|
Neerupealiste veenide kateteriseerimise koolitus Stockholmis |
 |
|
Reede, 31 August 2012 08:24 |
|
Dr Meelis Jakobson ja dr Tarvo Rajasalu täiendasid end Karolinska Ülikooli haiglas neerupealiste veenide selektiivse kateteriseerimise alal.
Primaarne hüperaldosteronism ehk Conni sündroom on küllalt sage endokriinse hüpertensiooni põhjus, olles leitav kuni 10%-l hüpertensiooniga patsientidest. Kaks peamist Conni sündroomi vormi on neerupealise aldosteroon ja kahepoolne idiopaatiline neerupealiste hüperplaasia. Esimese variandi puhul teostatakse aldosteroomi eemaldamine koos neerupealisega, idiopaatilise hüperplaasia korral kasutatakse hüpertensiooni valikravimina aldosterooni antagoniste (meil spironolaktooni). Õigeaegse diagnoosi ja sekkumise korral patsiendid enamasti paranevad, aldosteroomi eemaldamisel on võimalik täielik tervistumine.
Conni sündroomi variante eristada aitavad uuringud on õige ravitaktika valikul määrava tähtsusega. Piltdiagnostilised meetodid ei anna aga sageli täit selgust, millega on tegemist. Näiteks võib neerupealise mikroadenoom kujutada endast üksikut aldosteroomi, kuid leid võib viidata ka nodulaarsele hüperplaasiale. Tänapäeval on aldosteroomi ja hüperplaasia eristamisel „kuldseks standardiks" kujunenud neerupealiste veenide selektiivne kateteriseerimine. Selle protseduuri käigus kateteriseeritakse mõlema neerupealise veenid ja võetakse nendest vereproovid aldosterooni määramiseks. Kahe aldosterooni näitaja vaheline gradient üle 4 viitab ühepoolsele autonoomsele aldosterooni tootmisele ehk aldosteroomile. Tegemist on häid tehnilisi oskusi ja kogemust nõudva protseduuriga, seda eriti parema neerupealise veeni osas, mis on lühike ja kitsas ning suubub otse alumisse õõnesveeni. Isegi väga kogenud kätes pole tagatud protseduuri 100%-line õnnestumine.
Kliinikumis hakkas neerupealiste veenide kateteriseerimisi läbi viima 2010. a. radioloog dr Jakobson. Peale paari õnnestunud protseduuri tekkisid esimesed tagasilöögid: raskusi oli nii kateetri sisseviimisega parema neerupealise veeni ja selle veenis hoidmisega kui ka vere aspireerimisega. Tehniliste oskuste lihvimiseks sai kokku lepitud ühepäevane praktiline koolitus Karolinska Ülikooli haiglas sealse angiografisti dr Maria Vinelli käe all. Dr Jakobsonil ja dr Rajasalul oli võimalik jälgida koha peal kahte protseduuri, mille kulg oli suhteliselt komplitseeritud ja mille käigus dr Vinell demonstreeris erinevaid võtteid parema neerupealise veeni kateteriseerimise õnnestumiseks, nt kasutades tagasipööratavat kateetrit (veen võib suubuda alumisse õõnesveeni suunaga alt üles). Vere aspireerimisel pidas dr Vinell oluliseks eelnevat lisakülgava tegemist kateetri distaalsesse otsa. Dr Rajasalu arutas Karolinska haigla endokrinoloogist kolleegi dr Hans Wahrenbergiga protseduuri erinevate protokollide eeliseid ja Conni sündroomi varase avastamisega seotud probleeme.
Kokkuvõtteks võib öelda, et koolitus Karolinskas oli küll lühike, kuid väga konkreetne ja efektiivne. Selle kinnituseks viis dr Jakobson 13. juunil Tartus läbi järjekordse õnnestunud protseduuri, mis aitas klinitsistidel püstitada kirurgilise ravi näidustuse.
