Kõrvakirurg Maris Suurna sõnul sõltub hea kuulmine mitmest tähtsast tegurist: normaalselt arenenud kõrvalestast, kuulmekäigust, kesk- ja sisekõrvast ning loomulikult ka kuulmisnärvist.
Mai 2010, Elukiri. „Kuulmise kvaliteet sõltub kõrva tervisest“
TÜ Kliinikumi lastearst-allergoloog Maire Vasara sõnul ilmneb see probleem enamasti alles teismeeas, kuid on juhtunud, et ka noorematel lastel esineb õietolmuallergiat.
Mai 2010, Kodutohter. „Õietolm, tolmulestad ja allergia“
Haigla kasum 2009. aastal oli 64 miljonit krooni. Aasta varem oli kasum 459 miljoni krooni ning seda peamiselt tänu riigilt ja Euroopa Liidu toetusfondidelt põhivara sihtfinantseerimiseks laekunud finantsabile (Maarjamõisa meditsiinilinnaku väljaarendamine).
04.05.2010, Meditsiiniuudised. „Kliinikumi kasumil järsk langus“
Haigekassa kutsub naisi rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringutele, kuid kolmandik kutsetest ei jõua puudulike andmete tõttu adressaadini. /…/ "Seetõttu on Eesti mitmest Euroopa vähktõvega võitlemise projektist eemale jäetud," nentis Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiaosakonna juhataja Sulev Ulp Eesti Vähiliidu rahvusvahelisel konverentsil.
04.05.2010, SL Õhtuleht. „Isikuandmete kaitse takistab vähiennetust“
Tartu Ülikooli Kliinikumi 2009. aasta majandusaruandest selgub, et eraisikute ostuvõime langus vähendas tasuliste raviteenuste kogumahtu üle 7%.
05.05.2010, Meditsiiniuudised. „Tasuliste teenuste maht kliinikumis mullu vähenes“
Kui Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum kasutavad piltide arhiveerimiseks ja otsimiseks Eesti Tervishoiu Pildipank andmebaasi Web1000, siis näiteks Ida-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla ja Medicum talletavad uuringuid oma haiglasisestes pildiarhiivides.
05.05.2010, Postimees. „Üksteise pildipanka mittepääsemise tõttu jooksutavad haiglad patsiente“
Kliinikumi vastsündinute osakonna juhataja Heili Varendi sõnul vajab aastas vähemalt sada last abivahendi tuge. "See on aparaat, mille puhul laps küll ise hingab, aga aparaat puhub talle hingamisteedesse pidevalt õhku juurde ja hoiab hingamisteed hästi lahti ja sellega soodustab ka kopsude avanemist madalam alveoolide tasemel /…/," selgitas Varendi.
07.05.2010, Meditsiiniuudised. „Lastekliinik sai uue hingamisaparaadi“
Täna tähistab 70. juubelit teenekas neurokirurg, endine Eesti Arstide Liidu president ja pikaaegne Eesti Arsti peatoimetaja Väino Sinisalu.
07.05.2010, Eesti Arst. „Väino Sinisalu 70“
Ämmaemandate aastakonverentsil Pärnus anti täna auhind üle aasta ämmaemandale, kelleks sai Tartu Ülikooli kliinikumi ämmaemand Svetlana Nilbe.
07.05.2010, Meditsiiniuudised. „Ämmaemand 2010 on Svetlana Nilbe“
Dr Ago Kõrgvee meelest on EMO on läbi teinud suure arengu ning muutunud on erakorralise meditsiini roll kogu meditsiinisüsteemis.
10.05.2010, Med24.ee. „Ago Kõrgvee: EMO statsionaari käivitamine on möödapääsmatu“
Miks tekivad sellised sümptomid nagu turses, valulikud, väsinud jalad? Kõik teie poolt mainitud sümptomid viitavad veenidega seotud haigustele. Esmalt on kasulik mõista veenihaiguste põhjusi.
11.05.2010, Terviseleht. „Suvi tekitab jalaprobleeme?“, vastab dr TOOMAS ELLERVEE, TÜK SA Kardiovaskulaar- ja Torakaalkirurgia Kliinik
Et rinnavähi sõeluuringute ühe hinge, Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogi Sulev Ulpi sõnul tehakse suur osa mammoloogia-uuringutest rinnavähi varaseks avastamiseks just mammobussides, heitsime koos Tartu Ülikooli Kliinikumi meditsiinitehnika osakonna juhataja Andrus Aaviku ning radioloogiaosakonna vanemõe Ele Virolaineniga pilgu sellele, kuidas buss toimib ning mis inimest selles ees ootab.
