Avaleht Kliinikutes-teenistustes
Kliinikutes-teenistustes
Septembris avati laste vaimse tervise keskused Prindi
Reede, 19 September 2014 08:01

Voru puuKliinikumi psühhiaatriakliiniku lasteosakond on juba üle poole aasta vedanud projekti „Lõuna-Eesti laste ja noorukite vaimse tervise keskuse loomine". Projekt on peamiselt mõeldud lastele vanuses 0-18 eluaastat, aga ka nende vanematele/hooldajatele.


Projekti eesmärgiks on parandada lastepsühhiaatrilise abi kättesaadavust – selleks rajati mitmed vaimse tervise keskused just maakonnahaiglate juurde. Kliinikumi psühhiaatriakliinikus ehitatakse projekti raames 12-kohaline noorukite statsionaarne palatiplokk.

 
Dr. med. Mati Merila ja käekirurgia Prindi
Kolmapäev, 27 August 2014 09:42

Artiklit ette valmistades sain aru, et käekirurgiat lihtsalt defineerida pole võimalik. Meditsiinidoktor Mati Merila, keda Kliinikumi Lehel oli võimalus ka küsitleda, on näiteks kirurgiakliiniku traumatoloogiakliiniku töötajate ridades. Dr Andrus Metsa aga hoopiski kirurgiakliiniku veresoontekirurgia osakonnas.


Eesti Käekirurgia Selts defineerib eriala nii: „Käekirurgia on multidistsiplinaarne eriala, mille eesmärgiks on diagnoosida ja ravida käe vigastusi, kaasasündinud ja omandatud haigusi ning deformatsioone, et taastada käe funktsionaalne ja anatoomiline terviklikkus. Käekirurgia hõlmab ortopeedilise, vaskulaar-, üld- ja neurokirurgia ning plastika-rekonstruktiivkirurgia erialade baasteadmisi ja ravimeetodeid."

 

lk4 Dr Mati MerilaDr Mati Merila, te sooritasite juulikuus Pariisis käekirurgia eksami. Mis eksam see täpsemalt oli ning miks see oli oluline?
Tegemist oli Euroopa Käekirurgia Seltside Assotsiatsiooni poolt igal aastal läbi viidava erialaeksamiga, mille esimene kirjalik osa viiakse testi kujul läbi märtsikuus üheaegselt kaheksas kuni kümnes erinevas Euroopa riigis, suuremate ülikooliga seotud erialakeskuste juures. Test koosneb 60st küsimusest, millel on kokku 300 vastusevarianti ning aega testi soorituseks on kaks tundi. Testi edukalt läbinud pääsevad teise, kaheosalisse suulisesse vooru, mis toimub tavaliselt mais-juunis, kahel eraldi päeval, vahetult enne iga-aastast eelpool nimetatud organisatsiooni kongressi. Suulises voorus antakse lahendamiseks kümme kliinilist juhtu üle kogu materjali. Edukas eksami sooritus annab juriidilise õiguse töötada kõikides Euroopa Liidu maades ning on ühtlasi suureks tunnustuseks kõigile eksami läbinutele. Minul õnnestus jõuda teise, suulisesse vooru ja saada „pilet" järgmise aasta suulise vooru kordamiseks.


Eksam toimus Pariisis – miks just seal? Kas Prantsusmaal on käekirurgia kui eriala rohkem arenenud?
Pariisis toimus seekordne assotsiatsiooni aastakongress, kuid käekirurgia eriala on väga heal tasemel enamikes Euroopa Liidu riikides.


Kas Eestis on üldse võimalik residentuuris spetsialiseeruda käekirurgiale? Või tulebki selle eriala esindajatel otsida koolitusvõimalusi mujalt maailmast?
Käekirurgia eriala, või täpsemalt läbi ortopeedia residentuuri planeeritav lisaeriala, hetkel Eestis omandamise võimalusena registreeritud veel ei ole. 2009. aastal loodud Eesti Käekirurgia Seltsis on välja töötatud käekirurgia eriala omandamise kriteeriumid, mis peavad realiseeruma läbi vastava residentuuri programmi. Eriarvamused selles osas näitavad, et see vajab küpsemiseks veel aega, kuid usun, et see saab tehtud varem või hiljem. Välismaise koolituse osa residentuuris saab olema üks mahukamaid Eesti väiksuse tõttu. Meil on olemas kontaktid suurte käekirugia keskustega, kes pakuvad võimalusi ka meie kolleegide koolituseks.


