Avaleht
Kliinikumi ja Ida-Viru Keskhaigla ühine sügiskonverents läks korda Prindi
Esmaspäev, 18 Oktoober 2010 07:28

Konverentsilt võttis osa 250 Ida- ja Lääne-Virumaa tervishoiutöötajat, sealhulgas Narva ja Rakvere haigla ning Ida-Virumaa kiirabi esindajad. Foto: Ida-Viru Keskhaigla erakogu.

Septembrikuu viimasel päeval kogunesid Virumaa arstid Jõhvi kontserdimajja, et Tartu kolleegide osavõtul erialaseid teadmisi vahetada.

Ida-Viru Keskhaigla kommunikatsioonijuhi ning ürituse ühe korraldaja Koit Luusi sõnul võib konverentsi igati õnnestunuks pidada – erinevalt tagasihoidlikest prognoosidest ületas osalenute hulk korraldajate ootuseid ning ka ürituse sisulise poolega jäi auditoorium rahule. „Tagasiside ankeetides kiideti väga huvitavat teemade ja esinejate valikut," rõõmustas Luus.

Konverentsipäev oli jagatud kahte temaatilisse sektsiooni, mida täitsid vastavalt sise- või kirurgilistele haigustele keskenduvad ettekanded. Kokku võtsid sügiskonverentsil sõna 12 lektorit: Tatjana Vinogradova, Svetlana Matjus, Riina Kallikorm, Sirje Kõvask, Terje Arak, Rein Kolk, Jüri Lieberg, Toomas Tikk ja Tanel Muul Tartu Ülikooli Kliinikumist ning Helen Uibopuu, Georgi Zjablov ja Stanislav Krumgolts Ida-Viru Keskhaiglast.

Sügiskonverentsi kutsed saadeti kõigile Ida- ja Lääne- Virumaa perearstidele, mõlema maakonna haiglatele ja Ida-Virumaa kiirabile. „Kuna Ida-Viru Keskhaigla jaoks oli tegemist esimese nii laiahaardelise ürituse korraldamisega, siis lootsime esialgu konverentsile 100 osalejat," nentis Luus. „Huvi aga osutus üllatavalt suureks ning konverentsile registreeris 250 inimest". Üritus oli populaarne ka ravimifirmade seas – paljud neist olid oma väljapanekutega esindatud.

„Kokkuvõtteks võib öelda, et hoolimata kõigist kõhklustest ja kahtlustest, mis paratamatult esimese ürituse korraldamist saadavad, hindasid osalejad päeva kasulikuks ja konverentsi korraldust ladusaks," tõdes Koit Luus.

 

Kliinikumi Leht

 

 

Kommentaar:

Ida-Viru Keskhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi ühisel sügiskonverentsil viibitud pikast ja sisukast päevast jäi väga hea mulje. Päeva alguses oli palju põhjalikke ja keerukamaid ettekandeid, mis sisaldasid mitmeid kasulikke näpunäiteid perearstidele haiguste kiiremaks diagnostikaks. Veelgi huvitavamateks ning tähelepanu köitvamateks osutusid minu jaoks aga konverentsi lõpuesitlused nagu näiteks dr Tiku loeng bariaatrilisest kirurgiast ning selle abil saavutatavatest muutustest. Tänu hästi läbimõeldud päevaplaanile ning paljudele väga headele lektoritele, möödus konverentsipäev ülimalt kaasahaaravalt ja meeldejäävalt.

 

Helen Uibopuu. Foto: Ida-Viru Keskhaigla erakogu.

Helen Uibopuu
Ida-Viru Keskhaigla laboriteenistuse direktor (kt)

 
Endises operatsiooniplokis alustas tööd päevakirurgia keskus Prindi
Neljapäev, 16 September 2010 07:40

Uues keskuses on rakendatud Eestis ainulaadset mitmeastmelise recovery süsteemi. Pildil selle teine etapp ehk operatsioonijärgse taastumise ruum. Foto: Toomas Ellervee.

Alates 6. septembrist ei teostata närvi-, kirurgia-, trauma-ortopeedia- ja hemato-onkoloogiakliinikute päevakirurgiat enam erinevates hoonetes ja korpustes, vaid kliinikumi peamaja (L. Puusepa 8) endises operatsiooniplokis asuvas ühtses keskuses.

Operatsiooniteenistuse direktori Toomas Ellervee sõnul on selline keskus Eestis esimene ning selle avamine oli kliinikumi edaspidist arengut silmas pidades vajalik ja täiesti plaanipärane: „Kuna järgmise ehitusetapi algus venib ja reaalne vajadus erinevates korpustes asuvate üksuste koondamiseks on väga aktuaalne, siis oli seni jõude seisnud vana operatsiooniploki esialgne kohandamine päevakirurgia keskuseks igati loogiline samm."

