Prindi

Juba käesoleva aasta lõpus seisab naistekliinikul ees suurim kolimine asutuse ajaloos. Esmakordselt pärast 200 aastat tuleb hüvasti jätta juba armsaks saanud Toomemäega.

EMO sissepääs, kust kaudu saabuvad erakorralised haiged. Sünnitajad pöörduvad küll EMO-sse, kuid nad juhatatakse sealt kohe edasi sünnitusosakonda kolmandale korrusele, kus toimub nende vastuvõtt haiglasse. Erakorraliste günekoloogiliste patsientide esmane läbivaatus toimub EMO-s, kus on olemas eraldi günekoloogilise vastuvõtu ruum. Foto: Pille-Riin Pregel.

Pildil on üks kolmest projektijuht Toomas Kivastiku sõnul Eestis ainulaadse spetsiaalse sünnitusvanniga sünnitustubadest. Foto: Pille-Riin Pregel.

Sünnitusosakonda ülesriputatud sildid räägivad iseenda eest: uue hoone korpused G1(EMO, IRO, radioloogia, operatsiooniplokk) ja G2 (naistehaigla) peavad valmis olema 21. oktoobriks, mil uut maja külastab vastuvõtukomisjon. Komisjoni kuuluvad linnavalitsuse, tervisekaitse, töökaitse ja päästeameti esindajad. Foto: Pille-Riin Pregel.

Kliiniku-pere nendib, et vanast majast on kahju lahkuda, sest oma asupaika Toomel on hakatud armastama. „Meil on kahju lahkuda majast, milles on sünnitusabi osutatud alates 1834. aastast – siin on eriline õhkkond, ajalugu ja traditsioonid,“ selgitab naistekliiniku juhataja prof Helle Karro.

Lahkumiskurbust leevendab teadmine, et uus kompleks toob endaga kaasa suuremad võimalused ja paremad tingimused. „Kogu olmepool on ju sünnitusel väga tähtis,“ räägib prof Karro. „Uues majas on rohkem ruumi, perepalateid on rohkem…Eeskätt võidavadki ümberkolimisest patsiendid, kelle jaoks uus terviklahendus on kindlasti mugavam ja parem.“

Automaatikaga puutevabad uksed sünnitusosakonnas, mille infrapuna andurid reageerivad käesoojusele. See tähendab, et uksi pole käega tarvis puudutada, mis on haigla nakkustõrje aspektist äärmiselt oluline uuendus. Foto: Pille-Riin Pregel.

Naistenõuandla koridor, mille värvideks on punase erinevad varjundid kombineerituna heledate toonidega. Foto: Pille-Riin Pregel.

Üks kuuest vannita sünnitustoast, mille suured aknad lasevad ruumi rohkem looduslikku valgust. Akvaariumiefekti siiski sünnitajad pelgama ei pea – akende ette tulevad alt-üles suunas suletavad rulood. Foto: Pille-Riin Pregel.

naistekl_stat

Naistekliiniku kolimine on plaanitud selle aasta 51. nädalale ning see eeldab vähemalt osalist operatsiooniploki, intensiivravi, kesksterilisatsiooni ja erakorraliste haigete vastuvõtu funktsioneerimist.

Naistekliiniku tulevasest töökorraldusest

Uude majja kolimisel säilitatakse naistenõuandlasse pöördujaile privaatsus, st ambulatoorsele vastuvõtule tulijad pöörduvad otse naistenõuandla alamregistratuuri, mis asub pearegistratuurist eraldi G2 korpuse esimesel korrusel.

Põhjaliku uuenduskuuri teeb läbi kabinettidesse sisenemise korraldus, mida hakkab reguleerima elektrooniline järjekorrasüsteem (nagu näiteks pankades). Nõuandla vastuvõtukabinetid on „kahetoalised“, kus esimene on vestlus- ning teine läbivaatusruum.

Uus hoone pakub naistekliinikule ka mitmeid moodsamaid tehnilisi lahendusi, näiteks paremate võimalustega reproduktiivmeditsiinilabor ning kaasaegsem videoülekannete tegemise süsteem.

Uus kompleks soodustab ja lihtsustab koostööd erinevate kliinikute ja teenistuste vahel. Prof Helle Karro selgitab, et kogu naistekliiniku tegevus on interdistsiplinaarne ning sageli on vajalik erinevate erialade omavaheline koostöö ja konsulteerimine.

Üheks koostöövormi näiteks on uute korpuste ühine operatsiooniplokk. Operatsiooniteenistuse direktori Toomas Ellervee sõnul hakkavad (sarnaselt teiste uude majja kolivate kliinikute operatsiooniõdedega) seni sünnitusmaja operatsioonitoas töötanud õed edaspidi alluma operatsiooniteenistusele. Naistekliiniku alluvusse jääb päevastatsionaari operatsiooni/ protseduuride tuba.

Uue maja logistiline plaan saab korraldatud vastavalt võimalustele ja vajadustele.

 

Kliinikumi Leht