Kuidas te defineeriksite, mis on käekirurgia?
Käekirurgia tegeleb käe kui terviku probleemiga. Käe erinevate kudede üheaegne käsitlemine ja nende rolli mõistmine raviprotsessis annab patsiendile parima tulemuse. Kes meist tahaks poolikut ravi või jooksutamist mitme erineva spetsialisti vahel, kes üksteise eriala täpsemaid nüansse ei tunne ega mõista käe tervikliku toimimise keerukaid mehhanisme? Sellest tuleneb selle eriala vajadus kaasaegses meditsiinis.


Kas käekirurgia peaks erialana saama rohkem tähelepanu?
Eesti ühiskond on küll väike, kuid piisavalt suur selleks, et ka käekirurgiasse rohkem investeerida.


Meil on olemas näiteks unekeskus ja sporditraumatoloogia keskus. Kui mõelda, kui multidistsiplinaarne valdkond on käekirurgia, siis kas võiks eraldi üksusena tegutseda ka käekirurgiakeskus?
Tõepoolest, Eesti mastaape arvestades võiks heatahtliku irooniaga lisada – nüüd on kombeks nimetada keskuseks kasvõi ühe ruumi, inimese ja aparaadi keskkonda! Tunnustan omalt poolt meie olemasolevaid ja elujõudu koguvaid keskusi! Keskuse loomine on reaalne, kuna meil on ka olemas kolleegidest meeskond, kelle õlul on püsinud juba 2,5 aastat ülevabariiklik erakorraline käekirurgia valveteenistus. Minu nägemuses on siin üheks eeltingimuseks sihtotstarbeline rahastus haigekassalt, kelle huvides on ravikvaliteedi tagamine mitte ainult ülikooli haiglas, vaid kogu vabariigis tervikuna. Ainult „õhinapõhine" tegevus jätkusuutlik ei ole.


Kui käekirurg on oma töö ära teinud, järgneb taastumine, mis on samuti paranemisprotsessis väga oluline. Kas tänaseks on olemas kätele spetsialiseerunud füsioterapeudid?
Käeteraapia ja taastusravi on vältimatu osa enamiku käeprobleemide ravis. Käekirurgia ei toimi ilma sellele järgneva taastusravita. Näiteks vigastatud sõrmede painutajakõõluse õmblemisele järgnev võimlemine, õige lahastamine ja füüsikaline ravi on kriitilise tähtsusega. Meil tegeleb käeteraapiaga füsioterapeut Liis Lamson, kes lisaks Šveitsi tuntud käekirurgia keskuse St. Gallen-i kogemustele on omandanud oma erialadiplomi ka Lundi Ülikoolis. Liis on meie esimene käeterapeut Tartus, tänu kellele on paljud meie haiged saanud kaasaegset käeteraapiat ja lõikuste järelravi. Teiste riikide meditsiinipraktikas on käe füsioterapeudid esindatud arvuliselt võrdses suurusjärgus käekirurgidega. Siin on meil üksjagu arenguruumi.

 
Konverents „Multimorbidity in internal medicine“ Prindi
Kolmapäev, 27 August 2014 08:39

Tartus Vanemuise kontserdimajas 26. septembril 2014.


Mitmete haiguste koosesinemine on täiskasvanutel muutumas üha tavalisemaks. Paljude kaasuvate haigustega arvestamine ja nende koos ravimine nõuab arstidelt märksa enam kui pelgalt haige põhiprobleemi lahendamist. Ühelt poolt tähendab see patsiendi käsitlusse rohkemate kitsa eriala spetsialistide kaasamist, teisalt suurendab see vajadust meditsiini laiuti tundvate arstide järele. Konverentsile on oodatud kõik arstid, kellele pakub nimetatud teema huvi, eeskätt sisemeditsiiniga tegelevate erialade arstid ja perearstid.


Käesoleva aasta konverentsi eripäraks on välislektorid Euroopa erinevatest riikidest. Et Euroopa Sisemeditsiini Föderatsiooni (European Federation of Internal Medicine) Nõukogu peab tänavu oma korralise koosoleku 27. Septembril Tartus, on selle organisatsiooni juhid andnud nõusoleku konverentsil esinemiseks.


Konverentsi korraldajateks on Tartu Ülikooli Sisekliinik, Eesti Sisearstide Selts ja Eesti Sisearstide Ühendus.


Konverentsile registreerumiseks palume täita registreerimisvorm, mis asub aadressil www.esy.ee


Kohtumiseni konverentsil!


