dr Urmo Kööbi sirgeselgsus ja kindlameelsus kujundada Tartu Ülikooli Kliinikumi ja sellest tulenevalt kogu tänase tervishoiukorralduse nägu.“

Mõlemad Neinar Seli stipendiumifondist väljamakstavad autasud – möödunud aasta ja viimase viie aasta teaduspublikatsioonide preemiad – pälvis mõjukate teadus-artiklite eest androloogiakeskuse direktor dr Margus Punab. Otsuse tegemisel tugines komisjon kliinikumi meditsiiniinfo keskuse analüüsile, mille aluseks on keskuses koostatud ja jooksvalt täiendatav Eesti arstiteadlaste publikatsioonide andmebaas.


Kliinikumi Leht

 
Järjekordne "õpipoiss" kinnitas ortopeedide kompetentsi tunnustatust Prindi
Reede, 07 Mai 2010 07:28

Dr Mustafa jaoks olid ortopeediakliinikust saadud kogemused ja teadmised väga õpetlikud. Foto: Merili Väljaotsa.

Märtsi lõpus praktiseeris ortopeediakliinikus LINK-i liigeseproteeside paigaldamist Sudaani ortopeed Emad Mustafa.

Riigi 6-miljonilise populatsiooniga pealinnast Harthumist pärit ning 10 aastat Ukrainas Dnipropetrovskis õppinud dr Mustafa viibis ortopeediakliinikus neli päeva ning osales selle aja jooksul vaatlejana 10 operatsiooni juures.

Vajadus Sudaani arste LINK-i proteeside paigaldamiseks koolitada tuleneb korporatsiooni laienemisest Aafrika turule. „Kuna Sudaanis ei ole endoproteesimine majanduslike võimaluste tõttu veel väga levinud, aga meie teeme neid operatsioone siin hästi palju, siis ongi ortopeediakliinik suhteliselt hea koht nägemaks lühikese aja jooksul õige palju ühte tüüpi operatsioone," selgitas kliiniku juhataja dr Aare Märtson, miks LINK-korporatsioon otsustas pakkuda dr Mustafale praktikabaasiks just kliinikumi ortopeediakliinikut. Eelnevalt on Sudaani ortopeed LINK-i proteeside paigaldamist praktiseerinud vaid Saksamaa laboris.

Dr Aare Märtsoni sõnul annab järjekordse „praktikandi" visiit tunnistust kliiniku üha suuremast hinnatusest LINK-i kompetentsikeskusena: „See näitab, et lisaks meie ortopeedide praktiliste oskuste hindamisele tunnustatakse meid juba ka rahvusvahelise õpetava haiglana, mis on ikkagi suur samm edasi."

Möödunud aastal külastasid ortopeediakliinikut LINKkorporatsiooni kaudu endoproteeside kasutamisega tutvumise eesmärgil India ortopeedid.

 

Kliinikumi Leht

 

Kommentaar:

Olen oma külaskäiguga väga rahul: inimesed on sõbralikud, linn ilus ja söök maitsev.

Kuna endoproteesimine on Sudaanis alles „lapsekingades" – sellega alustati vaid 5 aastat tagasi – on selle praktiseerimine ortopeediakliinikus mulle väga õpetlik. Ning ma loodan kindlasti siin omandatud teadmisi ja oskuseid oma kodumaa ortopeedia arendamiseks rakendada.

 

Dr Emad Mustafa

 
Uue aasta tervitused Prindi
Esmaspäev, 25 Jaanuar 2010 12:34

 

Kannantlikku meelt. Iga pakase järel tuleb sula, põua järel vihm, masu järel jälle matõ ehk majandustõus. Kui poleks ööd, ei oleks ka päeva. Ootame ära. Ja mitte ainult, et ootame ära, vaid proovime ka ise ”helget homset” lähemale tuua ja surutist mitte depressiivsemaks maalida.

Solidaarsust. Musketäride loosung ”Üks kõigi, kõik ühe eest!” on eriti aktuaalne piirsituatsioonides. Selles võtmes oli eriti meeldiv aasta alguses allkirjastada õdesid ja hooldajaid hõlmavate ametiühingute esindajatega lepet, mis ühest küljest vähendab küll tähtajaliselt mitmeid töövõtja hüvesid kuid teisalt annab õendus-hoolduspersonalile koondamiskaitse. Paraku kipub siin-seal ikkagi esinema mõtteviisi, et ”pole minu asi, kust kuningas kulda võtab” ning ”Üks kõigi, igüks oma raha eest”. Ühes katla servas ei saa rammusamat leent keeta ning keerulisel ajal üritada sealt teiste eest ja arvelt endale pekitükki välja õngitseda pole lihtsalt ilus.

Empaatiat. Mõelgem korragi nädalas, kas ma saan/sain midagi ka teiste heaks teha, olgu see siis piltlikult kasvõi tihasele pekk või ligemesele hea, tunnustav sõna. Olgu teie tuba soe, leib laual ja lapsed terved!

 


Urmas Siigur
juhatuse esimees

 
Kliinikumi nõukogu: kriisi tingimustes on hästi hakkama saadud Prindi
Kolmapäev, 02 Detsember 2009 09:46

Kliinikumi nõukogu 20. novembri korralisel koosolekul arutati 2009. aasta ravitegevust ja majandustulemusi ning anti selgus järgmise aasta eelarve koostamise põhimõtetele. Kliinikumi Leht vestles koosolekul arutatud teemadel nõukogu esimehe Aare Järvaniga.

Foto: Jaak Nilson.Juhatus esitas nõukogule 2009. aasta 9 kuu ravitulemused ning majandustegevuse kokkuvõtte. Millise hinnangu nõukogu senitehtule andis?

