Aeg on rahutu. Majandus ei kasva, euro kiratseb, Soome lamandub. Eesti meditsiinis kajastub rahutus eelkõige selles, et haigekassa hingeldab ja sööb oma saba ehk reserve. Haigekassa praeguse tulubaasi jaoks on riigis meditsiinilisi tootmisvõimsusi liiga palju. Kui kliinikum saaks täie koormusega tööd vihtuda, siis saaks aastaplaani täis 9–10 kuuga. Aga haigekassaga sõlmitud leping sunnib töötama 12 kuud poole vinnaga. Mida arst saaks teha poolest vinnast ülejääva vaba ajaga, et oma sissetulekuid suurendada? Enamlevinud alternatiivid on: õppetöö ülikoolis, teadustöö, ravimiuuringutes osalemine, töötamine teistes raviasutustes, töötamine välisriigis. Suhteliselt vähe tegeleb meie arstkond ettevõtluse ja äriga. Ettevõtjast perearstidega oleme juba harjumas, aga kliinikus töötav ettevõtja on harv nähe. On ilmne, et majandustegevus võib kergelt viia ka huvide konfliktini. Küllap mängib rolli ka nn naabrivalve ja –kadedus. Kui rootsi kapitalist meditsiinikaubandusega tulu teenib, on see OK. Aga kui oma kolleeg teeb äri, ajab see turja turri. Ometi on just konkurents see, mis hinnad alla viib ja majandust elavdab. Seetõttu võiks eetilist ettevõtlust igati soosida.
Suurbritannias, kus, nagu meilgi, domineerib riigimeditsiin (NHS), on loodud kogukond doctorpreneurs.com innustamaks meedikuid saama ettevõtjateks. Kommuuni kodulehelt leiame mitmeid edulugusid. Nt dr James Gupta on loonud tarkvara Synap, mille abil arstitudengid saavad õppeprotsessi tulemuslikumaks muuta. Dr Jamie Wilson arendas välja võrgukeskkonna Home Touch, mille abil omaksed leiavad abivajajatele hooldus- või põetusspetsialiste. Dr Michael Urdang on diktofoonika transkriptsioonifirma kaasasutaja jne. Paljudel juhtudel tuleb doktorprenööril e arst-ettevõtjal meditsiinikarjäär ajutiselt või osaliselt ohvriks tuua. Ettevõtlik inimene on tavaliselt oma tegudes vaba ja ratsionaalne. Eks mäletame ka Eesti varast iseseisvusaega, kui arstid siirdusid suurema palga kutsel ravimifirmadesse müügiesindajateks. Õnneks on aeg skaalad paika nihutanud ja nüüd on võimalik ka kliinilise meditsiiniga peret elatada.
Samas tuleb eristada ettevõtlust ja ettevõtlikkust. Ettevõtlikkuse puhul pole esiplaanil mitte majanduslik kasu, vaid missioon või soov teha maailm paremaks. Heaks näiteks on siin PERH-i kolleegid Äli Roose, Peeter Raudvere ja Andrus Paats, kes Archimedese projekti toel lõid automaatse kõnetuvastuse süsteemi radioloogia tarvis. Selleks moodustati poole miljoni radioloogilise uuringuvastuse põhjal ortograafiline tekstikorpus. Herakleslik vägitegu! Kui palju selleks vaba aega ja puhkepäevi kulus, teavad vaid asjaosalised ise. Nüüdseks on kõnetuvastus ühildatud ka PERH-i haiglainfosüsteemiga ning antud hiljuti katsetamiseks ka kliinikumile. Väidetavalt suurendab arvutiprogramm radioloogide tööviljakust kolmandiku võrra. Analoogilist lahendust vajavad ka patoloogid ja teiste erialade meedikud. Leiduks vaid ettevõtlikke inimesi, kes selle titaanliku töö ette võtaks.
Kokkuvõte
Töökus viib elu edasi ja teeb maailma paremaks. Töökus võib väljenduda nii ettevõtluse kui ettevõtlikkusena. Äri ja meditsiin ei ole teineteist välistavad vastandid. Selle illustratsiooniks on fakt, et ajaleht Äripäev kuulutas k.a oktoobris käibe ja ärikasumi alusel Tartumaa edukaimaks ettevõtteks Tartu Ülikooli Kliinikumi! Ja vaid raamatupidajad teavad, tänu millele see äriedu saavutati.
Margus Ulst
juhatuse liige, ülemarst