Psühhiaatriakliiniku lasteosakond on jõudnud noore täiskasvanu ikka ning tähistab käesoleva aasta novembris oma tegevuse 25. aastapäeva.

Psühholoog Marlen Herik kabinetis, kus leiduv liivakast täidab psühholoogilise diagnostika eesmärki ja psühhoteraapia vahendi rolli. Foto: Jaak Nilson.

Ajaloost

Lasteosakonna esimesest põhimäärusest saab lugeda, et 21. novembril 1983. a avati Vabariikliku Tartu Kliinilise Psühhoneuroloogiahaigla lasteosakonna juures 25 laste voodikohta, et diagnoosida ja ravida neuropsühhiaatriliste häiretega laste haiguseid. Osakonda võeti 6-14- aastaseid, erandina 4-5-aastaseid psühhootilise seisundiga lapsi. Osakonna juhatajaks sai dr Elvi Pihlau ning tema juhtimisel kasvas ja arenes osakond kuni 1999. aastani. Kuni detsembrini 1988 paiknes 20-kohaline lasteosakond omaette hoones Staadioni 61, sealt koliti Staadioni 48 vabanenud psühhiaatriakliiniku ruumidesse ning patsientide arv kasvas kaheks aastaks 50-ni. Peamiseks voodikohtade arvu tõusu põhjuseks oli tolleaegne eeskiri, mis nägi ette 25 patsiendi kohta ühe psühhiaatri ametikoha.

Voodikohtade arvu tõus võimaldas osakonnas avada senise ühe arsti ametikoha asemel kaks arsti ametikohta. 1993. a kolis 20-kohaline lasteosakond taas - seekord mõni aasta varem valminud Raja 31 psühhiaatriakliiniku 1. korrusele (praegune akuutosakond) ning 1995. a praegusesse asukohta Raja 31 2. korrusel. Alates 1999. aastast juhib osakonda dr Inna Lindre.

Osakonna struktuur

Tänasel päeval koosneb osakond:

• ambulatoorsest osast

• statsionaarsest osast, kuhu kuulub 10-kohaline lasteplokk, 4-kohaline noorukite plokk ning 2-kohaline sõltuvushäiretega laste- noorukite plokk

Osakonnas on olemas võimalused tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks.

Töötajad

Käesoleval ajal jaotub osakonna töötajaskond järgnevalt:

• arste 4,25; neist 0,25 vanemarst- õppejõu, 2 statsionaarse arsti ning ülejäänud ambulatoorse arsti ametikohta

• logopeede 2,0

• psühholooge 3,0

• tegevusjuhendajaid 3,0

• õdesid 9,0

• hooldajaid 4,0 Lisandub 2,0 õpetaja ametikohta, kuigi õpetajad ei kuulu kliinikumi töötajate, vaid Veeriku Põhikooli personali koosseisu.

Lastepsühhiaatria osakonna palat. Foto: Jaak Nilson.

Tegevusvaldkonnad

• psüühikahäirete diagnostika ja ravi kuni 18-aastastel isikutel • rehabilitatsiooniteenuste osutamine, rehabilitatsiooniplaanide koostamine

• üliõpilaste, residentide ja praktikantide õppetöö • kohtupsühholoogiliste- ja kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside läbiviimine

• pedagoogide jt spetsialistide koolitamine

Lasteosakonna töö on seniste tegevusaastate jooksul muutunud oluliselt intensiivsemaks. Mõned faktid selle kinnituseks:

• 1985. a võeti osakonda vastu ning kirjutati välja 115 patsienti, 2007. a 379 patsienti

• voodipäevade arv patsiendi kohta 1985. a oli 78,9; 2007. a aga vaid 12,3

25 aastat kogemusi

25 aasta jooksul on tänu maailmas tehtud teadusuuringutele lisandunud väga palju uusi teadmisi psüühilise tegevuse ning selle häirete kohta lapseeas. See on andnud võimaluse olla pidevalt muutumises, täiendada teadmisi ja oskusi ning tõsta lastepsühhiaatrilise abi kvaliteeti. Muutunud on osakonnas uuringutel ja ravil viibinud laste psüühikahäirete struktuur ning sagenenud väga komplitseeritud haigusjuhtude esinemine.

Tänu heale koostööle Rootsi ja Soome kolleegidega oleme tegelenud personali koolitamisega, võtnud kasutusele mujal hästi toimivaid töömeetodeid ning arendanud võrgustikutööd spetsialistidega väljaspool meie osakonda ning kliinikut. Osakonna kollektiiv on edumeelne ning muutustele avatud, tähtsamad otsused püütakse vastu võtta ühiste arutelude tulemusel ning koostöös ellu viia.

 

Dr Anu Susi
psühhiaatriakliiniku lasteosakonna arst-õppejõud

 

Tõestisündinud lugu:

Psühhiaater lõpetab vestluse haiglasse suunatud käitumishäiretega murdeealise poisi emaga ning läheb koridori patsienti vestlusele kutsuma. Arst pöördub koridori seina ääres seisva kõhetu, vinnilise näo ning pöetud peaga noormehe kui patsiendi poole, kuid kolleegid sekkuvad kiiresti täpsustades, et tegemist on patsienti saatnud politseinikuga. Tagantjärgi selgus seegi, et eelnevalt oli vanemõde pöördunud poisi ema poole sellele samale politseinikule viidates ning küsinud “Miks poisil pea on paljaks aetud? Kas tal olid täid?“.