 
Kliinikum annab panuse vaimupuudega laste elu parandamisse Prindi
Neljapäev, 12 August 2010 09:30

Projekti raames korraldatakse muuhulgas ka Eesti-Läti ühiseid laste- ja perelaagreid. Foto: erakogu.
Käesoleva aasta algusest on kliinikumi geneetikakeskus koostöös mittetulundusühingutega Anni Mängumaa (Eestist) ja Ceribu Sparni (Lätist) välja töötamas juhendmaterjale vaimupuudega laste vanematele ja kasvatajatele.

Materjalid aitavad parandada vaimupuudega laste arenguvõimalusi ning sisaldavad vanemate jaoks vajalikku emakeelset infot nii erinevate diagnooside kui diagnoosipõhiste arenguvõimaluste kohta.

Koostöö kahe organisatsiooni vahel sai teoks Anni Mängumaa algatusel ja Eesti- Läti koostööprogrammi rahastusel. Projektiga, mille nimeks on paljuütlev „TOLERANTS", soovitakse edendada vaimupuudega laste arengut ja anda neile võimalus olla paremini kaasatud igapäevaellu.

Lisaks eelnevale ambitsioonikale eesmärgile on soov suurendada ka ühiskonna sallivust vaimupuudega inimeste ja nende perede suhtes.

Kuidas edendada vaimupuudega laste arengut?
Projekti partnerid on ühisel nõul, et kõik algab kodust. Kodu on koht, mis ümbritseb last ja annab aluse tema arengule. Seetõttu on käesoleva ühistöö sooviks aidata lastevanemaid ning pakkuda neile arusaadavas keeles ja eestlatelätlaste endi poolt koostatud juhendmaterjale, mida igapäevaselt järgida ja kasutada.

 
Kliinikumi konverentsil jagati autasusid Prindi
Teisipäev, 15 Juuni 2010 12:09

Kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur (vasakul) annab dr Urmo Kööbile (paremal) üle 2010. aasta Kliinikumi preemia, millega tunnustatakse väljapaistvaid Eesti arstiteadlasi. Foto: Jaak Nilson.

19. mail Tartus Dorpati konverentsikeskuses aset leidnud traditsioonilisel kliinikumi kevadkonverentsil anti üle Kliinikumi preemia ja Neinar Seli stipendiumid.

Tänavuseks Kliinikumi preemia laureaadiks sai tervishoiusüsteemis üle 40 aasta raviasutuse juhi, praktiseeriva arsti ning tervishoiukorraldajana töötanud dr Urmo Kööbi. Juhatuse liikme Margus Ulsti sõnul väljendab autasu tartlaste ja kogu eesti rahva tänu dr Kööbile meie tervishoiu juhtimise eest ajaloo keerukatel aasta-kümnetel: „Nii nõukogude võimu ülemineku kui varase iseseisvuse aastail aitas dr Urmo Kööbi sirgeselgsus ja kindlameelsus kujundada Tartu Ülikooli Kliinikumi ja sellest tulenevalt kogu tänase tervishoiukorralduse nägu.“

Mõlemad Neinar Seli stipendiumifondist väljamakstavad autasud – möödunud aasta ja viimase viie aasta teaduspublikatsioonide preemiad – pälvis mõjukate teadus-artiklite eest androloogiakeskuse direktor dr Margus Punab. Otsuse tegemisel tugines komisjon kliinikumi meditsiiniinfo keskuse analüüsile, mille aluseks on keskuses koostatud ja jooksvalt täiendatav Eesti arstiteadlaste publikatsioonide andmebaas.


Kliinikumi Leht

 
Järjekordne "õpipoiss" kinnitas ortopeedide kompetentsi tunnustatust Prindi
Reede, 07 Mai 2010 07:28

Dr Mustafa jaoks olid ortopeediakliinikust saadud kogemused ja teadmised väga õpetlikud. Foto: Merili Väljaotsa.

Märtsi lõpus praktiseeris ortopeediakliinikus LINK-i liigeseproteeside paigaldamist Sudaani ortopeed Emad Mustafa.

Riigi 6-miljonilise populatsiooniga pealinnast Harthumist pärit ning 10 aastat Ukrainas Dnipropetrovskis õppinud dr Mustafa viibis ortopeediakliinikus neli päeva ning osales selle aja jooksul vaatlejana 10 operatsiooni juures.

Vajadus Sudaani arste LINK-i proteeside paigaldamiseks koolitada tuleneb korporatsiooni laienemisest Aafrika turule. „Kuna Sudaanis ei ole endoproteesimine majanduslike võimaluste tõttu veel väga levinud, aga meie teeme neid operatsioone siin hästi palju, siis ongi ortopeediakliinik suhteliselt hea koht nägemaks lühikese aja jooksul õige palju ühte tüüpi operatsioone," selgitas kliiniku juhataja dr Aare Märtson, miks LINK-korporatsioon otsustas pakkuda dr Mustafale praktikabaasiks just kliinikumi ortopeediakliinikut. Eelnevalt on Sudaani ortopeed LINK-i proteeside paigaldamist praktiseerinud vaid Saksamaa laboris.

