Avaleht Kliinikutes-teenistustes
Kliinikutes-teenistustes
Kuidas kliinikumi radioloogiaosakond Kihnus käis Prindi
Teisipäev, 17 Juuni 2014 07:50

Maikuu kahele viimasele päevale oli planeeritud Eesti Radioloogiaühingu aruande- ja valimiskoosolek Kihnu saarel.


Plaane arutades tekkis mõte, et külla minnes tuleks ka omalt poolt võõrustajatele midagi pakkuda. Otsustasime pakkuda seda, mis meil on – võtsime kaasa mammograafiabussi, portatiivse digiröntgeni ning ultraheliaparaadi ja insenerid, kes seadmed ja kohapealse võrguühenduse üles seadsid ja nende hea töö tagasid.
lk10 Kihnu reis2Praam tundus esmapilgul väike, kuid mahutas ära nii mammobussi kui ka järelhaagisel kaasa võetud muud aparaadid. Merereis läks viperusteta ja sadamas oli meid vastu võtmas kohalike esindaja Käthlin. Panime masinad üles Kihnu perearsti- ja tervisekeskusesse, mammobussi jaoks oli loodud spetsiaalne vooluühendus. 


Järgmisel hommikul olid eelnevalt registreerunud kihnlased juba varakult kohal, saatekirjad kaasas. Kohati jäi mulje, et uuringutele on saabunud rahvatantsurühm – kõik Kihnu naised kannavad kodust välja tulles alati körti (triibulist seelikut), selle peal põlle ja peas rätikut.


Kohalike huvi meie vastu oli sedavõrd suur, et need, kel saatekirja polnud, olid valmis ka tasulisteks uuringuteks. Mõned kihnlased tulid terve perega, et end uurida lasta – milleks sõita mandrile, kui võimalus tuleb koju kätte!
Mammogramme tegime 25 naisele, neist 11 sobisid skriining-gruppi. Röntgenis käis 14 patsienti, kellele tehti kokku 29 uuringut. Ultraheliuuringul käis 14 inimest. Õhku jäi kohalike poolt esitatud küsimus: „Kas te tulete tuleval aastal jälle?"


Kui tööpäev oli seljataga, jätkus päev Eesti Radioloogiaühingu koosoleku ja õhtuse külasimmaniga. Järgmisel päeval toimus Kihnu kultuurireis: saime veoautokastidesse paigutatult sõita ringi, külastada muuseumi, kirikut ja majakat (mida eelmisel päeval oli majaka 150. juubeli tõttu külastanud Inglise suursaadik) ning nautida kohalikku loodust.


Kevadine Kihnu oli imeilus ja lõhnav – talud olid ümbritsetud õitsvatest sirelihekkidest, metsa all õitsesid piibelehed ja männimetsa aroom oli võrratu.

 

Anu Leht
Radioloogiakliinik

 

Luule Aav, Kihnu pereõde: „30. lehekuu päeväl oli kihnlastõl aruldanõ võemalus maesõmualõ sõitmata tehä terviseuuringusi oma kodosuarõl. Tartu Ülikuõli Kliinikum tõi Kihhnu mammograafiabussi (Vähiliidu mammograafiabussi). Kontrollitud said suurõma osa suarõ sõeluuringuiäliste naestõ rjõnnad , aga vasta võeti kua perearsti suatõkirja alusõl ning inimese oma raha iest. Uvilisi oli ette paelu.
Võemalus oli kohapeal tehä viel ultraheli- ning röntgeniuuringusi (kopso- ning teisi piltä). Ette populaarnõ oli rahva siäs ultraheliuuring, sedä sai teha kua jõlma saatõkirjata oma raha iest. Kahju muedugi, et kõik tahtjad ei mahuss – lihtsalt aega oli vähävõitu. Jääb luõtus, et tulõva või ületulõva aasta ond kihnlastõl jälle siokõ iä võemalus oma tervist kohapiäl kontrolli, mõnõl ond ljõnna suamisegä üsä tegemist.
Kihnu rahvas ond ette tänulik uuringutõ tegijätele ning selle iä asja organiseerijätele!"

