2. oktoobril toimus Tartus Poliitikauuringute Keskuse Praxis ja Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi (EAÜS) koostöö tulemusena mõttehommik teemal „Arstiks kasvamine Eestis – kas ja mida muuta?". Mõttehommiku eesmärgiks oli ühiselt mõtiskleda talendipoliitika üle Eesti tervishoius.

Miks selline teema?
Euroopa Liidu poolt rahastatud projekti One Baltic Sea Region (ONE BSR) raames tekkis Poliitikauuringute Keskus Praxisel võimalus uurida talendipoliitika toimimist Eestis, mille raames otsustati teostada juhtumianalüüs talendipoliitikast Eesti tervishoiu sektoris. Esmase sammuna küsitleti enam kui 300 Eesti arstitudengit ja noorarsti eesmärgiga saada taustinfot nende erialavaliku, õppetöö ja tööga seotud ootuste, motiivide ja soovide kohta.

Millised oli poliitikaanalüüsi põhijäreldused?
- Eesti noorarstide välisriiki siirdumise motiivid ei piirdu üksnes kõrgema töötasuga. Suurema palga kõrval on olulisteks soov end erialaselt täiendada, kogeda teistsuguses (töö)kultuuris töötamist. Samuti on põhjusteks sobivate karjäärivalikute puudumine Eestis ja välisriikide teenuseosutajate pakutavad soodsamad töökorralduslikud tingimused.
- Arstiks kasvamise protsess on Eestis korraldatud ühe normiks oleva karjäärirajana. Näiteks puuduvad alternatiivid puhkudeks, kui põhiõppe lõpetanu tiheda konkurentsi tõttu ei saa ainsal soovitud erialal residentuuri. Jäik korraldus suurendab tõenäosust, et normiks olevalt karjäärirajalt kõrvale sattunud tudeng läheb välisriiki.
- TÜ arstiõppe korraldust peab heaks või suurepäraseks 27% arstitudengitest. Enim hinnatakse tudengisõbralikku õppekorraldust, professionaalseid õppejõude ja tugevat teoreetilist prekliinilist õpet. Teisalt peavad arstitudengid, residendid ja noorarstid artiõppe suurimateks kitsaskohtadeks ebapiisavat kliinilist praktikat, vähemotiveeritud või õpetamiseks ettevalmistamata arst-õppejõude ning ebasäästlikku õppeaja korraldust kliinilises õppes.
Kõiki järeldusi siinkohal välja tuua ei ole võimalik. Täismahus poliitikaanalüüs on saadaval http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Publikatsioonid/Praxis_arstiks_kasvamine.pdf.

Mõttehommik
Mõttehommiku eesmärgiks oli jagada küsitluse tulemusi ning arutleda üheskoos talendipoliitika aktiivse kujundamise  võimalikkuse ja vajaduse üle Eesti tervishoiusektoris. Eelkõige soovisime leida üles need probleemkohad, mille lahendamine ei eelda ilmtingimata käesirutust riigi rahakoti poole. Mõttehommikul osalesid nii Tartu Ülikooli arstiteaduskonna, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja teiste haiglate, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja teadusministeeriumi esindajad, arst-õppejõud, residendid ja tudengid.
Mõttehommiku arutelu oli väga sisukas, kuid ajanappuse tõttu said enam tähelepanu arstiõppe korraldusega seotud kitsaskohad.

Olulisemad järeldused, milleni ühiselt jõuti olid: arstiõppes oleks vaja suurendada praktika osakaalu ning arstiõpe peaks moodustama ühtse terviku I kursustest VI kursuseni. Viimane eeldaks kõikide ainete eesmärkide ja õpiväljundite ühist läbivaatamist. Samuti oleks tarvilik konkreetselt määratleda, kes meist arstitudengitest arstiõppe läbides saavad, sh mis on meie praktilised oskused ja teadmised.
Mõttehommiku arutelust koostab Praxis üldistatud kokkuvõtte, mis tehakse mingi aja pärast Praxise mõttehommiku blogi vahendusel avalikkusele kättesaadavaks.

Marta Velgan
Stud Med VI
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi president

Et maailma kõige tervemad ja õnnelikumad inimesed elaksid...

Eestis