Dr Aare Märtsoni sõnul annab järjekordse „praktikandi" visiit tunnistust kliiniku üha suuremast hinnatusest LINK-i kompetentsikeskusena: „See näitab, et lisaks meie ortopeedide praktiliste oskuste hindamisele tunnustatakse meid juba ka rahvusvahelise õpetava haiglana, mis on ikkagi suur samm edasi."

Möödunud aastal külastasid ortopeediakliinikut LINKkorporatsiooni kaudu endoproteeside kasutamisega tutvumise eesmärgil India ortopeedid.

 

Kliinikumi Leht

 

Kommentaar:

Olen oma külaskäiguga väga rahul: inimesed on sõbralikud, linn ilus ja söök maitsev.

Kuna endoproteesimine on Sudaanis alles „lapsekingades" – sellega alustati vaid 5 aastat tagasi – on selle praktiseerimine ortopeediakliinikus mulle väga õpetlik. Ning ma loodan kindlasti siin omandatud teadmisi ja oskuseid oma kodumaa ortopeedia arendamiseks rakendada.

 

Dr Emad Mustafa

 
Uue aasta tervitused Prindi
Esmaspäev, 25 Jaanuar 2010 12:34

 

Kannantlikku meelt. Iga pakase järel tuleb sula, põua järel vihm, masu järel jälle matõ ehk majandustõus. Kui poleks ööd, ei oleks ka päeva. Ootame ära. Ja mitte ainult, et ootame ära, vaid proovime ka ise ”helget homset” lähemale tuua ja surutist mitte depressiivsemaks maalida.

Solidaarsust. Musketäride loosung ”Üks kõigi, kõik ühe eest!” on eriti aktuaalne piirsituatsioonides. Selles võtmes oli eriti meeldiv aasta alguses allkirjastada õdesid ja hooldajaid hõlmavate ametiühingute esindajatega lepet, mis ühest küljest vähendab küll tähtajaliselt mitmeid töövõtja hüvesid kuid teisalt annab õendus-hoolduspersonalile koondamiskaitse. Paraku kipub siin-seal ikkagi esinema mõtteviisi, et ”pole minu asi, kust kuningas kulda võtab” ning ”Üks kõigi, igüks oma raha eest”. Ühes katla servas ei saa rammusamat leent keeta ning keerulisel ajal üritada sealt teiste eest ja arvelt endale pekitükki välja õngitseda pole lihtsalt ilus.

Empaatiat. Mõelgem korragi nädalas, kas ma saan/sain midagi ka teiste heaks teha, olgu see siis piltlikult kasvõi tihasele pekk või ligemesele hea, tunnustav sõna. Olgu teie tuba soe, leib laual ja lapsed terved!

 


Urmas Siigur
juhatuse esimees

 
Kliinikumi nõukogu: kriisi tingimustes on hästi hakkama saadud Prindi
Kolmapäev, 02 Detsember 2009 09:46

Kliinikumi nõukogu 20. novembri korralisel koosolekul arutati 2009. aasta ravitegevust ja majandustulemusi ning anti selgus järgmise aasta eelarve koostamise põhimõtetele. Kliinikumi Leht vestles koosolekul arutatud teemadel nõukogu esimehe Aare Järvaniga.

Foto: Jaak Nilson.Juhatus esitas nõukogule 2009. aasta 9 kuu ravitulemused ning majandustegevuse kokkuvõtte. Millise hinnangu nõukogu senitehtule andis?

Nõukogu leidis, et vaatamata majanduskriisi ja kolimistega seotud muredele, on kliinikum oma tööga väga hästi hakkama saanud. Kolme kvartali kokkuvõttes on kõik kohustused haigekassa ees täidetud. Tänaseks peaks olema igati sissetöötatud ka uus korpus. Tänu õigeaegselt rakendatud kokkuhoiumeetmetele on kliinikum suutnud oma tulud-kulud tasakaalus hoida. Nii septembri kui oktoobri lõpuks oldi isegi väikeses "plussis". Seega võib kliinikum julgelt tõrjuda hiljuti tõusetunud kriitika nagu oleksid suured haiglad oluliseks riskiks Eesti valitsemissektori eelarve puudujäägi ohjamisel.