 

Andrus Aavik, radioloogiakliinik: „Tahaks siinkohal siiralt kiita meie kollektiivi – just sellise meeskonnaga suudame teostada projekte, mida teised ei suuda või ei saa. Ligikaudu 500 kg kaaluva röntgeni, 120 kg kaaluva ultraheliseadme ja kiirguskaitsesirmi saime haagisele, sealt maha Kihnu Tervisekeskusesse ja tagasi Tartusse eriliselt hästi toimiva meeskonna ühistegevuse tulemusel. Kliinikumi mobiilne tehniline võimekus on kahtlemata Eestis parimal tasemel! Tagasiside Kihnust on olnud väga positiivne, pärast kokkuvõtete tegemist peame mõtlema, kas ja kuidas saame tuleval aastal taas kihnlastele abiks olla."

 
Eva Harak osales Garage48 peavõidu pälvinud mobiilirakenduse DonateIT väljatöötamisel Prindi
Teisipäev, 17 Juuni 2014 07:42

DonateIT vaadeGarage48 on üritus, mis võimaldab iduettevõtetel erinevaid ärilisi algatusi ellu viia. Osalejad peavad 48 tunni jooksul oma idee müügikõlbulikuks realiseerima. Garage48 toimub skeemi järgi, kus mitukümmend osalejat kogunevad reede õhtul, igaühel oma idee. Ideed korjatakse kokku ja nendest valitakse välja parimad ning jagatakse projektirühmadele elluviimiseks. Seekordsel Garage48 esitati 15 ideed, mida hakati arendama. Pärast 48 tundi arendust kuulutati võitjaks rakendus nimega DonateIT.


DonateIT on mobiilirakendus, mis kutsub inimesi üles verd annetama ja teeb selle doonorile võimalikult lihtsaks ja kättesaadavaks. Idee autor on 22-aastane Renna Reemet, kes tuli sellele verekeskuse kodulehte külastades. Reemet leidis, et koduleht paistab aegunud ning lihtsate muudatustega annaks veredoonorlust atraktiivsemaks teha. Meeskonda kuulusid veel Vitali Pavlov, Rene Rumberg, Eva Harak, Martin Verrev, Kai Isand, Janis Pauls, Mike Nelson, Peter Poolsaar ja Sander Paas. Töörühm suutis 48h jooksul arendada valmis töötava prototüübi iOS ja Windows Phone rakenduse, mille abil saab kasutajat informeerida, kui äheduses oleval verekeskusel on vaja just kasutaja veregrupi verd". Lisaks saab rakendusse salvestada kõik verekeskuse külastused.


DonateIT turundusjuhi Rene Rumbergi sõnul hakkab rakendus olema suhtluskanaliks doonori ja verekeskuse vahel. „Rakendus kuvab kasutajale statistikat nagu näiteks, et kui palju on verd annetatud mingi kindla perioodi jooksul, peab ajalugu möödunud vereloovutamise kordadest ja kohtadest ning toob ka võrdluseks välja, et mitu inimelu on veredoonorlusega päästetud. Lisaks loeb rakendus päevi, mis tuletab kasutajale meelde, et millal võib jälle verd annetama minna. Kui doonor on käinud annetamas verd tänu DonateIT rakendusele, saab ta selle eest rakendusesisese "rinnamärgi" või "saavutuse", mis peaks muutma rakenduse sotsiaalselt populaarseks, sest inimestele meeldib oma saavutusi näidata." Ta lisab, et rakenduse kasutajal on võimalik luua endale isiklik profiil, kus hoitakse andmeid tema veregrupi ja doonorluse ajaloo kohta. Rakendus kuvab kaardil ära inimesele kõige lähemal asuva doonoripunkti ja võimaldab paari nupuvajutusega registreerida ka aja.


