Minu esimene kohtumine dr Marget Savisaarega toimus 28. jaanuaril 2011, mil kiirabiauto mind Tartu Ülikooli Kliinikumi sõidutas. Selgus, et mul oli kopsupõletik, mis ei tahtnud kuidagi ravile alluda. Haigus osutus ettearvamatuks ning kopsuarstid otsustasid mind üle viia üldintensiivravi osakonda. Järgnes 50 päeva elu minu imedemaal, tõelistest haldjatest hoolitsetuna, kust saabusin tagasi pulmonoloogia osakonda. Kokku veetsin haiglas üle nelja kuu, mingil hetkel tekkis tunne, nagu elaks labürindis, kust väljapääsu enam ei paistnudki.
Tänaseks olen olnud oma imehea kopsuarsti Marget Savisaare patsient pea 7 aastat ja olen õnnelik, et tema ravialuseks sattusin. Mis teeb ühe arsti patsiendi jaoks nii imetlusväärseks? Ikka sõbralik suhtumine, hoolivus ja põhjalikkus ravis, samuti teadmine, et võin temalt ka töövälisel ajal hädavajadusel nõu küsida.
Pärast haiglast koju saamist oli mul teadmine, et tulevikus ootab ees kopsusiirdamine, et dr Marget Savisaar on kindlasti üks opereerija ning selle pärast ei pea enam Viini lendama, sest operatsioone oli hakatud juba Eestimaal tegema. See teadmine oli mulle kui sisemise rahu allikaks. Kolm kuud hiljem selgus, et vean oma kopsudega välja ja siirdamist ei tulegi. Ega 71% kopsukoega väga kerge pole hakkama saada, aga võrreldes 50%, mis oli pärast koomast ärkamist, on elu ikka täitsa lill. Kuulan oma keha, usaldan dr Marget Savisaart, püüan käituda nii arukalt, kui oskan, ja olen tänulik kogu mulle osutatud abi eest.
Külastan regulaarselt kopsukliinikut ja kogu personal on seal sõbralik ja vastutulelik. Hapnikraviõde, Helje Käsper, kes koduvisiite siiani teeb, on haruldaselt hooliv ja sõbralik. Nii on mu kopsud aina paremaks läinud, maksimum saavutatud ning pean hoidma seda, mis alles.
Aastad kulgevad ja uusi probleeme kerkib esile.
Tahan väga tänada silmakliiniku personali, eriti silmakirurgi Aleks Kreed, kes eelmisel aastal mulle silmakae operatsiooni tegi. Tee Raatuse tänava silmaarsti vastuvõtust kuni silmaoperatsioonini oli uskumatult kiire. Kui hästi oli korraldatud kogu asjaajamine! Ei ole mul mingeid tutvusi ega teadmist silmaarsti valikul. Kui arst juba töötab Tartu Ülikooli Kliinikumis, siis juba see näitab minu jaoks kõrget kvaliteeti. Silmaoperatsiooni oodates sain jälle targemaks. On ju ooteaeg ja eeltoimingud operatsiooniks ühes kõrvalruumis, kust ratastooliga patsiendid operatsioonile sõidutatakse. Mõne tunni vagusi istudes tekkis kaaslastega väike vestlus ning üks naine andis teada, et täna opereerib meid parim silmakirurg. See proua olevat esimese silmakae operatsiooniga olnud dr Kree patsient ning seekord tuligi kindla sooviga saada sama kirurg. Nüüd tean, kelle patsiendiks palun end kirjutada, kui taas silmaoperatsioonile olen registreerumas.
Mu tänud ei ole veel otsa saanud.
Viimane osakond, kuhu nüüd enam asja, on hematoloogia, kus sattusin dr Marju Heina patsiendiks. Luuüdiproovi järel sain teada diagnoosi. Loomulikult pole üksi diagnoos rõõmustav, aga oluline on teadmine ja edasiminek ravis. Esimesed kuud võttis selle teadmisega harjumine. Tagantjärele võin kinnitada, et arsti kirjeldus haiguse kulgemisest oli absoluutselt õige, olen tänulik, et dr Hein sellest kohe alguses kõneles ning varakult vereülekannetega alustas. Ta on kindlasti suurte teadmistega hematoloog. Tänan hematoloogia päevaravi toredat personali ja verekeskust, kes nägid palju vaeva sobiva vere leidmisel. Ajal, mil hematoloogia osakonnas oli mingi eksperiment, et päevaravis töötav arst teenindas kõiki patsiente, juhtus minu vereülekande päeval töötama dr Mari Punab. Ta kutsus mind eraldi ruumi, kus kuulas rindkeret ja kompas kõhtu ning kirjeldas mu diagnoosi lihtsas keeles. Ma olin olnud pikalt sisemiselt paigast ära. Dr Punabiga vesteldes tundus mulle, et tema on rohkem minu inimene. Mu kopsud on viletsakesed ja kui hematoloogi vastuvõtus ka kopsud saab üle kuulatud, annab see väga turvalise tunde. Olen eelmise aasta kevadest dr Mari Punabi patsient ja väga rahul. Olen tänulik, et meie meditsiiniteenistus annab võimaluse arstivahetuseks.
Praegusel ajahetkel tarvitan kasvajat hävitavat kapslit ning iga kord palun, et see mind tervendaks. Tänan ka Eesti Haigekassat, sest minu ravim kuulub hüvitamisele. Milline õnn!
Veel üks väga vana tänu.
Loodan, et lastearst dr Sepp on endiselt elu ja tervise juures. Tänu tema üle 30 aasta taguse arstiabi eest meie pere kahele pojale läkski kõik nii, nagu dr Sepp tol korral ütles. Ilmnenud tervisehäda tuleb hiljemalt 9. eluaastaks korda saada, muidu hakkab see täiskasvanuna vaeva tegema. Absoluutne tõde! Olen väga tänulik dr Sepa hoolivuse eest. Pojad on täiskasvanud ega kurda tolleajast muret.
Olen saanud väga palju abi Tartu Ülikooli Kliinikumist erinevatel aegadel, sügav kummardus kõigi ees, kelle poole olen iganes pöördunud, kõik on olnud sõbralikud ja armsad. Head tervist teile kõigile! Et teil oleks jõudu olla päikesekiireks haigetele nende tervisemurede lahendamisel.
Väga tänulik patsient
Ülle Tooming