Peale uue maja pidulikku avamist 5. detsembril ning enne esimeste uusasukate sissekolimist detsembri keskel oli kõigil kliinikumi töötajatel võimalus mitme päeva jooksul toimunud ekskursioonide käigus uue majaga tutvuda. Kliinikumi Leht uuris teiste hulgas ringkäike korraldanud ülemõelt Tiina Freimannilt, mida tema (esindades ka teisi ekskursioonide läbiviijaid) korraldatust arvab.
Kas sellised ekskursioonid töötajatele olid vajalikud? Mida nad juurde andsid?
Tagasiside põhjal võib öelda, et olid küll vajalikud. Igaüks, kes ennast uue majaga kuidagi seotuna tunneb, tahab ju teada, kus miski asub ja kuidas asjad on korraldatud. Ringkäigud andsid huvilistele võimaluse näha osakondade paiknemist ja siseneda ruumidesse, kuhu paljudel on edaspidi raske või koguni võimatu pääseda.
Küllap igaüks märkas, et uue maja ehitamisel on silmas peetud nii patsientide kui ka personali turvalisust ja mugavust. Palatid on enamasti kahekohalised ja varustatud hügieeniruumiga. Öisel ajal saab palatisse sisenemisel kasutada ereda laevalguse asemel mahedat põrandavalgustust. Paljude ruumide uksed avanevad andurite abil ning operatsioonitubade uksi saab avada koguni jalapuudutusega. Operatsioonitubadesse siseneb edaspidi üksnes lõikuspersonal, kuna üliõpilased saavad lõikuse käiku jälgida õpperuumist. Operatsioonibloki päevajuht, kes vastutab lõikuste plaanipärase toimumise eest, saab ruumist lahkumata ülevaate kõigis lõikustubades toimuvast. Uut ja huvitavat oli kuulajate jaoks muudki.
Kuidas uus maja vastu võeti? Milline oli ekskursantide suhtumine?
Tunnustavaid sõnu öeldi palju. Kõige rohkem kiideti peasissekäigu kujundust, mida võrreldi mitmel korral luksushotelliga. Arvati, et selline keskkond loob haigla suhtes igati positiivse häälestuse. Elevust ja heatahtlikke kommentaare kutsusid esile naistekliiniku perepalatid ja sünnitustubade vannid. Ekskursandid jäid rahule ema- ja lapsesõbralike ruumilahenduste ja olmetingimustega. Naistekliiniku kahe korruse vahelisele keerdtrepile hakati otsima parimat otstarvet seoses personali tervise edendamise ja testimisega.
Kas tuli ette ka mingisugust poleemikat? Millised olid sagedasemad/huvitavamad küsimused/mured, mis ilmnesid?
Poleemikat tekitasid suhteliselt väikesed personali- ja abiruumid. Küsiti, kas arstide toas on ikka piisavalt töökohti, et jaguks kõigile arstidele. Õdedele tundus, et uue maja laoruumid ei mahuta kuigi palju varusid, mistõttu mõned varustamisega seotud tööprotsessid vajaksid muutmist. Sageli küsiti, miks on intensiivravi palatites kolme värvi pistikuid: valge, roheline ja punane. Selline süsteem on mõeldud patsiendi turvalisuse tagamiseks elektrikatkestuse korral. Kui elekter linnas mingil põhjusel kaob, siis kaob see ka valgesse pistikusse ühendatud seadmetest. Roheline pistik tagab elektriühenduse pärast voolukatkestust umbes 15 sekundi möödumisel ning punases pistikus voolukatkestust ei teki. Seadmete ühendamisel vooluvõrku tuleb personalil nende võimalustega arvestada.
Ekskursiooni käigus küsiti, mis saab tühjaksjäävatest majadest, kuidas toimub patsientide plaaniline vastuvõtt ning kuidas optimaalselt liikuda, et pääseda soovitud vastuvõtule või osakonda. Mõnes grupis kerkis üles küsimus, kas koridorides on võimalik ära eksida, kuna silte ja viitasid veel polnud. Usun, et koridorisüsteem ei ole keeruline, kui majajuht, viidad ja sildid paika saavad.
Kuidas ekskursioonide läbiviimine teile endale mõjus? Kas tunnete maja nüüd nagu oma viit sõrme?
Olen rahul, et selline vajadus tekkis. Esiteks oli hea põhjus ennast asjadega võimalikult kiiresti kurssi viia, teiseks oli hea meel oma teadmisi kolleegidega jagada. Ekskursioonid andsid võimaluse näha inimeste suhtumist ja kuulda erinevaid arvamusi uusehitise kohta.
Maja tunnen nüüd tõesti üsna hästi. Tänu ekskursioonidele sain uutest korpustest parema ülevaate kui ehk muidu oleksin saanud. Enne ringkäike vaatasin üle korpuste plaanid ja hankisin lisateavet ehitusprojektiga seotud inimestelt. Kuna uue maja tutvustamisega tegeles rühm inimesi, siis toimus ka omavahel pidev kogemuste vahetamine. Tundub, et ekskursioonid pakkusid rahulolu nii juhtidele kui ka osavõtjatele.
Tiina Freimanniga vestles
Merili Väljaotsa