Käesoleva aasta kevadel grupiteraapia läbiviimise koolituse lõpetanud õed Katri Šinkarev ja Katrin Sööt on sest saadik psühhiaatriakliinikus regulaarselt rühmateraapia tunde läbi viinud.

Grupiteraapia õed Katrin Sööt ja Katri Šinkarev teraapiaruumis. Foto: Jaak Nilson.

Rühmateraapia õe jaoks algab kogu protsess eeltööga. Esmalt tuleb rühm komplekteerida, mis on tavaliselt kõige keerulisem - grupp peab tõepoolest omavahel kokku sobima. Psühhiaatriaõed toovad näiteks, et on patsiente, keda omavaheliste pingete tõttu ei saa mitte mingil juhul ühte teraapiagruppi võtta. Vastasel juhul puudub grupis harmoonia ning siinjuures ongi tähtis roll teraapiaõel, kes rühma moodustab.

Terapeut olgu loov

Grupiteraapia tundide läbiviimisel on äärmiselt oluline õe empaatia ja loovus. Teraapiaõed Šinkarev ja Sööt on mõlemad veendunud, et just need omadused teevad hea terapeudi. Rühmateraapia puhul on küll teatud kindlad reeglid ja protseduurid, mida kõik teraapiaõed järgivad, kuid ülejäänu on täiesti terapeudi enda valik ja sõltub paljuski tema loovusest.

Õed toovad enda praktikast näiteid, kus teraapiaseansse on läbi viidud õuetingimustes, seotud muusika- või värviteraapiaga. Mänguline lähenemine maandab ärevust, mistõttu on gruppides mängitud erinevaid rollimänge ning isegi värvitud, voolitud ja meisterdatud. „Sageli on patsientide esimene reaktsioon, et issand ma ei oska!“ meenutavad terapeudid. „Aga siinkohal polegi eesmärgiks taiesed, oluline on protsess ise ja eneseväljenduse võimalus, mida see pakub.“

Grupiteraapia puhul on äärmiselt oluline ka see, et kõik rühma liikmed saaksid oma arvamust avaldada. Vaimse tervise õed Sööt ja Šinkarev toovad esile, et sellise probleemi saab hästi lahendada mõnd eset kasutusele võttes. „Aeg-ajalt rakendame selleks näiteks karvast loomakest, mis käest kätte liikudes märgib seda, kes hetkel sõna saab.“

Õde kui teraapiaprotsessi suunaja

Üheks rühmateraapia õe peamiseks ülesandeks on kogu teraapiaprotsessi suunamine. Ta juhib seanssi selliselt, et patsiendid suhtleksid omavahel, et ei tekiks vaid ühe patsiendi ja terapeudi vahelist dialoogi ning et keegi ei jääks tõrjutuks. „Tuleb jälgida, et kõik rääkida soovijad sõna saaksid ning püüda grupi käitumist teatud piirides hoida, kontrollides, et keegi ei domineeriks,“ räägivad terapeudid.

Katrin Söödil ja Katri Šinkarevil on gruppides ette tulnud jutukaid, võiks öelda, et isegi monopolistlikke patsiente, keda on päris raske ohjeldada. Samuti on tulnud taltsutada omavaheliste pingete tõttu üksteisele inetult nähvavaid patsiente.

Samas on õdedel olnud ka teraapiarühmi, kus inimesed ei suuda üldse ennast avada või ei oska oma emotsioone väljendada. Sellisel juhul lasub terapeudil vastupidine roll, kus ta peab initsiatiivi haarama ja ergutama patsiente end väljendama. Kedagi siiski otseselt rääkima ei sunnita, patsiendil on alati õigus vaikida.

Lisaks erinevatele loovust ja meeskonnatööd arendavatele harjutustele, õpetavad terapeudid patsientidele teraapiaseansi käigus või siis jagavad patsiendid omavahel kogemusi ja soovitusi, kuidas maandada ärevust ja pinget. Arutletakse ka päevapoliitiliste probleemide üle, näiteks analüüsitakse osakonnas aset leidnud juhtumeid.

Tulemusi on märgata

Terapeudid usuvad, et patsientidele on grupiteraapiast abi ja märgata on, et neile see meeldib. Nad toovad näiteks, et kui vahepeal teraapiatunnid erinevatel põhjustel ära jäid, siis tuldi küsima, millal need jälle toimuma hakkavad.

Grupiteraapia avaldab patsientidele kahtlemata positiivset mõju - nad saavad end avada ning teistega kontakteeruda, milleks neil tavaelus sageli soovi või võimalust ei ole. Nad tajuvad, et oma mure või probleemiga ei olda üksi ning teisi samasuguseid on veel. Sööt ja Šinkarev on seisukohal, et olenemata sellest, kas teraapiaseanss on sügavapõhjaline või pigem lihtne ning mänguline, leiab patsient sellest siiski oma "iva".

Vilumus tekib ajaga

Õed tunnistavad, et kuna koolitusest on möödas vaid pool aastat, on õppida veel palju. „Kogemus tekib ikka ajaga,“ leiavad terapeudid. Sealjuures on mõlemad õed väga entusiastlikud ning on ilmselge, et oma tööd tehakse südamega.

 

Merili Väljaotsa