Kliinikumi keskkonnaosakond tõstatas selle küsimuse enda esimesel keskkonnateemalisel konverentsil „Rohelisemalt tervishoius“, mis toimus detsembrikuu alguses. Konverentsi eesmärgiks oli tähelepanu juhtimine sellele, millise jalajälje jätab nii iga indiviidi kui ka suurte asutuste tegevus keskkonnale. Teemad, millel peatuti, andsid ülevaate jäätmekäitlusest haiglates, ravimijääkide sattumisest keskkonda, keskkonnasõbralikkuse rahapoliitikast ning personali koolitamisest ja motiveerimisest. Konverentsi kuulajate seas leidus nii kliinikumi enda töötajaid, Tartu linna esindajaid kui ka kolleege teistest haiglatest.

Keskkonnaosakonna juhataja Triin Arujõe sõnul oli tagasiside konverentsile äärmiselt positiivne: „Näiteks võttis pärast konverentsi minuga ühendust Jõgeva haigla, kes on huvitatud rohelisema tervishoiu nimel ravimijääkide koguma hakkamisest.“ Teine konverentsi koordinaator, Tiina Teder, lisab, et selleks, et tervishoid jätaks endast maha võimalikult väikese jalajälje, tuleb alustada inimeste teadlikkuse tõstmisest ning just seda konverents teha püüdiski.

Rohelisemalt tervishoius
Peale teadlikkuse tõstmise tuleb hakata muutma inimeste harjumuspärast käitumist, mis on aga hoopis pikem protsess. Keskkonnaosakond on algatanud liikumise „Rohelisemalt tervishoius“, mis sisaldab endas mõtteid, ettepanekuid, koolitusi ja konkreetseid tegevusi, et minimeerida kliinikumi kui tervishoiuteenuse osutaja tegevusest tulenevat võimalikku keskkonna saastamist.

Esimeseks tegevuseks aastal 2017 on kliinikumi inventari taaskasutamisse suunamine. Triin Arujõe ja Tiina Teder toovad välja, et uue inventari ostmisel visatakse tavapäraselt vana minema, samas võib see aga olla kellelegi kõlbulik. „Idee on suunata võimalikult palju asju taaskasutusse. Selleks loome tõenäoliselt Facebooki põhise taaskasutusgrupi, mille liikmeks saavad ainult soovi avaldanud kliinikumi töötajad. Keskkonnaosakond pildistab kliinikumile mittevajalikud mööbliesemed üles ning esimene soovija saab selle sümboolse tasu eest enda käsutusse. Ainuke tingimus on, et uus omanik peab selle transpordi korraldama ise,“ kirjeldab Triin Arujõe.

Teine valdkond, mille keskkonnaosakond on võtnud enda südameasjaks, on ravimijäägid. See teema on vägagi aktuaalne ning ravimijääkide vähendamiseks on tervishoiuasutuste poolt samme astutud veel vähe. „Kliinikum on ainuke Eestis, kes sorteerib ravimijääke, ehkki Ravimiamet sätestab, et kõik ravimijäägid on keskkonnale ohtlikud,“ lausub Tiina Teder. Hetkel pole veel Eestis tehtud palju selleteemalisi uuringuid, ent keskkonnaosakonna konverentsil tutvustas Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Egge Haiba enda doktorantuuri käigus tehtud reovee mõõtmiste tulemusi, mis näitasid, et ravimijääke leidus pea kõikjal. Ravimite ohtlikkuse määratluse osas on hetkel erinevaid arvamusi. Üldiselt loetakse kõiki ravimijääke ohtlikeks, samas, kui võtta puhtaid elektrolüütide lahuste jääke (st seal sees ei ole lahustatud ravimeid), võiks neid pidada keskkonnale mitteohtlikeks.

Täiesti eraldi kategooria on tsütostaatikumide käitlemine – siin kehtib ainult üks reegel – mitte ainult ravimijäägid, vaid ka kõik tsütostaatikumidega kokku puutunud materjal leotakse ohtlikuks.

Väga oluline on, et kliinikumi töötajad oskaksid jäätmeid õigesti sorteerida, sealhulgas vahet teha erikäitlust vajavatel jäätmetel, ravimijääkidel ja muul prügil.Mitte kõik jäätmed ei ole ohtlikud, vaid ainult osa neist ning inimeste teadlikkusel on suur roll, et õiged asjad satuksid õigesse kohta.

Tulemuslikuks jäätmete kogumiseks ja sorteerimiseks kavatseb keskkonnaosakond läbi viia osakondades koolitusi, luua videomaterjale ning kavas on välja töötada ka e-õppe vorm. „Teatavasti on tänapäeval kõigil kiire ning ajagraafikute sünkroniseerimine osapooltele sobivalt võib saada tihtipeale takistuseks. E-õpe oleks hea alternatiiv, mida meie kolleegid saaksid läbida neile sobival ajahetkel,“ kirjeldab Tiina Teder.

Kolmas valdkond, mis on ka praegu käimas, on suund paberivaba dokumentide liikumise poole. Kui ravimijääkide teema tõstatamise taga oli peidus tegelikult ühendapteek, siis paberivaba liikumise mõtte algatas finantsteenistus. „Meie igapäevane töö jätab loodusesse jälje ja paberivaba liikumine on hea näide jalajälje vähendamisest. Tänaseks juba toimib elektrooniline haiguslugu, enam ei ole vaja kaustade viisi paberkandjal materjale välja printida. Niisamuti liiguvad arved ja lepingud kliinikute, teenistuse ja osakondade vahel dokumendihaldussüsteemi kaudu,“ toob Tiina Teder positiivseid näiteid. Paberivaba dokumendihalduse projekt peaks saama lõpp-punkti 2017. aastal.

Kuna keskkonna hoidmine ja säästmine inimtegevuse tagajärgedest on kindlasti aktuaalne ka tulevikus, on kliinikumi keskkonnaosakonnal plaanis konverentsi pidada edaspidi vähemasti kord kahe aasta jooksul. „Kuna meie esimese konverentsi tagasiside oli nii sisule kui ka vormile väga positiivne, oleme mõttes liikumas rahvusvahelise konverentsi suunas, kuhu tahaksime kaasata ka erinevaid ülikoole, et tuua meie teadmisse rohkem rahvusvahelist kogemust läbi erinevate jääkideteemaliste uuringute,“ lisab lõpetuseks Triin Arujõe.

Keskkonnateemalise konverentsi materjalid on leitavad aadressil: http://www.kliinikum.ee/keskkonnaosakond/index.php?option=com_content&view=article&id=26&Itemid=37

Keskkonnaosakonna jäätmeteteemaline video on leitav aadressil: https://www.youtube.com/watch?v=lR9--PSEDlw

Helen Kaju