Avaleht Kliinikutes-teenistustes
Kliinikutes-teenistustes
Naistekliiniku ämmaemandad algatasid sünnitusjärgsed koduvisiidid Prindi
Kolmapäev, 19 Veebruar 2014 10:20

Eelmise aasta novembris käivitus naistekliinikus pilootprojekt SJKV (ehk sünnitusjärgne koduvisiit), mis võimaldab peredel kasutada sünnitusjärgse koduvisiidi teenust. Koduvisiite viivad läbi ämmaemandad.


lk5 Sirje KovermagiProjekti üks eestvedajatest Sirje Kõvermägi selgitab, et mõte käivitada projekt on ämmaemandate seas liikunud juba mitmeid aastaid. „Me tajusime vajadust naisele keskendunud visiidi järele, kuna perearsti kodukülastus on enamasti lapsekeskne". Sirje Kõvermägi kaitses magistriöö just samal teemal – „Naiste vajadused sünnitusjärgses emadushoolduses seoses koduvisiidiga ja nende vajaduste rahuldatus". Töö tulemused olid üllatavad – kogutud andmete põhjal selgus, et perearstid ei tule alati koduvisiidile ning ilmnes ka naiste sünnitusjärgse emahoolduse nõustamise vajadus. „Nii me siis algatasimegi projekti, mis algselt oli planeeritud novembrist veebruarini, kuid tänaseks on selge, et juba pilootprojekti raames jätkub see paar kuud veel kindlasti," rääkis vanemämmaemand. „Meie soov on hakata sünnitusjärgseid visiite läbi viima regulaarselt ja selleks ongi pilootprojekt hea, et selgitada välja, millised saavad täpselt selle mahud olema, millised on projekti tugevad ja nõrgad küljed. Valminud on ka tagasisidevorm, mis annab meile loodetavasti materjali analüüsimiseks," sõnas ta.


„Meie, ämmaemandad, näeme ideaalis tulevikku nii, et normaalse sünnituslooga naised kirjutatakse haiglast varem koju ning ämmaemand või lastearst määrab vajadusel perele ämmaemanda koduvisiidi. Just nimelt perele, sest ämmaemand on laialdaste erialaste teadmistega ning iseseisvalt otsustav ja töötav spetsialist, kes suudab teostada sünnitusjärgse ülevaatuse nii emale, lapsele kui ka nõustada vajadusel isa. Vajadusel saame kohe saata kas ema või lapse eriarsti konsultatsiooni," kirjeldas Sirje Kõvermägi. Sünnitusjärgse visiidi ajaks on praegu määratud kuni kaks nädalat pärast sünnitust, aga siiani pole ka hilisemaid soovijaid või perekeskusesse tulijaid ära saadetud. „Meie eesmärk ei ole kindlasti mitte perearstide tööd ära võtta, ent uuringud on näidanud, et perearstiga puutuvad paljud emad ja vastsündinud kokku alles lapse esimese elukuu lõpus, perearstikeskuse külastamise käigus. Palju arstid ei tee koduvisiiti ja samas pole ka õige paarinädalase lapsega sõita tavalisele ülevaatusele arstikabinetti," arvas Sirje Kõvermägi. Siin näebki ta tühimiku täitmiseks tööpõldu ämmaemandatele, kuna tihtipeale saavutavad sünnitajad ämmaemandaga erilise kontakti ning seeläbi julgetakse rohkem küsida ning oma hirme tunnistada.

 
Rinnavähi sõeluuringust 2013. aastal Prindi
Kolmapäev, 19 Veebruar 2014 10:04

2013. aastal osales Lõuna- ja Kesk-Eestis rinnavähi sõeluuringul 9585 naist. Haigekassaga sõlmitud lepingu täitsime 109%-liselt. Tänu sõeluuringumeeskonna väga tublile tööle (lisaks maakondade põhigraafikule osales mammograafiabuss mitmel messil ja pakkus uuringuvõimalust suuremate kaubanduskeskuste juures) oli esimest korda 11 aasta jooksul kutsutute osalus üle 60% (62,2%). Kõige usinamad sõeluuringul osalejad olid seekord Jõgevamaal (68,1%) ja kõige laisemad jätkuvalt Tartumaal (57,6%), kuid ka siin oli edasiminek ilmne (vrd 2012. aastal 49,6%). Hetkeseisuga (osad naised on veel opereerimata) on sõeluuringu tagajärjel avastatud rinnavähk 40 naisel (4,2 juhtu uuritud 1000 naise kohta). Oluline on rõhutada, et 87% avastatud vähkidest oli varases staadiumis, mil ravitulemused on väga head ja on võimalik täielik tervistumine.