 
<< Algus < Eelmine 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Järgmine > Lõpp >>

Lehekülg 10 / 10

Kliinikumi leht


Esilehe uudis

Kliinikumi preemia 2017

Kliinikumi juhatus kuulutas välja kliinikumi preemia konkursi. Kliinikumi preemiaga tunnustatakse teenekaid eesti arste, kes oma silmapaistva tegevusega on andnud olulise panuse Eesti tervishoiu ja ühiskonnaelu arengusse, on kaasa aidanud Eesti tervishoiu maine tõstmisele üldsuse silmis ning Eesti inimese tervise parandamisele.

 

Vastavalt preemiastatuudile on kandidaatide esitamise õigus kõikidel Eesti tervishoiuasutustel ja erialaseltsidel, Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnal, Eesti Arstide Liidul ja Eesti Haiglate Liidul. Iga institutsioon saab üles seada ühe kandidaadi. Vastavalt statuudile võib ühele isikule preemia määrata üks kord.

 

Kliinikumi preemiat antakse tänavu välja juba üheksateistkümnendat korda, eelnevail aastatel on preemia laureaadiks valitud prof. emer. Arvo Tikk, prof. emer. Endel Tünder, prof. emer. Vello Salupere, prof. emer. Ain-Elmar Kaasik, dr Vello Ilmoja, prof Toomas Sulling, prof. emer. Lembit Allikmets, prof. emer. Karl Kull ja prof. emer. Rein Teesalu, dots. emer. Jüri Samarütel, dr Kaljo Mitt, dr Urmo Kööbi, prof. emer. Tiit Haviko, dr Andres Ellama, prof. emer. Ants Peetsalu, dots. emer. Silvia Russak, dr Peeter Mardna, prof. emer. Tiina Talvik.

 

Preemiakandidaatide andmed palume saata koos kirjaliku elulookirjelduse ja lühikese põhjendusega 20. aprilliks 2017 e-posti aadressile kristi.tael@kliinikum.ee.

 

Kliinikumi preemia annab laureaadile üle juhatuse esimees Urmas Siigur 17. mail Tartus Eesti Rahva Muuseumis toimuval kliinikumi konverentsil. Kliinikumi konverentsi fookus keskendub tervishoiu rahastamisele.

 

Kliinikumi Leht

 
Uued kõnetestid kõrvakliinikus

Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliinikus tehtavate kuulmisuuringute üheks osaks on kõnetestide läbiviimine patsientidel. Siiani kasutuses olnud testid on aastakümneid vanad ja aegunud, kuid juba käesoleval aastal saab kasutada uusi, eestikeelseid kõneteste, mis on välja töötatud Leuveni Ülikooli teadlase Anneli Veispaki poolt 2015. aastal. Uued kõnetestid võimaldavad uuringut läbi viia nii vaikuses kui sahinas (mürafoonil), eraldi on olemas testmaterjal ühesilbiliste sõnadega nii lastele kui ka täiskasvanutele (1, 2). Kõnetestide korrektseks läbiviimiseks vajalikud kõrgekvaliteediga kõlarid sai kõrvakliinik annetusena Audes OÜ-lt. Tänu heale annetajale on võimalik tagada uuringutulemuste täpsus ning patsiendi optimaalne edasine käsitlus.

 

Maret Lepplaan
arst-õppejõud otorinolarüngoloogia erial

 

Kirjandus
1. Veispak A, Jansen S, Ghesquière P, Wouters J. Speech audiometry in Estonia: Estonian words in noise (EWIN) test. International journal of audiology. 2015 Aug 3;54(8):573-8.
2. Veispak A, Jansen S, Ghesquière P, Wouters J. Estonian words in noise test for children (EWINc). Speech Communication. 2016 Mar 31;77:1-7.

 

Numbriuudis

Üle 300 000

euro kogus Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond 2013. aastal

 
25

 

aastat Tartu Arstide Liitu.

 
63

 

Venemaa sünnitajat naistekliinikus 2012. aastal.

 
3

 

tudengit esimesest sessist.

 
10 aastat

 

õenduskvaliteedi rühma loomisest.

 
1:10532

 

Praderi-Willi sündroomi levimus Eestis.

 
4

 

arvamust streigi kohta.

 

 
2

 

doktoritöö kaitsmist.

 
8

 

abiarsti kliinikumis.

 
11.

 

klass käis kliinikumiga tutvumas.

 
4 x 40

 

tööaastat kliinikumis.

 
685

 

tänuavaldust kliinikumile 2011. aastal.

 
9

 

aastat kaasaegset jäätmekäitlust.

 
2

 

meditsiinitehnika tootjat tutvustavad ennast.

 
5

uut töötajat patoloogiateenistuses.

 
§ 766

 võlaõigusseaduses sätestab, kuidas teavitada patsienti.

 
6.

 

päev arstiks õppimas.

 
1.
Eesti arst valiti Kuningliku Arstide Kolleegiumi liikmeks.
 
10
aastat ettepanekute ja kaebuste süsteemi.