Kuigi pärilikke haigusi üksikult esineb harva, on haruldasi haigusi, millega kaasneb enamasti ka vaimupuue, päris palju. „Tihtilugu on nii, et puudega laps tekitab ümbritsevates inimestes kohmetust ja ebamugavustunnet. Me ei ole harjunud nende kohalolekuga ja mida me ei tea, seda me tihtilugu kardame," ütleb SA TÜ Kliinikum ühendlabori meditsiinigeneetik Tiia Reimand. 25.08.2011, Eesti Päevaleht "Haruldane haigus paiskab lapsevanema teadmatusse"

12. augusti siirdamisoperatsioon kestis üle viie tunni. Küsimuse peale, millal on kirurgil niisuguse siirdamise puhul esimene kergendusega ohkamise koht, vastab Laisaar, et seda ohkamise kohta ei tule enne, kui haav on operatsiooni lõpul kinni õmmeldud. "Ühest küljest tuleb hoida tempot, et doonororgani isheemiaaeg oleks võimalikult lühikene, ning teisest küljest ei tohi asjatult kiirustada"; koostöö anestesioloogidega peab olema väga hea,» selgitab ta. 06.09.2011, Tartu Postimees "Ühel mehel on augustis kaks sünnipäeva"

27. juulil siirati Viinis esimesele Eesti patsiendile nii kopsud kui süda. Tartu Ülikooli kliinikumi kirurg Tanel laisaar märkis, et operatsioon tehti samas Viini südame- ja kopsutransplantatsioonikeskuses, kus 2009. aastal siirati kopsud esimesele Eesti kodanikule. 07.09.2011, Postimees "Noormees sai uued kopsud ja südame"

Sellest nädalast alates võivadki taastusarst Maie Ojamaa ja füsioterapeut Livian Laaneots koos oma patsientidega rõõmustada: Tartu Ülikooli Kliinikumis on suure haigestumisriskiga südamehaigetele loodud arstliku järelevalve ja kogenud juhendajaga treeningurühm, kus inimene võib käia kas või elu lõpuni. Tõsi, haigekassa on rõhutanud patsiendi omaosaluse vajalikkust. 07.09.2011, Tartu Postimees "Stardib eluaegne südamerühm"