Avaleht Kliinikutes-teenistustes „Kainem ja tervem Eesti“ projekt kliinikumis
„Kainem ja tervem Eesti“ projekt kliinikumis Prindi
Neljapäev, 23 Veebruar 2017 08:17

25. jaanuaril võeti Riia 167 majas äsja renoveeritud alkoholi liigtarvitamise häirega patsientidele mõeldud päevaravi osakonnas vastu esimene patsient. Päevaravi teenust on võimalik osutada kuni kaheksale sõltuvushäirega patsiendile. Osakonna avamine on üks osa Tervise Arengu Instituudi poolt algatatud projektist „Kainem ja tervem Eesti“.


Projekt alkoholi liigtarvitamise ennetamiseks ja selle raviks vajalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks sai alguse 2014. aastal alkoholitarvitamise häire ravijuhendi koostamisest, millest programmis ”Kainem ja tervem Eesti” osutatavad raviteenused ka lähtuvad. Kliinikum liitus projektiga 2016. aasta keskel. Psühhiaatrikliiniku ülesanne on pakkuda alkoholitarvitamise häire ravi, mis toimub suures osas ambulatoorselt ja päevaravina ning mõnel juhul statsionaarselt.

 

lk6 Astrid ValdmanVähem alkoholi vaimse tervise õdede iseseisva vastuvõtu kaudu
„Kainem ja tervem Eesti“ programmi raames avati psühhiaatrikliinikus õdede iseseisvad vastuvõtud, mida viivad läbi neli õde – Tiiu Tali, Astrid Valdmann, Galina Treimut ja Triin Laurits. Vastuvõtule saavad pöörduda kõik soovijad alates 18. eluaastast, sealjuures nii ravikindlustatud kui ka ravikindlustamata isikud. Vastuvõtule pääsemiseks ei ole vaja saatekirja ning teenus on patsiendile tasuta.


Alkoholitarvitamise häire ravi eesmärk on aidata inimesi, kes on sattunud alkoholi tõttu raskustesse, kelle alkoholitarvitamise harjumused kahjustavad nende tervist ja elukvaliteeti. Esmase patsiendi vastuvõtuks on õdedel aega 60 minutit, mille jooksul viiakse läbi AUDIT-test, võetakse alkoholitarvitamise anamnees ja toimub vestlus alkoholi tarvitamise riskipiiridest. Lisaks täpsustatakse patsiendi sotsiaalset toimetulekut, kaasuvaid kehalisi ja psüühilisi häireid, tehakse vereanalüüsid (näiteks vereanalüüs maksanäitajate kontrollimiseks), nõustatakse patsienti ning planeeritakse edasine ravi. Vastuvõtte läbi viiv õde Tiiu Tali toonitab: „Eks me püüame leida kasvõi väikese killu, mis neid motiveeriks elumuutusi tegema, sest ei meie, õed, arstid ega lähedased ei saa üksi patsienti terveks teha. Tervenemise protsess algab patsiendi otsusest ja tahtest oma elu muuta.“ Psühhiaatriakliiniku ambulatoorse osakonna vanemõe Katri Šinkarevi sõnul jõuavad vastuvõttudele juba üsna tõsise alkoholitarvitamise probleemiga patsiendid. Vanemõde lisab, et igasugusest sõltuvushäirest vabanemiseks on vajalik distsipliin, mistõttu peavad patsiendid täitma alkoholipäevikut ning pöörduma tagasi vastuvõtule kahe kuni nelja nädala pärast. Raviprotsess võib kesta sõltuvalt patsiendist 6–18 kuud. Alkoholitarvitamise häirega patsientide ravimeeskonda kuuluvad lisaks õdedele psühhiaatrid, kliiniline psühholoog ning sotsiaaltöötaja. Õde saab suunata näidustustega patsiendi edasi psühhiaatri juurde diagnoosi panemiseks või medikamentoosse raviplaani koostamiseks. Katri Šinkarev hindab tulemuslikuks projekti teavitustööd – patsiendid on vastuvõttude toimumisest informeeritud sotsiaalametnike, politsei ja prokuratuuri töötajate, aga ka perearstide ja lähedaste poolt.