Nõukogu leidis, et vaatamata majanduskriisi ja kolimistega seotud muredele, on kliinikum oma tööga väga hästi hakkama saanud. Kolme kvartali kokkuvõttes on kõik kohustused haigekassa ees täidetud. Tänaseks peaks olema igati sissetöötatud ka uus korpus. Tänu õigeaegselt rakendatud kokkuhoiumeetmetele on kliinikum suutnud oma tulud-kulud tasakaalus hoida. Nii septembri kui oktoobri lõpuks oldi isegi väikeses "plussis". Seega võib kliinikum julgelt tõrjuda hiljuti tõusetunud kriitika nagu oleksid suured haiglad oluliseks riskiks Eesti valitsemissektori eelarve puudujäägi ohjamisel.

 
<< Algus < Eelmine 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Järgmine > Lõpp >>

Lehekülg 10 / 10

Kliinikumi leht


Esilehe uudis

Uus ravivõimalus stress-inkontinentsi põdevatele meestele

2016. aasta sügisel külastas kliinikumi uroloogia ja neerusiirdamise osakonda dr Peter Rehder, et viia läbi lingusüsteemi paigaldamise õppelõikused meesterahvastel. Tema operatsioonimeeskonda kuulusid dr Roomet Ots, arst-resident Rauno Okas ning operatsiooniõde Katrin Vaasna. Edaspidi paigaldab kliinikumis kusepõie lingusüsteemi meesterahvastele uroloog Roomet Ots.


Põhjus, miks dr Rehder just nüüd kliinikumi külastas, peitub Eesti Haigekassa uues hinnakirjas, mille järgi rahastatakse 2016. aastast ka meesterahvaste kusepõie lingusüsteemi paigaldamist. AdVance meeste lingusüsteem on mõeldud kerge ja mõõduka stress-uriinipidamatuse raviks. „Dr Peter Rehder on Austria kirurg, kes on olnud ise üks selle sama lingusüsteemi väljatöötajatest. Tal on laiapõhjaline kogemus nii rekonstruktiivse uroloogilise kirurgia osas kui ka uroloogiliste traumade ravimisel, olles aastaid praktiseerinud Lõuna-Aafrikas, kus ka uroloogilisi traumasid esineb oluliselt rohkem kui Euroopas,“ selgitab uroloogia ja neerusiirdamise osakonna juhataja dr Andres Kotsar. Dr Kotsar lisab, et kliinikumis koguneb sellist lõikust vajavaid patsiente aastas kuni 10.

 

Meestel võib tekkida stress-uriinipidamatus eesnäärmevähi raviks sooritatud radikaalse prostatektoomia operatsiooni järgselt. Eesnäärmevähk on meestel Eestis sagedaseim pahaloomuline kasvajavorm, mistõttu kasvab pidevalt ka vajadus eesnäärmekirurgia järele. Samuti võib stress-inkontinents tekkida ka transuretraalse eesnäärme resektsiooni komplikatsioonina prostata healoomulise hüperplaasia kirurgilise ravi korral. Stress-uriinipidamatust ravitakse esmalt konservatiivselt, ent kui aasta jooksul ei anna see tulemust, on näidustatud kirurgiline ravi.

 

Dr Peter Rehderi päevaplaani kuulus viis lõikust, millest esimese tegi ta ise ning iga järgnevaga suurenes dr Roomet Otsa osalus kuni ta viimase ehk viienda lõikuse teostas algusest lõpuni ise.

 

Kliinikumi Leht

 
Professor Jaan Eha valiti akadeemikuks

Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu valis 7. detsembril loodusteaduste ja meditsiini valdkonna akadeemikuks Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliiniku juhataja professor Jaan Eha.


Professor Ehal on olnud suur roll invasiivkardioloogia rajajana Eestis – 1982. aastal tegi ta Eesti esimese perkutaanse koronaarinterventsiooni, millest tänaseks on saanud südame isheemiatõve ravi nurgakivi.


Aastal 2002 valiti professor Jaan Eha kļiinikumi kardioloogia kliiniku juhatajaks ning 2004. aastal Tartu ülikooli kardioloogia professoriks. Ta on koolitanud uue põlvkonna kardiolooge, olles tunnustatud õppejõud ning edukas doktoritööde juhendaja. Professor Eha on tänapäevase kardioloogia õppekava ja residentuuri rajaja Eestis.


Kliinikumi Leht

 

Numbriuudis

Üle 300 000

euro kogus Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond 2013. aastal

 
25

 

aastat Tartu Arstide Liitu.

 
63

 

Venemaa sünnitajat naistekliinikus 2012. aastal.

 
3

 

tudengit esimesest sessist.

 
10 aastat

 

õenduskvaliteedi rühma loomisest.

 
1:10532

 

Praderi-Willi sündroomi levimus Eestis.

 
4

 

arvamust streigi kohta.

 

 
2

 

doktoritöö kaitsmist.

 
8

 

abiarsti kliinikumis.

 
11.

 

klass käis kliinikumiga tutvumas.

 
4 x 40

 

tööaastat kliinikumis.

 
685

 

tänuavaldust kliinikumile 2011. aastal.

 
9

 

aastat kaasaegset jäätmekäitlust.

 
2

 

meditsiinitehnika tootjat tutvustavad ennast.

 
5

uut töötajat patoloogiateenistuses.

 
§ 766

 võlaõigusseaduses sätestab, kuidas teavitada patsienti.

 
6.

 

päev arstiks õppimas.

 
1.
Eesti arst valiti Kuningliku Arstide Kolleegiumi liikmeks.
 
10
aastat ettepanekute ja kaebuste süsteemi.