Eva HarakEva Harak, kliinikumi informaatikateenistuse arendusosakonna süsteemianalüütik: „Teadsin üritusest Garage48 tänu oma tuttavatele, kes olid seal osalenud, aga ise polnud enne osa võtnud. Sel korral, kui teemaks oli tervis, otsustasin osaleda. Kui aus olla, siis sellist sorti ettevõtmised ei ole mitte ainult põnevad ja meelelahutuslikud, vaid nõuavad ka mugavustsoonist lahkumist: inglise keele meeldetuletamist, enda kurssi viimist moodsaimate lahendustega jne. Suureks väljakutseks taolistel üritustel on kindlasti esitada oma idee geniaalne lühitutvustus. Tutvustuseks on aega niikaua, kui lift sõidab kõige alumiselt korruselt kõige kõrgemale korrusele investori kontorisse – elevator pitch ehk pitch. Pärast kõikide lühitutvustuste ärakuulamist oli selge: minu lemmikuks osutus idee, mis oli üheaegselt lihtne ja geniaalne, seotud meditsiiniga – äpp DonateIT. Mind võeti rõõmuga kohe tiimi.
DonateIT on kättesaadav lähiajal kõikidele, kes kasutavad Android, Windows Phone või iOS mobiilseid seadmeid või arvuti veebilehitsejat. Rakendus hakkab olema doonoritele tasuta. Hetkel teeme koostööd Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskusega, väga hästi võeti meid vastu ka siinses Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskuses. Pärnu Haigla veretalitust ning Ida-Viru Keskhaigla vereteenistust plaanime külastada lähiajal."

 

Helve Konig. Foto: Jaak NilsonVerekeskuse direktor Helve König: „Leian, et see on väga tore ettevõtmine ja eelkõige hästi noortepärane. Praegusel hetkel suhtleb verekeskus doonoritega eelkõige e-mailide ja maakondadega ka kirja teel. Kindlasti on meile abiks iga reklaam, et jõuda uute potentsiaalsete doonoriteni ning kõige parem doonorluse propageerija on ju doonor ise. Ootame põnevusega, et see äpp rakenduks!"

 

 

 

Helen Kaju

 
Eesti Lastekirjanduse Keskus andis lastekliinikule üle kaheksa raamatukarusselli Prindi
Teisipäev, 17 Juuni 2014 07:35

19. mail, kui heategevusfond Aitan Lapsi tähistas Teatri Kodus oma sünnipäeva, anti lastekliinikule üle kaheksa raamatukarusselli.


lk8 raamatukarussellRaamatukarussellide projekt sündis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja heategevusfondi Aitan Lapsi koostöös. Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktori Triin Soone sõnul küpses mõte raamatukarussellidest 2013. aastal: „Uskusime, et raamatulood ja -pildid aitavad kaasa laste tervenemisele, vähendavad haiglas viibimisega kaasnevat stressi ning loovad hea tuju. Nii võtsime ühendust Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonnaga. Tahtsime noortelt disaineritelt saada ideekavandit, kuidas viia raamatud ja mängud nende lasteni, kes haigla mängutuba külastada ei saa. Mõttest haarasid kinni I kursuse sisearhitektuuri tudengid ning tänase raamatukarusselli disaini looja on noor kunstnik Kätlin Pesur." Ettevõtmisele panid õla alla proua Evelin Ilves ja heategevusfond Aitan Lapsi. „Karussellid valmistas sponsorluse korras firma Plaat Detail ning raamatute ja mängude ostmist rahastas heategevusfond Aitan Lapsi. Raamatute valiku pani kokku Eesti Lastekirjanduse Keskus," selgitas Triin Soone.