11.05.2010, SL Õhtuleht. „Mammobuss: kümme tonni moodsat meditsiinitehnikat võitleb rinnavähiga“
ÄP üldletaalsus on viimase 20 aasta vältel oluliselt langenud – 1980. aastatel oli see 5–10%, viimased 10 aastat 2,5–3,5%. /…/ Letaalsuse vähenemine on toimunud tänu intensiivravi ja kirurgilise ravi arengule ning mitmete väheinvasiivsete raviprotseduuride (perkutaansed drenaažid ja endoskoopilised ravivõtted) laialdasele kasutusele.
11.05.2010, Meditsiiniuudised. „Ägeda pankreatiidi letaalsus on langenud“, autor: Marko Murruste
Ülikooli kliinikumi peamajas, uksest sisse tulles paremat kätt, otse akende ees ripub 30 fotot pealkirjaga «Septembriilm».
12.05.2010, Tartu Postimees. „Fotokala sulpsab kliinikumis“
Tartu Ülikooli radioloogiakliiniku arst-õppejõud ja rinnavähi sõeluuringu Lõuna-Eesti koordinaator Sulev Ulp rääkis, et kui mullu käis uuringul 52 protsenti kutsutud naistest, siis tegelik hõlmatus on haigekassa andmetel ligi 70 protsenti – paljud naised sõeluuringu sihtgrupis käivad mammograafial ka saatekirjaga.
12.05.2010, Postimees. „Üle poole Harju naistest hoidus vähiuuringutest“
Kuna doonor ja uue organi saaja ei pruugi olla samas haiglas, peab siirdemeeskond olema igal hetkel valmis teekonda ette võtma. „Õnneks on Eesti nii väike riik, et jõuame autoga õigel ajal igale poole, kuhu vaja,“ nendib Tartu Ülikooli Kliinikumi transplantatsioonikoordinaator Pärt Prommik.
13.05.2010, Maaleht. „Kümned inimesed on uue neeru või maksa ootel“
Kommenteerib Tartu ülikooli kliinikumi nahahaiguste kliiniku arst-õppejõud Airi Põder: „Tasub teada, et paljud suguhaigused on muutunud erakordselt salakavalaks: pooltel juhtudest ei ole nakatunul mingeid kaebusi. Kahtluse korral ei tohiks seega ootama jääda. Kui haigus ükskord avastatakse, võivad juba olla tekkinud tüsistused.“
14.05.2010, Linnaleht. „Suguhaigusi saab tuvastada koduse testiga“
Tänavu kevadel on puugid erakordselt vihased ja esimesed haiged juba ravil, nendib Tartu Ülikooli närvikliiniku neuroloog Ülle Krikmann.
15.05.2010, Postimees. „Puugid on tänavu eriti vihased“
Tartu ülikooli kliinikumi hambaproteesikeskuse arst-õppejõud Olev Salum selgitab, et põhimõtteliselt kasutatakse ka praegu mittelubatutega analoogseid materjale ja tehnoloogiat. "Nõukogude ajal olid need käigus kogu aeg. Tänapäeval ei kasutata tervist kahjustada võivat hambatäidet või proteesimaterjali ka Venemaal," naerab doktor.
17.05.2010, SL Õhtuleht. „Terviseamet hoiatab valehammaste eest“
Tartu Ülikooli transplantatsiooni koordinaator Pärt Prommik leidis, et elundidoonorlust võiks kindlasti praegusest rohkem propageerida.
20.05.2010, Postimees. „Spetsialist: elundidoonoreid oleks rohkem vaja“
Näiteks tegi esimese luuüdi siirdamise Baltikumis 1993. aastal TÜ kliinikumi hematoloogia-onkoloogia professor Hele Everaus. Ka kaasasündinud hüübimishäirete kaasaegset asendusravi alustati esimesena Eestis.
20.05.2010, Tartu Postimees. „Baltimaade verehaiguste arstid peavad Tartus konverentsi“
Tartu ülikooli kliinikumi ortopeedi, meditsiinidoktor Katre Maasalu sõnul võiksid vanemad osteoporoosi ennetamiseks utsitada noori varakult sportima.
20.05.2010, Eesti Päevaleht. „Osteoporoosi saab ennetada õige toitumise ja elustiiliga“
Eile Euroopa Parlamendis kinnitatud elundidoonorlust lihtsustav kord kohustab muu hulgas igas liikmesriigis looma selle eest vastutava keskse asutuse/…/. «Meil on see keskus olemas – Tartu Ülikooli kliinikum täidab seda funktsiooni, nii et pädevuskeskusega meil mingit muret pole,» märkis minister.
20.05.2010, Postimees. „Pevkur: Eesti on elundidoonorluse osas esirinnas“
Tartu Ülikooli Kliinikumi majandusaasta aruanne näitab aga, et mõnda ülikallist ravijuhtu haigekassa neile kinni ei maksnud. Haigekassa tasus kaheksa ravijuhu eest, mis tegi kokku 10,134 miljonit krooni. Maksmata jäi neli juhtu kogusummas umbes 4 miljonit krooni.