 Dr Meelis Jakobson
radioloogiakliiniku
arst-õppejõud radioloogia erialal
 Dr Tarvo Rajasalu
sisekliiniku
vanemarst-õppejõud endokrinoloogia erialal
|
|
|
Töövarju võimalustest kliinikumis |
|
|
Neljapäev, 23 Veebruar 2012 16:22 |
|
Igal aastal, 17. novembril toimub üleriigiline töövarjupäev. Tartu Ülikooli Kliinikum pakub gümnasistidele lisaks võimalust tulla töövarjuks ka kevadisel või sügisesel koolivaheajal.
Töövarjupäeva raames jälgib noor „varjuna" teda huvitava elukutse esindajat minimaalselt neli tundi ning maksimaalselt „varjutatava" tööpäeva ulatuses. Päev peaks andma noortele vastuse valitud ametiala sobivuse kohta ning lisaks avardama ka nende silmaringi. Huvi töövarjupäeva vastu on alati olnud suur. 2011. aastal käis kliinikumis töövarjuks ligikaudu 100 noort. Koolituskeskus on aktiivselt koostööd teinud töövarjupäeva korraldamise osas Tartu Tamme Gümnaasiumi ning Tartu Kutsehariduskeskuse Info- ja Karjäärinõustamiskeskusega. Viimaselt pälvis kliinikum tänukirja kui koostööaltis ja noortesõbralik organisatsioon. Populaarsemad ametialad, mida „varjutada" soovitakse on arst, õde, ämmaemand ja füsioterapeut.
Kliinikumis reguleerib töövarjupäeva koolituskeskus, kuna lisaks toredale päevale peab noor sõlmima kliinikumiga konfidentsiaalsuslepingu, võttes vastutuse hoida salajas talle osaks saanud informatsiooni. Siiski leidub ettevõtlike noori, kes pöörduvad ise mõne ametiala esindaja poole või läbi tutvuse leiavad endale töövarju koha. See kõik on lubatud, kuid meeles tuleb pidada, et töövarjupäev tuleb kindlasti kooskõlastada koolituskeskusega, kuna selline tegevus on kliinikumis reguleeritud ja reglementeeritud.
Info ja registreerumine töövarjuks: tel 731 8174, 731 8139 ja e-posti aadressil
See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.
Jaana Veski
personaliteenistuse koolitusosakonna juhataja
|
|
Mina usun Eesti meditsiini tulevikku! |
|
|
Neljapäev, 23 Veebruar 2012 16:21 |
|
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts (EAÜS) koostöös Eesti Nooremarstide Ühendusega (ENÜ) alustas 7. veebruaril kampaaniat "Mina usun Eesti meditsiini tulevikku". Kampaania kutsub üles üldsust mõtisklema Eesti meditsiini tuleviku üle ja avaldama toetust noortele tulevastele meedikutele.
Arvestades praegust Eesti meditsiini olukorda, kus riik, haiglad ja kutseliidud ei suuda leida ühist keelt, otsustas EAÜS korraldada kampaania, mis kutsub üles üksteise mõistmisele, probleemi tunnistamisele ja lahenduste otsimisele. Meie tegevuse eesmärgiks on leida inimesi, kes arvavad ja julgevad seda ka tunnistada, et Eesti meditsiinil on tulevikku ja toetavad noori tulevasi arste ja kõiki, kes meditsiinisüsteemis töötavad nende tegevuses. Kõigele eelnevale lisaks soovime süstida ka inimestesse usku paremasse tulevikku. Olenemata sellest, kas ollakse patsiendi, tema lähedase või meditsiinitöötaja rollis, tõhus ja jätkusuutlik tervishoiusüsteem peab olema meie kõigi ühine huvi.
"Sirgumas on noored tulevased arstid, kes veel usuvad meie ühisesse tulevikku. Meie Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsis tegutseme selle nimel, et maailma kõige tervemad ja õnnelikumad inimesed elaksid Eestis. Teame, et see ei ole nii täna, võib-olla ka mitte veel homme, aga meie pingutame selle nimel juba praegu, et see oleks nii ülehomme," teatas EAÜSi president Helen Lempu.
Oma toetust saab avaldada kampaania ametlikul lehel: www.meditsiinitulevik.com .