Karusselli kõrgus on 75 cm, lähtuvalt sellest, et ka väikesed lapsed selle pealt raamatuid ja raamat-mänguasju kätte saaksid. Karussell on rõõmsavärviline ja pilkupüüdev, raamatud ja ka lauamängud paiknevad selle peal ja külgedel asuvates lahtrites. See on kergesti liigutatav ruumist ruumi ehk palatist palatisse, liikumise takistamiseks ka lukustatav ning kergesti puhastatav.
Lastekliinikule anti üle kaheksa karusselli, viis neist paigutati lastekliinikusse, üks psühhiaatriakliiniku lasteosakonda, üks kirurgiakliiniku lastekirurgia osakonda ja üks kardiokirurgia osakonda.

 

Marika Metsoja, lastekliiniku ülemõe kt: „Lastekliinikusse saabunud raamatukarussellid meelitavad oma värvikirevusega ligi nii haiglas viibivaid lapsi kui ka nende vanemaid. Hea, et nendel karussellidel on suur valik erinevaid lasteraamatuid ja huvitavaid lauamänge. Lai valik annab lastele võimaluse leida just neile meelepärast lugemist. Väiksemad patsiendid leiavad lauamängude valikust mänge, mida koos vanematega mängida. Loodame väga, et raamatukarussellide olemasolu lastekliinikus aitab suunata lapsi rohkem raamatute ja lugemise juurde. Täname väga Triin Soone´t lastekirjanduse keskusest, kes on selle projekti üks algatajatest ja kõiki sponsoreid, kelle kaasabil need rõõmsavärvilised raamatukarussellid meie kliinikusse saabusid!"

 
Uus mitteinvasiivne ultrahelimeetod sisekliinikus Prindi
Esmaspäev, 19 Mai 2014 08:06

Sisekliiniku gastroenteroloogia diagnostikaarsenali on lisandunud mitteinvasiivne meetod, mis eristab kroonilise maksahaiguse korral maksaparenhüümi kahjustusastet ja fibroosistaadiumit. See maksaparenhüümi tiheduse hindamiseks kasutusel olev diagnostikameetod on nii kliinikumis kui ka Eestis ainulaadne. Kroonilise maksahaiguse diagnoosi kinnitavaks meetodiks jääb veel aastateks endiselt maksabiopsia, kuid uus uuringumeetod annab võimaluse hinnata maksakoe struktuurimuutusi dünaamikas, vähendades oluliselt vajadust korduvate biopsiate järele. Viimane on eriti oluline patsientide jaoks, kellel on maksahaigus juba tsirroosifaasis ja sellega kaasuvad tõsised hüübivushäired.


Esimene maksakoe tiheduse mitteinvasiivset määramist võimaldav aparaat võeti kasutusele 2006. aastal (FibroScan, Prantsusmaa). Aparaadi töö põhineb ultrahelil ning sellega mõõdetakse ultrahelianduri poolt tekitatud pulsslaine liikumiskiirust maksakoes. Tihedusühikuna on kasutusel kilopaskal (kPa). Mõõtmistulemuste alusel kalkuleerib masin maksa tõenäolise fibroosiastme. FibroScan on mõeldud üksnes maksatiheduse mõõtmiseks.


Viimasel kümnendil on lisandunud ka konventsionaalsel ultraheliplatvormil baseeruvad meetodid tootjatelt Siemens, Hitachi ja Philips. Tootjad erinevad üksteisest kasutusel olevate impulsilainete genereerimise ja analüüsimise algoritmide poolest. Hetkel on masinate seas juhtivaks Hitachi. Nii on ka sisekliinikus käesoleva aasta algusest kasutusel Hitachi Avius, mis võimaldab teostada uusimat kasutusel olevat reaalajas koeelastograafial (RTE e Real-time Tissue Elastography) põhinevat maksa fibroosiastmete määramist. Maksauuringuks kasutatakse 6,5 MHz sagedusega lineaarandurit. Tehniliselt erineb RTE meetodi tööprintsiip FibroScan'is kasutatavast helilaine liikumise kiiruse hindamise poolest. Reaalaja elastograafia puhul kasutatakse anduri vaatevälja jäävate kudede elastsuse määramist. Selleks mõõdetakse mehhaanilise jõuga koe mõjutamise tulemusel saadud deformatsioonidiagrammi. Jõuna on kasutusel südame pulsatsioonist tekkivad kudede liikumised. Piltlikult pigistatakse maksakude anduri ja südamelihase vahele. Saadavat deformatsioonidiagrammi on võimalik visualiseerida (vt joonis 1) ning saadud maksa fibroosindeksi (LF) põhjal leida korrelatsioon maksa fibroosiastmega (vt joonis 2).