Programm
10.00–10.30 Registreerimine, saabumiskohv
10.30–12.45
Margus Lember: konverentsi avamine
Sotsiaalministeeriumi sõnavõtt
Mari Mathiesen, Eesti Haigekassa juhatuse liige
Ramon Pujol (Hispaania): Multimorbidity and ageing: Epidemiology of a new global epidemic
Maria Dominica Capellini (Itaalia): Anaemia as widely spread co-morbidity in internal medicine
Pedro Conthe (Hispaania): Impact of chronic diseases on cardiovascular risk
12.45–13.45 Lõuna
13.45–16.00
Kimmo Kontula (Soome): Genomics of hypertension: What does it give to a clinician?
Serhat Unal (Türgi): Adult immunization
Luboš Kotik (Tšehhi): Overdiagnosis and overtreatment of polymorbid internal medicine patients?
Frank Bosch (Holland): Treatment limitations

 
Eesti ja Moldova spordimeditsiinialane koostöö Prindi
Kolmapäev, 27 August 2014 08:07

lk6 moldova kollegidJuunikuus viibis spordimeditsiini ja taastusravi kliinikus Moldova State University of Medicine and Pharmacy „Nicolae Testimitanu" (SUMPh) kaheliikmeline delegatsioon, kuhu kuulusid dr Alina Bacalu (spordiarst) ja dr Georgeta Mihalache (kardioloog).


Moldova kolleegid külastasid Tartut seoses Eesti välisministeeriumi poolt rahastatava arengukoostöö projektiga „Eesti-Moldova koostöö spordimeditsiini eriala õppekavade edendamiseks meditsiinihariduses vastavalt Euroopa standarditele", mille eesmärgiks on SUMPh-s spordimeditsiini õppekava ettevalmistamine ja rakendamine. Käesoleva hetke seisuga puudub Moldova meditsiinihariduses võimalus omandada spordiarsti eriala.
Tulenevalt Moldova vajadustest (rahvatervise valdkond, harrastus- ja saavutussport jne) on ülimalt oluline nende arstide ettevalmistamisel arendada spordimeditsiini eriala õpetamist nii diplomieelses kui ka –järgses (residentuur) õppes.


Projekti esimeses etapis keskendutakse spordimeditsiini kõrvaleriala residentuuri õppekavale. Dr A. Bacalu ja dr G. Mihalache said visiidi käigus põhjaliku ülevaate Tartu ülikooli ja kliinikumi spordimeditsiini- ja taastusravi eriala õppekavast ning õppebaasidest. Lisaks toimusid praktilised koolitused sportlaste perioodiliste terviseuuringute (sh koormusEKG, kardiopulmonaalne koormustest) ja kardioloogiliste haigete taastusravi teemal. Kolleegidele tutvustati ka spordimeditsiinis rakendatavaid diagnostika- ja ravivõimalusi.


Moldova Vabariigis toimub arstide ettevalmistus ainult ühes ülikoolis – „State University of Medicine and Pharmacy „Nicolae Testimitanu". Ülikoolis õpib kokku ligikaudu 6000 üliõpilast Moldovast ja lisaks 26-st välisriigist. Arstiteaduskonnas õpib ligikaudu 700 üliõpilast. Õpetamine toimub bakalaureuse, residentuuri ja doktorantuuri tasemel.


Tartu ülikoolis on spordimeditsiini õpetatud alates 1959. aastast. Spordiarstide ettevalmistus iseseisva erialana lõpetati Tartu Ülikoolis 1992. aastal. Aastast 2012 on aga Tartu Ülikoolis avatud spordimeditsiini residentuur füsiaatria ja taastusravi kõrvalerialana. „State University of Medicine and Pharmacy „Nicolae Testimitanu"-s avati spordimeditsiini osakond algselt arstiteaduskonna juures 1986. aastal, kuid 1989. aastal liideti see kehakultuuriteaduskonna füsioloogia õppetooliga. Restruktureerimise käigus on spordimeditsiini arstlik eriala hääbunud.


Samal ajal suureneb Moldovas pidevalt spordimeditsiinilise järelvalve vajadus mitmete spordialaliitude poolt, kuid selle jaoks vajalikud spordiarstid puuduvad. Olukorra muutmiseks on „State University of Medicine and Pharmacy „Nicolae Testimitanu" teinud olulisi uuendusi rahvatervise valdkonna õpetamisel, pöörates sealhulgas olulist tähelepanu spordimeditsiini eriala taastamisele.

lk6 moldova arengukoostoo logo

 

 

 

 

Projekt lõpeb mais 2015. 

 

Spordimeditsiini ja taastusravi kliinik

 
Mõtted vaimse tervise õdede erialase koolituse kohta Prindi
Kolmapäev, 27 August 2014 07:52

Laste ja noorukite vaimse tervise keskuste projektid kestnud üle poole aasta. Sel ajal on põhirõhk olnud septembri alguses avatavate vaimse tervise kabinettide personali koolitamisel. Piirkondlikes meeskondades hakkavad tööle õde, psühholoog, sotsiaaltöötaja ja arst-konsultant. Kogu meeskond peab saama ettevalmistuse laste ja noorukitepsühhiaatriast ning vaimse tervise õe spetsialiseerumise eest vastutab Tartu Tervishoiu Kõrgkool, kes on ka üheks projektipartneriks.

