Kaks ja pool aastat tagasi sai kliinikumi radioloogiateenistusest radioloogiakliinik. Mis on selle väliselt vormilise nimevahetuse sisu? Millised on viimase aja suurimad muutused tehnoloogia valdkonnas?

Kui 2008. aastal lõpus valmis Maarjamõisas uus haiglakorpus, kuhu soetati ka uus radioloogiline aparatuur, siis levis arvamus, et radioloogia lähiajal suuri investeeringuid rohkem ei vajagi. Tegelikkuses on läinud vastupidi, sest üha kasvav radioloogiliste uuringute arv ja ajaga kaasas käimise vajadus eeldab pidevat aparatuuri uuendamist.

Tihtipeale räägitakse nii meedias kui ka isegi tervishoiusüsteemis, et uue aparatuuri soetamine on „võidurelvastumine", „poliitiline konkurents", jne. Päriselus aga on tegemist hädatarvilike ostudega, sest tehnoloogia peaks ülikoolihaiglas vastama kaasaja nõuetele. Aasta-aastalt on kasvanud nõudlus radioloogiliste uuringute järele, viimase kaheksa aastaga on uuringute arv kahekordistunud. Radioloogilise info kättesaadavusel, kiirusel ja kvaliteedil on oluline osa kliinikumi arstide osutatava ravi hea taseme tagamisel.

Tänapäeva meditsiin pakub järjest uusi tõenduspõhiseid diagnostika võimalusi, mis Eesti ainsas ülikoolikliinikus peaksid kättesaadavad olema. Viimasel ajal on kasvanud just mahukate ja keeruliste uuringute arv, mille tegemine nõuab kallist ja keerulist aparatuuri, kõrgelt koolitatud personali ning uuringute kirjeldamine ja interpreteerimine eeldab radioloogilt aina suuremaid teadmisi, kogemusi ja ka aega. Kui 2003. aastal oli ligi 60% kliinikumis tehtud radioloogilistest uuringutest röntgeniuuringud, mida saab teha ja interpreteerida kiiresti ning kompuutertomograafilisi uuringuid oli vaid 9%, siis 2011. aastal oli kolmandik kõikidest uuringutest kompuutertomograafilised (KT) ja magnetresonantstomograafilised (MRT). Lisaks sellele võib võrdlusena välja tuua, et röntgeniülesvõtte tegemine uute digitaalsete aparaatidega kestab vaid loetud sekundid ja vastamine minuteid, aga keerukamate MRT-uuringute tegemine võtab aega terve tunni ja nende interpreteerimine vähemasti teist sama kaua.

Võiks ju küsida, miks tehakse järjest kallemaid ja keerulisemaid uuringuid. Vastus on lihtne, me teeme seda patsientide jaoks, sest nii saame me rohkem ja paremat meditsiinilist informatsiooni ning raviotsuste tegemine ja lõppdiagnoosini jõudmine on kiirem. Varasem radioloogia põhitõde: „lihtsamalt uuringult keerulisemale, odavamalt kallimale" on asendumas põhimõttega, et patsiendile tehakse see uuring, mis kõige kiiremini annab tema kohta vajaliku informatsiooni.

Teiste riikide haiglate töökorralduse analüüsid on näidanud, et keerulisemate ja kallimate radioloogiliste uuringute tegemise korral saavutatakse rahaline kokkuhoid, kuna jälgimisel olevate haigete arv väheneb. Ka EMO-sse saabunud patsientide hospitaliseerimiste arv langeb ja patsientide haiglaravi aeg on lühem.

Lisaks PET keskuse ehitusele ja uue SPET /KT ja PET/KT soetusele GE-lt on viimase aasta jooksul saadud mitmeid suuri investeeringuid.

2011. a lõpus asendati kümne aasta vanune kaherealine kompuutertomograaf 128-realisega. Nii on töös praegu kolm KT masinat: 16-realine erakorralisteks uuringuteks EMO-s ja 64-realine ning 128-realine plaanilisteks uuringuteks. Kavakohaselt hakkab ka PET/KT lisaks PET uuringutele ja kiiritusravi planeerimisele tegema KT uuringuid, mis lühendab plaaniliste uuringute järjekordi.