joonis1

Joonis 1

 

 

lk6 joonis2

 Joonis 2

 
Lastekliinik avab eraldi vastuvõtu enureesiga patsientidele Prindi
Esmaspäev, 19 Mai 2014 08:00

2. mail 2014 alustab lastekliinikus tööd lasteõde/kontinentsusnõustaja Elbe Hade. Vastuvõtu eesmärgiks on pakkuda teadmisi, tuge ja ravi lastele, kellel on öised voodimärgamise probleemid. Vastuvõtu sihtgrupiks on lapsed alates 5. eluaastast, aga ka nende laste vanemad.


Lasteõe Elbe Hade sõnul võib öine enurees olla mitmete erinevate tekkepõhjustega, näiteks pärilik eelsoodumus, öine polüuuria, puudulik ärkamisreaktsioon täitunud põiele ja sügav uni, väike öine põiemaht jne. „Enurees on sageli esinev probleem lapseeas ning ravi on soovitav alustada alates 5. eluaastast, et ära hoida võimalike psühhosotsiaalsete probleemide, nagu stress, enesehinnangu langus ja vanemate pahameel, teket," selgitab Elbe Hade. Ta lisab, et ravi määramisel tuleb nõu pidada lapse ja tema perega ning valida mõlemaid osapooli rahuldav ravimeetod. Ravivalikud on mitte-ravimitel põhinevad (enureesipäeviku pidamine ja positiivne motiveerimine, joogi– ja urineerimisrežiimi muutmine, äratussüsteem) ja ravimitel põhinevad (desmopressiin, tritsüklilised antidepsessandid, antikolinergikud).

 

Lasteõe vastuvõtul alustatakse voodimärgamise põhjuste välja selgitamisest. Selleks on vaja saada ülevaade lapse joomis- ja toitumisharjumustest ning WC- ja päevarežiimist. Perele selgitatakse enureesi olemust ning kontrollitakse lapse tervisenäitajaid. Samuti saab soovitusi mitte-ravimitel põhinevate ravivõtete kohta ning nende mittetoimimisel on võimalik suunata patsient edasi nefroloogi vastuvõtule. "Öine enurees on nii lapsele kui ka tema vanematele stressitekitav probleem ja selle ravi on sageli kauakestev. Õde saab selles pikas raviprotsessis olla toeks, mil emotsionaalset tuge ja julgustamist vajavad nii laps kui ka tema pere," sõnab Elbe Hade.

 

Vastuvõtt ja telefoninõustamine
• Enureesiga patsiente oodatakse vastuvõtule alates 2. maist, reedeti kell 13.00–15.00.
• Vastuvõtt toimub lastekliinikus aadressil N. Lunini 6, B-korpuses, kabinetis nr 312.
• Esmasel visiidil on vajalik perearsti või eriarsti saatekiri.
• Eelnevalt peab olema tehtud uriinianalüüs.
• Vastuvõtule tuleb eelnevalt registreeruda telefonil 731 9100.
• Reedeti enne vastuvõttu, kell 12.00–13.00, toimuvad ka lasteõe telefonikonsultatsioonid, helistada saab telefonil 731 9575.

 
<< Algus < Eelmine 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Järgmine > Lõpp >>

Lehekülg 3 / 35