 

Sulev Ulp

Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiakliiniku radioloogiaosakonna arst-õppejõud

 

TARTU MAMMOGRAAFIABUSSI GRAAFIK 2014. aastalMammobuss2

JÕGEVAMAA

20.01–24.01     Põltsamaa Tervis, tervisekeskuse hoovis, Lossi 49
27.01–07.02     Jõgeva Haigla, kiirabi sissepääsu juures, Piiri 2
10.02–14.02     Mustvee Tervis, tervisekeskuse hoovis, Tartu 38
08.09–12.09     Jõgeva Haigla, kiirabi sissepääsu juures, Piiri 2

 TARTUMAA

17.02–20.02     Elva Kesklinna apteegi juures, Kesk tn 23
18.11–21.11     Elva Kesklinna apteegi juures, Kesk tn 23

 PÕLVAMAA

25.02–28.02     Räpina Haigla, Räpina, Võru 1
03.03–14.03     Põlva Haigla, Uus 2
15.09–19.09     Põlva Haigla, Uus 2

 VÕRUMAA

17.03–28.03     Võru Polikliinik, Jüri 19a
31.03–04.04     Antsla Perearstikeskus, Kooli tee 12
22.09–03.10     Võru Polikliinik, Jüri 19a

VALGAMAA

07.04–17.04     Valga Haigla, Peetri 2
21.04–25.04     Tõrva Tervisekeskus, Tartu 1
28.04–30.04     Otepää Tervisekeskuse hoovis, Tartu mnt 2
06.10–10.10     Valga Haigla, Peetri 2

VILJANDIMAA

05.05–07.05     Nuia Perearstikeskus, Karksi-Nuia, Kalda 6a
08.05–09.05     Abja Haigla, Abja-Paluoja, Järve tn 1
12.05–14.05     Suure-Jaani vallamaja juures, Lembitu 42
15.05–30.05     Viljandi Tervisekeskuse hoovis, Turu 8/10
13.10–31.10     Viljandi Tervisekeskuse hoovis, Turu 8/10

JÄRVAMAA

02.06–06.06     Türi Tervisekeskuse hoovis, Viljandi tn 4
09.06–27.06     AS Järvamaa Haigla hoovis, Tiigi 8
03.11–14.11     AS Järvamaa Haigla hoovis, Tiigi 8

 
10. veebruaril peeti üleeuroopalist epilepsiapäeva Prindi
Kolmapäev, 19 Veebruar 2014 10:03

Epilepsiapäev on erialaorganisatsioonide poolt nimetatud päev, et suurendada teadlikkust selle haiguse erinevatest tahkudest. Epilepsiapäeva peetakse 10. veebruaril.


Epilepsia on krooniline närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on iseenesest tekkivad ning korduvalt esinevad krambihoogude perioodid. Epilepsia algab sagedamini lapsepõlves või noorukieas, aga ka hiljem. Epilepsiat põdevaid inimesi on umbes 0,8% elanikkonnast, Eestis on umbes 9000 epilepsiahaiget, seega on haigeid inimesi rohkem kui üldiselt arvatakse.


Epilepsia on haigus, mille puhul sümptomid avalduvad ootamatult. Epileptilise hoo üks peamisemaid tunnuseid on võimetus ennast kontrollida – seda kas tahtele allumatu liigutushäire või teadvuskao tõttu. Epileptilised hood on haigele traumaohtlikud, väga pikad ning sagedased hood kahjustavad aju. Hoojärgsed vaevused segavad igapäevast tegevust ja vähendavad töövõimet. Lapseeas segab epilepsia lapse arengut. Kuna epilepsia on avalikkuse silmis halva mainega, siis lisavad haigushood igapäevaseid pingeid.