Õed peavad arvestama ka patsientide tagasilangusega, mis sageli kuulub alkoholitarvitamise häire juurde. Nii võetakse ravimeeskonna poolt kõikide patsientidega ühendust püüdes neid motiveerida raviga jätkama. Projekti kaudu rahastatava teenuse juurde kuulub lisaks patsiendi seisundi hindamisele ja jälgimisele ka psühhoteraapia, lähedaste nõustamine, ambulatoorne võõrutusravi ning vajadusel ka statsionaarne ravi ning päevaravi.


Alkoholitarvitamise häirega patsientide päevaravi osakond
Enamus alkoholitarvitamise häirega patsiente ravitakse ambulatoorsete vastuvõttude käigus, kuid mõningad patsiendid vajavad ravi statsionaarses osakonnas. Aeg, mil patsiendid haiglast koju lähevad, on tihtipeale määrava tähtsusega edasise ravi osas. Seetõttu avati nn vaheetapiks päevaravi osakond, kuhu psühhiaatri poolt suunatakse nii statsionaarselt ravilt lahkuvaid kui ka ambulatoorsel ravil olevaid komplitseeritud patsiente, kellel on vaja toetavat keskkonda tagasilangusest hoidumiseks.


Päevaravi osakonda saabuvad patsiendid hommikul alates kell 9.00 viibides osakonnas 4–6 tundi. Päevaravi teenus kestab keskmiselt kaks kuud, ravile saamiseks peab vastavasisulise suunamisotsuse tegema raviarst. Päevaravi osakonnas superviseeritakse ravimite võtmist ja pakutakse patsientidele erinevaid tegevusi, mis toetavad alkoholist loobumise protsessi. Näiteks viivad õed läbi erinevaid grupiteraapiaid sotsiaalse toimetuleku ning suhtlemisoskuste parandamiseks, toimuvad psühhohariduslikud patsiendiõppe vestlusringid ning motiveerivad grupitööd (patsientidega arutatakse läbi iganädalased eesmärgid ja tehakse kokkuvõtteid). Kahel päeval nädalas tegelevad patsientidega tegevusjuhendajad. Ühtlasi käib päevaravi osakonnas füsioterapeut kehatajuteraapia seansse tegemas ning patsientidel endil on võimalused treenimiseks. „Lisaks Tervise Arengu Instituudi programmile on meid toetanud ka Tartu linn, tänu kellele on meil olemas trenažööridega treeningtuba ning mitmed muud vahendid treeningute läbiviimiseks, aga ka patsientidele mõeldud päeva- ning grupiteraapia ruumi sisustus,“ on Katri Šinkarev tänulik.


Olgugi, et esimene patsient võeti päevaravi osakonnas vastu alles jaanuari lõpus, on seni osakonnas viibinud patsientide tagasiside olnud positiivne. Päevaplaani sisse kuulub ka lõunasöök L. Puusepa 8 köögist.


Tervise Arengu Instituudi kaudu on kliinikumis käimas ka pilootprojekt, mille raames suunavad nii prokuratuuri ametnikud kui ka kriminaalhooldajad psühhiaatriakliinikusse alkoholitarvitamise häirega kodanikke, kes on joobeseisundis juhtinud mootorsõidukit ning on näidanud üles oma tahet häirega tegeleda. Need kodanikud peavad läbima samuti hindamised ja protseduurid iseseisva õe vastuvõtul ning nende patsientide ravi- ja muutumisprotsesse hinnatakse psühhiaatrite poolt.


Alkoholitarvitamise häirega patsientide õe iseseisva vastuvõtule pöördumiseks kliinikumis tuleb aeg broneerida telefonil 731 9100 või internetis aadressil http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine. Raviteenuseid ei osutata joobes inimestele.

 

Teelia Rolko, arst-õppejõud psühhiaatria erialal: Programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames on võimalik alkoholi liigtarvitamist palju varem avastada ja ravida. Käesolevalt korraldatakse antud programmi raames perearstidele ja teistele tervishoiutöötajatele koolitusi, kuidas patsiendiga alkoholiteemal rääkida, teda nõustada ja vajadusel ravile suunata. Siiani on levinud arusaam, et alkoholisõltuvus on 50ndates eluaastates kodu, pere ja töö kaotanud inimese probleem ja siis ta saadetakse esmakordselt ravile. Tegelikult algab alkoholi kuritarvitamine ja alkoholisõltuvus 25-30ndates eluaastates, mil inimesed on parimas tööeas, neil on veel pered ja kodud. Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamisega on võimalik raviga alustada palju varem ja seetõttu on tihti ka ravitulemused palju paremad.

 

Helen Kaju