23.-24. septembrini toimus Hollandis Leidenis Eurotransplanti (ET) iga-aastane kohtumine, kus siirdamismeeskonnad üle Euroopa jagasid kogemusi ja arutlesid koostöö arendamise võimaluste üle.
Kliinikumist osalesid rahvusvahelisel koosviibimisel neerusiirdajad dr Peeter Dmitriev ja dr Aleksander Lõhmus, immuunanalüüsi osakonna koesobivuslabori spetsialist Astra Västrik ja transplantatsiooni koordinaator Anni Küüsvek. Üritusest ei saanud osa võtta dr Toomas Väli, kes Tartust lahkumise asemel siirdas koos oma meeskonnaga urgentsele patsiendile maksa.
Kohtumine algas transplantatsiooni koordinaatorite koosolekuga, mille avas ET peadirektor Arie Oosterlee, kes on varasemalt väga kaua koordinaatorina töötanud. Üheks peamiseks arutlusteemaks oli keeleprobleem. Nimelt on ET ametlikuks töökeeleks inglise keel, st kogu info doonori seisundi kohta tuleks ET infosüsteemi kanda inglise keeles, kuid väga sageli on näiteks röntgeni ja ultraheli kirjeldused edastatud kohalikus keeles. Selles osas on tublimad olnud just ET-ga hiljem liitunud väiksemad riigid, samas kui Saksamaa annab doonoriinfo peaaegu 100% juhtudest edasi saksa keeles. Osalejate lõbustamiseks loeti ette mõned doonori raportid hollandi, horvaatia ja sloveenia keeles.
Kogemusi vahetasid ka valvekeskuse töötajad ET peakontorist Leidenis ja koordinaatorid erinevate riikide doonor- ja siirdamiskeskustest. Ühe põhiprobleemina kerkisid esile logistilised küsimused – doonororganite transport peab toimuma võimalikult kiiresti ning haigla kaugus lennujaamast on olulise tähtsusega. Tihti jäetakse see informatsioon aga doonorist teavitamisel edastamata.
ET arvutisüsteem valib välja parimad retsipiendid igale doonororganile ning siirdamiskeskus peab pakutud organi aktsepteerima või tagasi lükkama ühe tunni jooksul, kuid ET koordinaatorite kogemused näitavad, et sageli võtab see palju rohkem aega (kuid valvekeskust viivitusest ja selle põhjustest ei teavitata), mistõttu tekib ka keerulisi olukordi. Transplantoloogid võivad soovida lisainformatsiooni doonori kohta, mida aga ei ole võimalik nii kiiresti saada. ET valvekeskuse töötajad tõdesid, et väga harva teavitatakse doonorist nii, et kogu vajalik informatsioon (kõikide organite kohta) on antud piisavas mahus.
Kui Eesti liitub ET-ga, siis peame ka meie kogu organdoonori seisundit puudutavat info edastama ET infosüsteemi inglise keeles, st kõikide meditsiiniliste uuringute vastused tuleb tõlkida. Samuti tuleb teha palju koostööd Tartu ja Tallinna lennujaamadega, et võimaldada doonororganite tõrgeteta transport Eesti ja teiste ET riikide vahel, mis asuvad geograafiliselt meist võrdlemisi kaugel, muutes ajalise faktori kogu doonorprotsessi juures kriitilisemaks. Selle vältimiseks tulebki täiustada koordinatsioonisüsteemi, mis oli ka nimetatud koosoleku eesmärgiks.
Vaatamata võimalikele logistilistele probleemidele, annab ühinemine ET-ga Eesti organtransplantatsioonile hea võimaluse lahendada viimastel aastatel üleskerkinud, peamiselt Eesti väikese populatsiooniga seotud probleemid.
Anni Küüsvek
uroloogia ja neerusiirdamise osakonna transplantatsiooni koordinaator