Selle aasta kevadest on töös ka täiesti uus 1.5 T MRT masin. Kokku on kliinikumil 3 MRT aparaati: üks 3T ja kaks 1.5 T. Uue MRT ost on muutnud MRT uuringud kättesaadavamaks just akuutsetel juhtudel nii neuroloogias, ortopeedias kui pediaatrias, aga ka onkoloogilistel haigetel enne ravi planeerimist. Uuringute maht suureneb MRT-s üha keerulisemate ja aeganõudvamate uuringute tõttu. Ravitöös on igapäevasteks meetoditeks saanud difusioon, spektroskoopia, valgeaine traktide analüüs ajus ja uuringud aju erinevate funktsioonide lokalisatsiooni hindamiseks. Uued kasutusalad MRT-s on rindade ja südame uurimine. Tänu MRT kättesaadavusele on kliinikumis paranenud ka teadustöö tegemise võimalused. Viimasel aastal oleme juurutanud mitmeid uusi meetodeid, mis on perspektiivsed ka kliinilises töös. Uus on nn resting state fMRI, mis annab võimaluse uurida inimese aju konnektoomi: erinevate struktuursete valgeaine traktide kõrval hinnatakse ka ajus toimivaid funktsionaalseid ühendusi.

Lisaks osteti kevadel lastekliinikusse kaks uut ultraheliaparaati, mis muudavad laste uuringute kättesaadavuse paremaks. Uute ultraheliaparaatide hange on algatatud ka naistekliinikusse ja EMO-sse. Installeerimisel on uus angiograaf, mille seadistamine segab küll südamekliiniku tööd, kuid mis peaks edaspidi oluliselt parandama ravikvaliteeti.

Kindlasti tahan ma tunnustada ja esile tõsta radioloogiakliiniku kogenud personali. Aastatega kahekordistunud töömaht tehakse ära praktiliselt sama arstide ja tehnikute hulgaga. Oleme küll suutnud luua korraliku raamatukogu, kuid nii õdede kui arstide täiendõpe on hädavajalik, et juurutada uusi meetodeid kvaliteetse radioloogilise informatsiooni saamiseks. Töömahu kasvuga hakkama saamiseks oleks vaja soetada tehnoloogilisi abivahendeid. Näiteks hoiaks arstide aega kokku häältuvastus. Samuti oleks vaja investeeringuid Eesti Tervishoiu Pildipanga kiiremaks tööks. Sageli on suurte keeruliste uuringute tulemused käes, kuid vastuse kirjutamist ei saa lõpetada, sest vanad võrdlusuuringud ei ole kättesaadavad. Ilmselt häirib selline olukord ka teiste kliinikute arstide tööd.

Oluline on edasi minna eHL arendusega, et ka saatekirjade saatmine ja uuringuaegade broneerimine saaks üle viidud paberivabale süsteemile. eHL annaks võimaluse uuringute tegemist ja vastamist paremini planeerida. Suudame praegu teha tunnis 16 haigele kogu keha uuringu KT-s, aga isegi kui arvestada iga uuringu vastamiseks pool tundi, ei saa eeldada, et niipea kui patsient ukse suleb, tema uuringut ka kohe vastama asutakse.

Probleeme on praegu pabersaatekirjadega, kus puudub vahel vähimgi viide saatediagnoosile või uuringuküsimusele, mis radioloogilise uuringu puhul on lubamatu. Uuringut ei tohiks sel juhul üldse teha. Saatekirjade täpsem vormistamine, nii et seal oleks märgitud ka, millal vastust soovitakse, annaks võimaluse radioloogide ja teiste kliinikute arstide töö paremaks planeerimiseks, et kõik patsiendid saaksid oma vastuse võimalikult optimaalselt – siis kui nad jõuavad klinitsisti vastuvõtule. Esimesena vastatakse ära erakorralised haiged, siis need, kes mingil põhjusel vajavad uuringu vastust kiiremini ja seejärel plaanilised haiged, kellel vastuvõtt toimub alles päevade või nädalate pärast. Siiani oleme suutnud ka nende vastused anda 24 tunni jooksul.

Radioloogia on arenev eriala. Kuigi iga eriala arstil on teadmised radioloogilistest uuringutest oma eriala piires, jääb siiski radioloogile kandev roll kogu radioloogilise info valdamise osas.

Rõõm on tõdeda, et radioloogia perspektiivi kliinikumis hindavad ka noored kolleegid. Viimastel aastatel on radioloogia residentuuri astunud väga tublid noored, kellest loodame järelkasvu oma kliinikule.

Dots Pilvi Ilves
radioloogiakliiniku juhataja