Haigus võib olla erineva raskusastmega – alates väga sageli esinevatest krambihoogudest kuni üksikute kordadeni elu jooksul.
Epilepsia tekkepõhjused võivad olla erinevad:
• raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused,
• kaasasündinud ainevahetushaigused,
• peaajutraumad,
• ajukasvajad jm ajuhaigused,
• mürgitused jms.


Umbes 61% haigusjuhtude puhul ei ole võimalik epilepsia põhjust kindaks määrata.


Epilepsiat põdevatel patsientidel on enneaegse surmarisk 2–3 korda kõrgem võrreldes tavapopulatsiooniga. Kõrgenenud surmariski põhjuseks on nii epileptiliste hoogude sageduse ja raskusega seotud tüsistused, näiteks hoo ajal saadud traumad või nn SUDEP (sudden unexpected death in epilepsy – äkksurm epilepsiahaigetel), kui ka hoogudega otseselt mitte seotud tegurid nagu aju tõsised sümptomaatilised protsessid (infarkt, kasvaja), mis on ise epilepsiat esile kutsunud.


Epilepsia ravi on pikaajaline ja hooge ennetav. Peamine ravi on medikamentoosne – epilepsiavastaste ravimitega. 70-80%-l epilepsiahaigete hoogudest alluvad hästi ravile ning on tõendeid, et nende puhul epilepsia otseselt elukvaliteeti ei alanda. Ülejäänud 20–30% puhul, kelle hood on kroonilised ja ravile raskesti alluvad, on olukord tunduvalt keerulisem. Nende inimeste elukvaliteet kannatab palju just seetõttu, et epilepsiahoogude avaldumine on ettearvamatu, need võivad avalduda igal ajal igas situatsioonis.

 
Teater algab garderoobist Prindi
Kolmapäev, 19 Veebruar 2014 09:50

Haiglaravil olevate patsientide jaoks „algab teater garderoobist" – kõige tähtsam on loomulikult ravi ise, ent vähetähtsaks ei saa pidada ühte paljudest tugistruktuuridest – toitlustamist.

lk9 Piret-TammverePatsientide toitlustamine jaguneb kaheks: tavatoitlustamine ja ravitoitlustamine erivajadustega patsientidele. Spetsiifiline ravitoitlustamine arvestab ravijuhendites toodud toitumissoovitusi haigusrühmade kaupa: toiduallergiad, laktoositalumatus, tsöliaakia, kroonilised südame- ja neeruhaigused, luu- ja liigesehaigused, diabeet, immuunpuudulikkus, kirurgilised haigused, kõne- ja neelamishäired. Lisaks hooldushaigete ja imikute-väikelaste toitlustamine. Eesti raviasutustes kehtib ühtne dieetide süsteem koos soovituslike energia- ja toitainete koostisega. Patsientide menüüde energeetiline ja toitaineline koostis on arvutatud Tervise Arengu Instituudi teaduspõhise toitumisprogrammi baasil.

 

Tavatoitumise põhimõtted ei kehti alati ravitoitlustamisel. Dieetraviga püütakse kasutada erinevate toiduainete omadusi, piirata toiduainete megatarbimist, reguleerida ainevahetuse jääkainete teket soovitud suunas. Ravitoitlustamine on toitlustamisviis, mis peab tagama organismi patoloogiliste ja füsioloogiliste protsesside tasakaalustamise ja normaalse toitumise. Toidu valmistamisel tuleb arvestada ka optimaalset toiduenergia ja toitainete vajadust, kehaehituse näitajaid, haige kliinilis-laboratoorseid analüüse.

 

Kliinikumi köögile kehtivad ranged nõuded, mis tulenevad seadustest. Toitlustusteenistus peab arvestama haigete toitlustamisel kõiki neid nõudeid, näiteks retseptuur, toidutehnoloogia, tooraine kvaliteet ja toiduhügieen. Toiduainete tarnijad selguvad riigihangete käigus. Koostööpartnerid teavad, et oleme kvaliteedi suhtes järeleandmatud. Kui ongi vajadus mõni partii välja vahetada, siis tehakse seda ilma vaidlusteta. Näiteks praegu jõuavad leib ja sai patsientideni Eesti Pagarilt, kes on tunnustatud ja tarbijate poolt armastatud tootja.