 

Kommentaarid:

Oleme aastate jooksul pidanud oluliseks järjest kvaliteetsema lastepsühhiaatrilise abi andmist oma väikestele patsientidele. Võib öelda, et lastepsühhiaatria osakonna töötajad on kõik oma ala entusiastid, kes oma erialaseid teadmisi pidevalt täiendavad. Senise töökogemuse põhjal on kujunenud arusaamine, et parimat abi saamegi lastele anda üheskoos lapse probleemide kallal töötades. Hindame kõrgelt kliinikumi ja psühhiaatriakliiniku juhtkonna tähelepanelikku ja abivalmist suhtumist meie tegemistesse.

 

Dr Inna Lindre.

Dr Inna Lindre
psühhiaatriakliiniku lasteosakonna arst-õppejõud

 

Lastepsühhiaatrilist ambulatoorset abi osutas Tartus lastedispanseris juba alates 1963. a, enne meie osakonna sündi, tunnustatud lastepsühhiaater dr Ülo Uusma ning hiljem ka dr Alma Kadastik. Osakonna algusaastatel on selle arengus tähtsat rolli mänginud dots Lembit Mehilane ning edaspidi kuni käesoleva ajani dots Jüri Liivamägi. Pidevas muutumises olemine korduvate kolimiste, seadusemuudatuste, teadmiste täienemise, personali liikumise jms tõttu on meie kohanemisja kootöövõime proovile pannud. Tänu ühisele eesmärgile – olla lastepsühhiaatria lipulaev Eestis – oleme suutnud suurematest karidest mööda pääseda ning tormistel aegadel kurssi hoida.

 

Dr Anu Susi.

Dr Anu Susi
psühhiaatriakliiniku lasteosakonna arst-õppejõud

 

Lastepsühhiaatria osakonna avamisega 1983. aastal Tartus avardusid olulisel määral lastepsühhiaatria arenguvõimalused. Lastepsühhiaatri poole pöörduvate laste psüühikahäirete struktuur 1984. aastal peegeldas hästi tollast lastepsühhiaatria seisundit nii Tartus kui ka mujal Eestis: väga suur osakaal lastepsühhiaatrilises teeninduses oli vaimse alaarengu diagnostikal.

Seoses objektiivsete uurimismeetodite võimaluste paranemisega (EEG, KT, MRT), lastepsühholoogilise ettevalmistuse saanud psühholoogide ja logopeedide tööleasumisega, lastepsühhiaatria valdkonnas töötava personali täiendava väljaõppega (ka Rootsis, Soomes, Saksamaal) ning üleminekuga uutele psüühikahäirete hindamise kriteeriumidele (RHK-10) paranes nii diagnostika täpsus kui ka ravi kvaliteet. Suurenes ka elanikkonna usaldus lastepsühhiaatrite suhtes. See avaldub nii lasteosakonna töö intensiivsuse kasvus kui ka ambulatoorsete vastuvõttude arvu suurenemises ja struktuuris, esikohal on mittepsühhootilised häired.

 

Dots Jüri Liivamägi.

Dots Jüri Liivamägi
psühhiaatriakliiniku lasteosakonna vanemarst-õppejõud

 

Tartus avati esmakordselt lastepsühhiaatria osakond 22. novembril 1983. aastal. Selleks oli tookordne peaarst Jüri Aaso lasknud korda teha ilusa maja 25-kohalise osakonna, suure sireliaia ja privaatse köögiga aadressil Staadioni 61. Mind kutsuti esimeseks osakonnajuhatajaks ilmselt nii pediaatri ja lastekodu juhataja töökogemuse kui ka lastepsühholoogi lisaeriala tõttu. Esimesse entusiastlikku meeskonda kuulusid logopeed Malle Malm, psühholoog Reet Montonen, õde Maarja, õde Ester ja veel teisigi. Juba kevadel oli alanud kogemuste hankimine eelkõige Tallinna lastepsühhiaatria osakonnas ja dr Anne Aerolt ning intensiivne erialane koolitus Tartus. Osakonna loomisest saati oli erialaseks toeks dots Lembit Mehilane, hiljem ka dots Jüri Liivamägi. Rohkesti väärtuslikke nõuandeid jagas lastepsühhiaater Ülo Uusma.

Nüüd, veerand sajandit hiljem, võib Tartu lastepsühhiaatria osakonda pidada oma alal juhtivaks: toimub pidev erialane täiendamine ning konstruktiivne meeskonnatöö lastest hooliva osakonnajuhataja dr Inna Lindre eestvedamisel. Jääb vaid soovida Tartu lastepsühhiaatriaosakonna perele jätkuvalt hoolivust, pädevust ja usaldusväärsust ning palju õnne 25. sünnipäeva puhul!

 

Dr Elvi Pihlau.

Dr Elvi Pihlau
Tartu lastepsühhiaatria osakonna esimene juhataja