Tartu Arstide Liidu kevadine väljasõit viis seekord naabrite juurde – Jõgevamaale, voorede-järvede maakonda, rikkaliku ajaloopärandi ja legendidega seotud paikadesse.
Hommikukohvi nautisime Puurmani vallas Kursi jahilossis. Energiline ja missioonitundeline perenaine Alikee Kubi jutustas krahv Manteufellile kuulunud valduse huvitavast ajaloost ja lossi vaevarikkast taastamisest. Häärber oli kunagi krahv Manteufelli kõrvalloss (põhiline oli Puurmani loss). Lossi on nimetatud Eesti jahilosside krooniks. Manteufelli suguvõsa esindaja Zoege von Manteufell on meedikute ringkonnas tuntud kummikinnaste esmase kasutuselevõtjana (kõrvalpõikena – Tartu ülikooli muuseumis võib nimetatud kindaid suveniiriletist leida). Kursi jahiloss tegutseb praegu hotell-restoranina, pakkudes hubast majutust ja huvitavat menüüd. Ligidusse jäävad Kursi neogooti stiilis kirik (tornis kukk ja rist), võrdluseks Inglismaal Westminsteri loss ja Kirna matkarajad. Edasi viis sõit läbi ettevõtliku Tabivere valla Luuale. Luua arboreetumis ehk dendropargis tutvusime puistaimede kollektsiooniga. See loodi 1953. aastal, asub 8,5 hektaril ja praegu on taksonite arv ca 700. Võisime näha, kuidas näevad välja hiibapuud, tsuugad, korgipuud jm eksootilised puuliigid. Täies ilus oli roosaõieline iluõunapuu „Professor August Vaga". Väga tuntud on hariliku kuuse aretus „Luua pärl". Arboreetum on Luua Metsanduskooli praktikabaasiks.
Luua mõisas (algse nimega Ludenhof) on juba üle poole sajandi koolitatud keskastme metsandustegelasi. Kunagi baroksete sugemetega häärber on suuresti ümber ehitatud, mõisamiljööd on püütud säilitada muuseumitubades (peen tisleritöö seinapaneelidel, ustel). Kauni mõisahoone juurde on rajatud liigirohke (üle 150 puu- ja põõsaliigi) prantsuse stiilis park. Mõisa kõrvalhooned on ümber ehitatud metsanduskooli õppehooneteks ja ühiselamuks. Park on eravalduses, aga metsanduskooli õpilased saavad pargis oma dendroloogilisi teadmisi täiendada. Pilku püüab häärberi naabruses olev kaunis puitpitsidega suvemaja, nn "piparkoogimaja".
Tootsi lugude mail Palamusel pakkus äratundmisrõõmu kuulus vana koolimaja (Eesti kuulsaim koolimaja), kus võis kohata õpetaja Lauri (sarnane kirjanikuhärra Lutsuga), kes rõõmustas paljude „õpilaste" saabumise üle. Koolimaja külje all seisis jõel sakste parv ja saunaaken oli veel katki laskmata. Palamuse kirik, kus Lible kunagi kella lõi, on üks vanemaid omaaegsel Tartumaal. Lible ise jälgis muheda näoga meie samme apteegi kõrval Amme jõe kaldal. Apteek oli seekord kinni ja „punsliõli" jäi ostmata.
Kuremaa mõisas tegutses pikemat aega põllumajandustehnikum. Kuremaa omanikud olid von Oettingenid, kes majandasid mõisa eeskujulikult (tõukarja kasvatus, Tsaari-Venemaa esimene piimasuhkruvabrik). Lossi omaniku Alexander von Oettingeni poeg Georg Philipp (1824–1916) oli Tartu Silmakliiniku rajaja, arstiteaduskonna dekaan, ülikooli rektor. Seda huvitavat fakti oli arstide seltskonnal hea meelde jätta. Loss on praegu kahjuks üpris mahajäetud seisus ja ei ole kindlat arenguperspektiivi. Suvel oli populaarseks kohaks Kuremaa järv hästikorrastatud rannaga.
Tagasiteel Tartusse tegime peatuse Kassinurme mägedel. Siin asub püha hiis, kuhu giidi juhatusel sisenesime kindla rituaali järgi. Kunagisel kolme ohvrikiviga kultuseplatsil loitsisime vanarahva kombe kohaselt, igaühel lootus oma salasoovi täitumisele. Linnamägi kujutab Kalevipoja sängi (kandis sängiaseme kokku loomanahast põlles), kõrval on ovaalne lohuke – silmapesukauss. Linnamäele on püstitatud linnuse makett vahisõduritega, hulk teisi põnevaid puuskulptuure, piknikukohti. Kassinurmel on suvised tervise- ja talvised suusarajad. Tasub meeles pidada, et Kassinurme (40 km Tartust) on suviseks piknikukohaks igati sobiv ja põnev paik.
Kevadvärskelt roheline ja toomingalõhnaline Jõgevamaa üllatas meid igati meeldival moel. Mõisad-lossid huvitava ajalooga (sh meditsiinisugemetega), nostalgiahõngulised kohad, mitmekesine loodus – igaühele midagi, nii ihule kui vaimule.
Dr Sirje Hansen
Tartu Arstide Liit