Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum Kliinikumi Leht

Arvud kõnelevad enda eest ise: Venemaal on kasvanud kliinikumi naistekliiniku populaarsus. Kui ülemöödunud aastal sõitis piiri tagant Tartusse 24 sünnitajat, siis 2012. aastal küündis Venemaa patsientide arv juba 63-ni.

Sünnitusosakonna juhataja dr Fred Kirss ütleb tagasihoidlikult, et naistekliiniku töö üheks kvaliteedinäitajaks on see, et Venemaalt tahetakse Tartusse sünnitama tulla: „Neile meeldib ülikoolikliiniku turvaline ja kaasaegne keskkond. Samuti meie personali vene keele oskus, professionaalsus ja eelkõige sõbralikkus. Noorem põlvkond vene keelt kõige paremini ei valda, kuid see kompenseeritakse eelnevaga."

Üks osa Venemaa patsientidest on naised, kellel on olnud probleemne rasedus või varasem keeruline anamnees. Eestisse tulekuks on neile andnud julgust ühe Pihkva naise juhtum, kes kaks aastat tagasi 25.-26. rasedusnädalal sünnitas Tartus 554 grammi kaalunud lapse. Eelnevalt oli ta Venemaal peale lootevee puhkemist kahest haiglast minema saadetud, andmata lootust lapse ellujäämiseks. Seejärel otsustas ta sõita üle piiri Tartusse. Dr Fred Kirsi arvates on kõige tähtsam selles loos see, et vaatamata enneaegsusele kosus laps hästi ja on täiesti terve. Juhtum levis laialdaselt Venemaa sotsiaalmeedias pealkirja all „V Rossii abort, a v Estonii grazhdanin".

Enamik Venemaa patsiente tuleb Tartusse Pihkvast, kuid on ka Peterburist ja Moskvast pärit naisi. Raseduse ajal käivad nad naistekliinikuga tutvumas ja vähemalt korra arsti vastuvõtul, kus muude analüüside hulgas tehakse ka loote UH-uuring. Mõned Pihkva naised sõidavad Tartusse, kui sünnitustegevus on juba alanud. Kuna piiriületus võimaldatakse sünnitajatele kiiresti, siis jõutakse Pihkvast naistekliinikusse kohale kahe tunniga. Kaugemalt pärit rasedad tulevad Tartusse ligikaudu nädal enne sünnitustähtaega, ka viisa hankimisega pole senini tõrkeid esinenud. Üks Moskvast pärit abielupaar lendas Tartusse juba kuu aega enne sünnituse tähtaega ning peale sünnitust veedeti Tartus koos vastsündinuga veel kaks nädalat.

Kas Venemaa naised tulevad ka tulevikus Tartusse sünnitama? Aeg näitab. Kui meditsiin Venemaal areneb positiivses suunas, siis tõenäoliselt nende arv kahaneb. Ilmselt väheneb sünnitajate arv ka peale Pihkva sünnitusmaja remondi lõppemist.

Eelmisel aastal moodustas Venemaa sünnitajate arv kõikidest naistekliiniku sünnitajatest 2,5%, keskeltläbi jättis üks piiritagune patsient kliinikumile 1300 eurot.

Ene Selart

2012. aasta oli kliinikumi transplantatsioonikeskuse jaoks kiire ja töörohke: elundeid siirati rohkem kui kunagi varem.

Aasta jooksul teavitati meie transplantatsiooni koordinaatoreid kokku 69 võimalikust ajusurmas doonorist. Reaalseks kudede ja elundite doonoriks osutus neist 32. Kahel juhul eemaldati siirdamiseks vajalik neer elusdoonoritelt, mõlemal korral oli elundi loovutajaks lapsevanem.

Kliinikumi kirurgid siirdasid aasta jooksul elundeid 70 patsiendile, see on rohkem kui kunagi varem. Toimus 59 neeru-, 9 maksa- ja 2 kopsude siirdamist. Lapsi oli eelmisel aastal siiratute hulgas üks.

Ka kudede siirdamisi oli kliinikumis rohkem kui eelmistel aastatel – ühel juhul siirati silma kõvakesta, 12 juhul silma sarvkesta ja 18 korral amnioni membraani, luukoe siirdamisi toimus 85 ja vaskulaarkoe siirdamisi 39.

Vereloome tüvirakkude siirdamisi toimus kliinikumis 2012. a kokku 25, sh 11 juhul kasutati Soome luuüdi doonorite registri vahendusel hangitud tüvirakke. Embrüosiirdamisi oli 569.

Jätkus koostöö Läti ja Leedu siirdamiskeskustega ning Viini Ülikoolihaigla kopsusiirdajate ja Eurotransplandiga. Uue hoo said sisse läbirääkimised Scandiatransplandiga ning aasta lõpul õnnestus ka nendega sõlmida riikidevahelist elundivahetust võimaldav raamleping.*

Rakkude, kudede ja elundite annetamise, käitlemise ning siirdamisega on seotud arvukalt erinevaid osapooli. Soovime siinkohal edastada siirad tänusõnad kõigile, kes sellele oma abi ja positiivse suhtumisega kaasa on aidanud. Suur-suur aitäh!