 

Eriõppesse (vaimse tervise õendus, suunaga lastepsühhiaatriale) astus kokku 17 õde üle Eesti. Vaimse tervise õde on erioskuste ja teadmistega spetsialist, kes aitab reaalsete ja potentsiaalsete vaimse tervise probleemide puhul ning tegeleb vaimse tervise alase edendus- ja ennetustööga. Vaimse tervise õde osutab õendusabi kas iseseisvalt või koos eriarstiga, teeb koostööd teiste tervishoiumeeskonna liikmetega ning vajaduse korral ka sotsiaalabiasutustega. Õppekava eesmärgiks on arendada kriitilist analüüsivõimet, iseseisvat otsustus- ja tegutsemisvalmidust töötamaks eriõena tervishoiusüsteemi erinevatel tasanditel. Õppekava maht on 60 EAP'd, õpiaeg kestab tsüklitena kokku 1,5 aastat. Läbida tuleb üld-, eriala- ja valikained ning kliiniline erialapraktika. Iseseisva töö maht on kaks kolmandikku õppest ning õpe lõppeb erialaeksamiga. Õppejõududeks on suurte kogemuste ja teadmistega spetsialistid (kliinikumi psühhiaatriakliiniku lastepsühhiaatrid, õed, psühholoogid, sotsiaaltöötaja, logopeed). Nüüdseks on juba osad õed viibinud ka erialapraktikal psühhiaatriakliiniku lasteosakonnas.

 

Tuuli Kinsiveer, Lõuna-Eesti Haigla: „Olen väga tänulik, et pääsesin laste vaimset tervist õppima. Asjaolu, et suurema osa aineid annavad põhikohaga mujal töötavad professionaalid, teebki õppe huvitavaks ja väärtuslikuks. Näited oma tööst ja soovitused probleemide lahendamiseks ongi kõige paremaks allikaks, millest õppida. Veel meeldib mulle, et tutvustatakse palju erinevaid võtteid ja teraapiad, kuidas inimest psühholoogiliselt rohkem aidata ja toetada. Teadmistest, kuidas sõnadega patsienti toetada ja motiveerida, olen ma oma igapäevatöös palju puudust tundnud. Õppe praktilise pool andis võimaluse näha professionaalide tööd veel lähemalt. Juba see, et näen reaalselt palju erinevaid situatsioone, probleeme ja muresid, millega ma varem pole kokku puutunud, annab omaette kogemuse. Sain erinevaid suhtlemisnäiteid, kuidas rääkida lapsega, kuidas vanematega. Praktikas kogetust sain palju erinevaid mõtteid ja suundi, mida endas edasi arendada."

 

Eveli Mesikäpp, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku lasteosakonna õde:
"Õppima said asuda kõrgharidusega õed, kellel on vähemalt üheaastane töökogemus. Meie kursus, mis on eriline oma erisuste (nii kogemuslikult kui ealiselt) ja väärtushinnangute tõttu, koosneb toredatest inimestest, keda kõiki ühendab ühine nimetaja – lapsed (ja nende heaolu). Õed õpivad koos üle Eesti ning loengud toimuvad veebipõhiselt Skype'i kaudu, mis esialgu tundus veidi võõras ja harjumatu, kuid tänapäeva kiire tempo juures on see aja kokkuhoiu suhtes mõistlik lahendus. Mulle meeldib õppejõudude poolne teemade käsitlus – teooria pluss juhtumid reaalsest elust ning lisaks see, et õppejõud täiendavad üksteist (teemad/ained on omavahel seotud). Erinevad grupitööd annavad õppijatele võimaluse üksteist paremini tundma õppida ning ka seniseid kogemusi vahetada/jagada."

 

Artikli koostamisel osalesid Ruth Tohvre (psühhiaatriakliiniku lasteosakonna vanemõde), Eveli Mesikäpp (psühhiaatriakliiniku lasteosakonna õde), Tuuli Kinsiveer (Lõuna-Eesti Haigla õde), Diana Bointsan (psühhiaatriakliiniku lasteosakonna õde), Anne Pindis (psühhiaatriakliiniku lasteosakonna õde), Eda Müürsepp (Tartu Tervishoiu Kõrgkool) ja Kadri Apivala (Tallinna Lastehaigla).

 
<< Algus < Eelmine 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Järgmine > Lõpp >>

Lehekülg 3 / 36