20.05.2010, Meditsiiniuudised. „Mõned ülikallid ravijuhud jäid haiglatele tasumata“
Eelmisel nädalal toodi Tartu Ülikooli kliinikumi närvikliinikusse kolm haiget, kes olid saanud puugilt hammustada. Patsientide seisund on närvikliiniku juhataja Toomas Asseri sõnul liialdamata üliraske.
22.05.2010, Postimees. „Puugid on juba mitu inimest üliraskes seisundis haiglasse saatnud“
Samuti näeb eurodirektiiv ette, et iga riik peab looma pädeva keskuse, mis vastutab elundisiirdamise koordineerimise eest. Kull ütles, et praegu siirdatakse elundeid Tartu ülikooli kliinikumis ja seega on elundisiirdamiskeskus meil juba olemas.
22.05.2010, Postimees. „Eesti peab hakkama elundidoonorite üle arvet pidama“
Rahvaspordialade – kepikõnni, rulluisutamise ja jalgrattasõidu – plusse ja miinuseid vaeb Tartu Ülikooli kliinikumi spordimeditsiini keskuse arst Maie Tali.
23.05.2010, Postimees. „Soovitusi algajale tervisesportlasele“
Olen umbes 15 aastat intensiivraviõena töötanud. Meie haiged on äärmiselt raskes seisundis ja nende surm tuleb ootamatult. /…/ Aastatega olen õppinud seda valu ja negatiivset emotsiooni, mida surm tekitab, endasse mitte võtma. Olen mõistnud, et ei tohi surra koos iga patsiendiga.
24.05.2010, Meditsiiniuudised. „Kuidas patsiendi surmaga hakkama saada?“, autor: Janika Hein, TÜ Kliinikumi intensiivraviõde
Kui Ausmees Eestis tagasi oli ning oma kabinetis Tartu Ülikooli Kliinikumi androloogiakeskuses valge kitli taas selga tõmbas, asus ta juba visandama terviseürituste sarja «Mehed liikuma!» ning otsima koostööpartnereid.
25.05.2010, Tartu Postimees. „Meestearst meelitab eesti mehi liikuma“
TÜ Kliinikumi Ühendlabor kuulutas välja Eesti laborimaailmas väga suuremahulise hanke, milles küsib analüüsi teenuse pakkumise hinda, mis sisaldab kõiki seotud kulusid.
27.05.2010, Meditsiiniuudised. „Kliinikumi labor läheneb hankele uuel viisil“
Eesti Perearstide Seltsi esinaine Ruth Kalda tegi Tartu Ülikooli Kliinikumi kevadkonverentsil eriarstidele ettepaneku, et nad vähendaksid patsientide saatekirjata vastuvõttu.
27.05.2010, Postimees. „Perearstid: eriarstid peaksid vähendama patsientide saatekirjata vastuvõttu“
Traditsiooniliste diagnoosimeetoditega võib osa haigusi tuvastamata jääda ja patsiendi seisund halveneda, selgub intervjuust TÜ Kliinikumi nahahaiguste kliiniku arst-õppejõu ning Seksuaalsel Teel Levivate Infektsioonide Eesti Ühingu presidendi Airi Põderiga.
27.05.2010, Meditsiiniuudised. „Haigus peidab end arsti eest“
Tartu ülikooli kliinikumi kevadkonverentsil tõdeti, et praegust haiglavõrku pole Eestis võimalik säilitada. Üks kadujatest peaks olema Viljandi haigla, kes praeguste plaanide järgi siiski jääb.
31.05.2010, Meditsiiniuudised. „Viljandi haigla ikka jääb“
«Tõenäoliselt tänavu 1. juuni paiku teeme me 50 000 EEG-uuringu,» sõnab Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliiniku dotsent Sulev Haldre.
01.06.2010, Tartu Postimees. „Aju elektriimpulsse on Eestis mõõdetud 50 aastat“
Rael Laugesaare väitekirjast «Laste insult Eestis – epidemioloogia ja riskitegurid» selgub, et lastel esineb insulti sagedamini, kui üldiselt arvatakse.
03.06.2010, Postimees. „Insult ohustab ka beebisid“
Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloogia- ja intensiivravikliiniku juhataja professor Joel Starkopf ütleb, et intensiivraviosakonna töö kvaliteeti on seepärast väga keeruline hinnata, et haiged on nii erinevad. On siiski üks nimetaja, mis otsustab, see on surm või sellest pääsemine.
04.06.2010, Tartu Postimees. „Intensiivraviosakonna töö headuse otsustab elu“