Eriti soovime tänada kõiki patsientide lähedasi, kes nõustusid oma ajusurmas pereliikme kudede ja elundite loovutamisega siirdamiseks. Selliste raskel hetkel tehtud otsuste väärtus on hindamatu.

Aasta tagasi sõlmis kliinikumi verekeskus värskelt külmutatud vereplasma ja veretoodete tähtajalise ostu-müügi lepingu firmaga Octapharma AG.

Octapharma AG on Austrias asuv maailma suurim vereplasma fraktsioneerimise ettevõte, mis toodab mitmeid vajalikke verepreparaate, nt tooteid verehüübimishäirete raviks või immuunoteraapiaks ning millel on koostöö enam kui 80 riigiga.

Tänapäeval ei kasutata raviotstarbeks enam täisverd, vaid sellest valmistatud erinevaid verekomponente, nt erütrotsüütide suspensiooni, trombotsüütide kontsentraati ja värskelt külmutatud plasmat. Kuna erütrotsüüdide suspensiooni tarvitatakse rohkem kui vereplasmat, siis tekib vereplasma osas pikemas perspektiivis teatud ülejääk.

Samas on haiglale vajalikud spetsiifilised vereplasmast valmistatud valgupreparaadid (albumiin, immuunoglobuliin), mida Eestis ei toodeta. Vajaduse koostööks Octapharmaga tingiski ühelt poolt plasmadooside ülejääk ja teiselt poolt nõudlus valgupreparaatide järele.

2012. aastal saatis verekeskus Octapharmale 10 000 vereplasma doosi ja sai Austriast vastu spetsiifilisi vereplasmast valmistatud valgupreparaate. Kliinikumi apteegi juhataja Irja Uibolehe sõnul nt inimalbumiini, inimese protrombiinkompleksi, inimese VIII ja IX hüübimisfaktoreid, inimese anti-D immunoglobuliin jne.

Vereplasma töötlemiskeskused on kaasajal investeeringute mahukad ja spetsiifiliste kvaliteedinõuetega ettevõtted, mida väiksemates riikides ei ole otstarbekas ülal pidada. Eestis lõpetati plasma fraktsioneerimine 1997. aastal, kuna see ei vastanud enam kevahtitele ravimite tootmise nõuetele.

Kliinikumi verekeskusel ei ole nõuet tarnete alampiiri kohta, see välistab kohustuse saata Octapharmale kindlaksmääratud koguses doose. Samuti on verekeskuse prioriteediks katta ennekõike kliinikumi ja teiste Lõuna-Eesti haiglate vereplasma vajadused. Kliinikumis on suurimad veretoodete tarbijad anestesioloogia ja intensiivravi kliinik, hematoloogia-onkoloogia kliinik ning kirurgiakliinik.

Enne lepingu sõlmimist kontrollis Octapharma põhjalikult verekeskuse plasma valmistamise erinevaid tööetappe ning lepingu sõlmimise eeltingimuseks oli plasma külmutamise protseduuri ja säilitamise automaatse temperatuuri kontrollimise süsteemi täiemahuline rakendamine, mis võimaldaks tagasiulatuvalt jälgida temperatuuri muutusi mistahes ajahetkel.

Muude töökvaliteedi aspektide osas probleeme ei leitud. Siiski tuli täiendada doonori ankeeti küsimusega Ühendkuningriigis viibimise kohta ja täiendavalt hakata doonoritele jagama kirjalikke infomaterjale.

Verekeskuse direktor dr Helve König tunneb heameelt, et rahvusvahelise koostöö kaudu usaldatakse meie verekeskuse töö kvaliteeti ning samuti tagavad välisauditid tööprotsesside järjepideva hindamise.

Ene Selart

Kommentaar
Merle Keps
verekeskuse kvaliteedijuht

Verekeskuse kvaliteedijuhi põhitöökohustuseks on verekeskuse kvaliteedisüsteemi väljatöötamine, haldamine ja täiustamine vastavalt vereteenistuse arengukavale, headele tootmistavadele, põhimäärusele ja kehtivatele seadustele ehk kui lihtsustatult öelda, peame tagama kvaliteetsete verepreparaatide tootmise.

Verekomponentide kvaliteet saab alguse doonori valikust. Vereloovutus peab olema ohutu doonorile ja kogutud doonoriveri võimalikult väikese nakkusriskiga patsiendile. Seetõttu on lisandunud ka piiranguid vereloovutamises, näiteks seoses puugihammustusega, reisimistega nii malaaria- kui Lääne-Niiluse viiruse ohtlikesse piirkondadesse jne. Muudatuste pärast oleme viimastel aastatel mitu korda täiendanud doonorite küsimustikku, viimane versioonimuudatus on praegu käsil.