 

lk9 toidukaru

Toit on kindlasti emotsionaalne teema ja inimesed on üsna aktiivsed andmaks tagasisidet nii kiituste kui ka ettepanekute osas. Aastaga laekub umbes 40 kiitust, 10 ettepanekut ja 5 kaebust. Enim tänatakse

selle eest, et toit on mitmekesine ja tervislik. Ettepanekuid laekub mitmesuguseid – kuna inimeste maitse-eelistused ja toitumisharjumused on väga erinevad, siis on ka ettepanekud erinevad. Näiteks, kui menüüs on kala ja patsient ei armasta kalatoite, siis ilmselt ei rahuldu ta pakutavaga. Samas, kui arvestada, et kliinikumi köök toitlustab päevas 900-1000 patsienti, siis paraku igaühe individuaalsusega arvestada ei ole lihtsalt võimalik.

 

Kliinikumi köök valmistab toitu ka L. Puusepa 8, N. Lunini 6 ja Raja 31 asuvatele kohvikutele. Personali menüüs on võimalik pakkuda rohkem erinevaid toite. Meie eesmärk on pakkuda kodust ja maitsvat toitu. Valikus on pudrud, supid, praed, salatid, magustoidud ja pagaritooted. Tagasiside põhjal võib öelda, et kliendid on rahul kvaliteedi ja hinnaga. Kohvikutest tellitakse ka catering'i ja kohvipause nii sünnipäevadeks, konverentsideks kui ka muudeks üritusteks.

 

lk9 pagarKõik, kes on kuidagi kliinikumiga seotud, on ilmselt maitsnud kohvikutes pakutavaid pagaritooteid- pirukaid, magusaid saiakesi ja ka kringleid. Pagaritoodang ei ole kiidetud mitte ainult oma personali seas, saiatooteid käiakse ostmas ja tellimas ka mujalt. Meie saiakesed, kringlid on hinnatud just nende naturaalsuse ja värskuse poolest, sest kasutame Eesti võid ja vahukoort.


150 aastat vana Briti ütlus an apple a day keeps doctor away on tabav ning kindlasti tervislik toitumine ennetab paljusid haiguslikke seisundeid, ent kui inimene on juba sattunud haiglaravile, annab toitlustusteenistus tema tervenemisse endapoolse maksimaalse panuse.

 

 


Piret Tammvere
Tartu Ülikooli Kliinikumi toitlustusteenistuse tootmisjuht

 
Vaimse tervise keskuste käekäik Prindi
Kolmapäev, 19 Veebruar 2014 09:43

Lõuna-Eesti partnerhaiglate külastus
23. jaanuaril külastasime projektimeeskond „Lõuna-Eesti laste ja noorukite vaimse tervise keskuse loomine" projekti raames partnereid: Lõuna-Eesti, Põlva ja Valga haiglaid. Külaskäikude raames peeti erinevaid ettekandeid ning kõige rohkem pöörati rõhku ambulatoorse ravitöö edendamisele partnerhaiglates. Projekti üheks eesmärgiks on moodustada piirkondlikud meeskonnad, kes pakuksid lapsele või noorukile vaimse tervise probleemide korral kohapealset abi. Meeskonda kuuluvad vaimse tervise õde, sotsiaaltöötaja, kliiniline psühholoog ja arst–konsultant, kes juhendab ja toetab kohapealset meeskonda. Piirkondlike vastuvõttudega soovitakse alustada juba augustist 2014.

 

Ida-Virumaa avasündmus
31. jaanuaril toimus Tartu Ülikooli Kliinikumi projekti „Ida-Virumaa vaimse tervise keskuse loomine lastele ja noorukitele" avamine Jõhvi kontserdimajas. Avaüritusel olid esindatud nii Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Viru Keskhaigla, Narva Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi kui ka sotsiaalministeeriumi esindajad ning lisaks olid kohale kutsutud ka piirkonna võrgustikuliikmed. Avamiskonverentsil peetud ettekanded keskendusid laste ja noorukite käitumise, aktiivsus– ja tähelepanuhäirete, psühhiaatriakliinikute lasteosakondade spetsiifika ja ravikorralduse teemadele.

 

Aneth Tuurmaa
Lõuna- Eesti ja Ida-Virumaa laste ja noorukite vaimse tervise keskuste projektijuht

 
<< Algus < Eelmine 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Järgmine > Lõpp >>

Lehekülg 3 / 33