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts
|
|
Koolituskeskuse aastakokkuvõte |
|
|
Neljapäev, 22 Detsember 2011 16:15 |
|
Detsembrikuu on see aeg, kui vaadatakse tagasi lõppevale ja heidetakse pilk uude aastasse. Mida on teinud sel aastal kliinikumi koolituskeskus? Mida on oodata kliinikumi koolituskeskuselt järgmisel aastal?
2011. aasta on koolituskeskusel hästi läinud. Oleme läbi viinud 111 täienduskursust, millest 19 on olnud lisakursused. Koolitustel kokku on käinud pisut üle 2800 õppija, neist ligi pooled väljastpoolt kliinikumi. Meie klientideks on nii Viljandi-, Valga-, Võru-, Räpina-, Põlva-, Jõgeva-, Kuressaare-, Ida-Virumaa kui ka mitmete teiste haiglate õed. Samuti moodustavad pereõed õppijatest väga suure osa. Tagasiside koolitustele on olnud positiivne, kuid õppijad soovivad tulevikus rohkem aktiiv- ja praktilist õpet. Püüame seda neile ka järgmisel aastal pakkuda.
Sel aastal jätkasime koostööd Tervise Arengu Instituudiga, mille raames korraldasime kaks immuniseerimisalast koolitust koolitervishoiuteenust pakkuvatele pere- ja kooliõdedele. Koolitused toimusid Tallinnas ja Pärnus ning neil osales kokku 99 õde. Selle aasta 1. septembrist peab immuniseerimisalane koolitus olema läbitud kõigil neil õdedel, kes osutavad koolitervishoiuteenust. Koolituse läbimine annab õdedele õiguse iseseisvalt vaktsineerida.
Tänavu pakkusime esmakordselt täiendõpet ka koduõdedele. Koduõendusteenuse eesmärk on pakkuda õendusabi patsientidele, kes ei vaja haiglaravi, kuid kelle tervislik seisund vajab õendusabi. Koduõendusteenust võib osutada õde, kes on saanud spetsiaalse väljaõppe. Meie poolt pakutud täiendõppe maht oli 160 tundi ning see oli kooskõlastatud Koduõdede Seltsiga ja aktsepteeritud Eesti Õdede Liidu poolt. Koolituse lõpetas üheksa koduõde Viljandist, Paidest, Mustveest ja Põltsamaalt. Kõik lõpetanud olid õppega väga rahul, kuid pidasid vajalikuks praktilist õpet. Lõpetanute ettepanekul sai täiendatud ja muudetud järgmise aasta koduõdede koolitust. Järgmisel aastal pakume täiendõpet mahuga 182 tundi, millest 62 tundi on iseseisvat tööd. Iseseisva töö raames tutvutakse ühe koduõendusteenuse pakkujaga ja koostatakse üks koduõenduslugu. Selle aasta lõpetajad jäävad meile aga väga kaukas ajaks meelde, kuna pika õppeperioodi vältel harjusime üksteisega ning meist sai üks sõbralik perekond.
|
|
Prof emer Krister Höckerstedt sai audoktoriks |
|
|
Neljapäev, 22 Detsember 2011 16:10 |
|
 1. detsembril promoveeriti Tartu Ülikooli audoktoriks prof emer Krister Höckerstedt, kes on Soome arstiteadlane ja tunnustatud maksakirurg ning Tartu Ülikooli kirurgiakliiniku külalisprofessor.
Helsingi Ülikooli emeriitprofessor Krister Höckerstedtil on suured teened Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja kliinikumi arendus- ja teadustegevuse toetamisel ning õppetöö moderniseerimisel. Ta on aidanud kaasa maksasiirdamise juurutamisele ja maksa- ning neerusiirdamise edasiarendamisele Tartus ja kirurgia erialade residentuuriõppe kaasajastamisele vastavalt Euroopa nõuetele. Enam kui 20 aasta jooksul on ta osutanud mitmekülgset abi ja juhendanud organsiirdamise valdkonda. Alates 2010. aastast on ta kirurgiakliiniku külalisprofessor.
|
|
|
|
|
<< Algus < Eelmine 1 2 3 4 5 Järgmine > Lõpp >>
|
|
Lehekülg 1 / 5 |
Koolitus