Vastavalt oma tootmismahtudele peame kuu jooksul võtma igast valmistatavast verekomponendi liigist kindla arvu kvaliteedianalüüse. Nende põhjal tehakse järeldused kogu toodangu kohta. Näiteks erütrotsüütide suspensioonist määrame doosi hemoglobiini sisalduse, hematokriti, leukotsüütide sisalduse. Säilitamise kontrolliks tuleb määrata 4 doosil kuus hemolüüsi aste säilitamisaja lõpus. Värskelt külmutatud plasma puhul on vaja kontrollida jääkrakkude ja VIII faktori sisaldust.

Olulise osa kvaliteedijuhi tööst moodustab dokumentatsiooni korrashoid. Kõik verekeskuse töövaldkonnad on kirjeldatud juhendites, mida peab kinnitama kvaliteedijuht. Momendil on käibel 152 juhendit. Vähemalt iga 2 aasta järel peab juhendi koostaja selle üle vaatama, pikendama või vajadusel uue versiooni kirjutama. Registreerime kõik meile saadetud transfusioonireaktsioonid. Vaatame millise doonori verele on reaktsioon olnud ja kui sama doonori verest on reaktsiooni saanud juba mitu patsienti, siis saame teha täiendavaid uuringuid ka doonorile. Seetõttu palume ülekandel tekkinud reaktsiooni korral kindlasti meile saata transfusioonireaktsiooni teatis!

Regulaarselt viime läbi verekeskusesiseseid auditeid eesmärgiga leida üles ja parandada võimalikke töös esinevaid kitsaskohti.

Oluliseks kvaliteetse töö lüliks on hästi koolitatud personal. Koos kolleegidega püüame tagada nii verekeskuse töötajate kui ka meie veretoodete kasutajate pideva koolituse ja täiendõppe. Lisaks lähtuvalt meie töö eripärast „koolitame" aeg-ajalt ka oma doonoreid. Korraldame loenguid koolides, ringkäike verekeskuses, et meil oleks piisavalt teadlikke vereloovutajaid ja küllaldaselt doonoriverd.

1. veebruaril 2013 sai aastaseks Tartu Ülikooli Kliinikumi müokardiinfarktiregister – teenistus, mis loodi kliinikumi kui riikliku müokardiinfarktiregistri (MIR) volitatud töötleja juurde, et korraldada 2012. aastal loodud riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu pidamist.

MIR on üks väiksemaid kliinikumi teenistusi, kus töötavad vaid direktor ja spetsialist. IT töötajate kaasabil hoolitsetakse selle eest, et müokardiinfarkti diagnostika ja ravikvaliteedi parandamiseks, tervishoiuteenuse ja müokardiinfarktijuhtude statistika korraldamiseks ning epidemioloogiliseks uurimistööks vajalik digitaalne andmekogu oleks korras. Registri töötajad on toeks registrisse andmeid sisestavatele tervishoiuteenuste osutajatele üle Eesti, et teatised oleks esitatud nõuetekohaselt, lisaks vastatakse infopäringutele ja tehakse statistilist andmeanalüüsi.

Andmekogu otsese pidamise kõrval on suureks tööks müokardiinfarkti juhtudega seonduva teadlikkuse suurendamiseks vajalik suhtlus. Lisaks andmete vahetamisele lepingupartneritega ning statistiliste aruannete esitamisele tuleb registri töötajatel suhelda ka erinevate organisatsioonidega ning avalikkusega. Riikliku andmekogu mahu suurenemisel ollakse valmis koostööprojektideks ka teiste maade müokardiinfarktiregistritega.

Kolmas registri töö külg on info- ja andmekoosseisude analüüsimine ja vajalike muudatuste ettevalmistamine. Samuti võimaldab suurenev andmekogu edaspidi üha rohkem kaasa aidata teadustööle ja interdistsiplinaarsetele projektidele.

MIRiga on liitunud üle Eesti kõik tervishoiuteenuse osutajad, kes diagnoosivad infarktijuhte kas elupuhuselt või pärast surma. Kokku on registril 21 haiglast 226 müokardiinfarktiregistri infosüsteemi kasutajat. 2012. aastal saadeti registrisse 18 haiglast ligikaudu 3000 ägeda müokardiinfarkti (ÄMI) juhu teatist. Lõplik 2012. aasta kokkuvõtte tegemine ootab veel ees, kuna kõik 2012. aastal ÄMIga hospitaliseeritud patsientide teatised pole veel registri andmebaasi sisestatud. Andmed pannakse üles müokardiinfarktiregistri kodulehele: http://www.infarkt.ee/.

Plaanis on MIRi andmete sidumine tervise infosüsteemi ning rahvastiku- ja surma põhjuste registriga. Ka Geenivaramu on koostöö vastu huvi tundnud. Täiustamisel ja kasutajasõbralikumaks muutmisel on registri statistikablokk.

Müokardiinfarktiregistri vastutava töötleja (Sotsiaalministeeriumi) nõustamiseks on sotsiaalministri käskkirjaga loodud 10-liikmeline teadusnõukogu, mis jälgib registri tööd ning aitab kaasa selle arendamisele ja müokardiinfarktiga patsientide käsitluse parandamisele riiklikul tasandil.

Gudrun Veldre

TÜ Kliinikumi müokardiinfarktiregistri direktor