lk11 LF YleannetusTartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond aitab raskelt haigeid lapsi kasvatavatel peredel tasuda lapse muusika- ja ratsutamisteraapia eest ning võimaldab nende ja füsio- ja tegevusterapeudi teenuse kättesaadavust ka kodutingimustest, kattes teenuse lisamahu, mida riiklikest vahenditest ei kompenseerita.

 

Milline on erinevate teraapiate olemus?

Muusikaterapeut Karmen Linnamägi: Iseäranis sobib muusikateraapia nii füüsiliste, emotsionaalsete kui ka vaimsete erivajadustega lastele ja täiskasvanutele. Erivajadusega laste ja noorte sõnalise eneseväljenduse piiratuse või muude arenguliste iseärasuste tõttu loob just muusikateraapia häid võimalusi tunnetuse ja suhtlemise arendamiseks ning emotsioonide ja käitumise juhtimiseks. Samuti võimaldab muusikateraapia kehatunnetuse ja meelte arendamist ning soodustab lõõgastumist ja eneseväljendust. Muusikateraapiat nagu teisi kunstiteraapiaid kasutatakse meditsiinis haigete ravi toetamisel. Tegemist on maailmas tunnustatud ja tõenduspõhise teraapiavormiga, mida toetavad teadusuuringud ja mis on tihedalt seotud teiste teaduslike distsipliinidega nagu psühholoogia, meditsiin, sotsiaalteadused, kasvatusteadused ja muusikateadus.

 

lk11 Tuuli ByrklandFüsio- ja ratsutamisterapeut Tuuli Bürkland: Ratsutamisterapeudi poole pöörduvad enamasti elukestva haigusseisundiga patsiendid ja nende vanemad või hooldajad. Lisaks saavad abi ka keerulise sotsiaalse taustaga lapsed ning kõneprobleemide või madala enesehinnanguga silmitsi seisvad patsiendid. Teraapia eesmärk on näiteks kõnnimustri, tasakaalu, koordinatsiooni ja rühi parandamine, kehatüve-, jala- ning vaagnavöötmelihaste tugevdamine, eduelamuse andmine ja sihipärase tegevuse pakkumine. Teraapia peab olema muutuste saavutamiseks järjepidev. Omaette eesmärk on säilitada ka olemasolevat funktsionaalsust, et patsiendi olukord ei halveneks. Samuti kasutatakse ratsutamisteraapiat, et toetada teisi teraapiavorme ja -meetodeid. Ratsutamisteraapia on eesmärgi- ja teaduspõhine teraapiavorm, millest tehakse iga aastaga aina rohkem erinevaid uurimistöid. Mujal maailmas on ratsutamisteraapia tunnustatud teraapiavaldkond, mida rahastab riik.

 

Tegevusterapeut Grete Anton: Tegevusterapeudi juurde jõuavad lisaks erinevate diagnoosidega lastele ka diagnoosita lapsed, kellel esineb raskusi või probleeme igapäevaelu tegevuste sooritamisel. Teraapias käimine peab olema järjepidev, kõik tegevusteraapias tegevused on eesmärgipärased ja on suunatud perega koostöös püstitatud eesmärkide täitmisele. Tegevusteraapias on mäng kui üks lapse tähtsamatest igapäevaelutegevustest terapeudi peamiseks töövahendiks.

 

Füsioterapeut Merlin Burov: Füsioteraapia teenusest saavad abi erinevate diagnoosidega, arengu mahajäämusega või traumajärgsed lapsed. Füsioteraapia on suunatud konkreetse eesmärgi ja funktsioonihäire parandamiseks, milles kasutatakse ühe osana terapeutilist võimlemist. Järjepidev füsioteraapia tagab saavutatud või paranenud funktsionaalse seisundi ka edaspidi. Paljude diagnooside või seisundite puhul on märgata ilma füsioterapeutilise sekkumiseta ka funktsiooni halvenemist.

 

Lapsi, kes vajavad arendavaid teraapiaid, kuid kes pole neid mingil põhjusel saanud, on võimalik suunata Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi poole. Selleks tuleb esitada taotlusvorm, mida saab teha kas otse kodulehel www.lastefond.ee või e-posti teel Lastefondi toetusjuhile Eveli Ilvesele See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. (vorm kättesaadav kodulehelt).

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond

 

lk10 LastefondNovembris peab sünnipäeva Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond, mis asutati 2000. aastal eesmärgiga toetada eriravi ja -hooldust vajavaid lapsi ja nende peresid ning seadmete soetamist haiglatesse. Aastate jooksul on inimesed fondi tarbeks annetanud ligikaudu kolm miljonit eurot.


Kliinikumi Leht uuris Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi nõukogu esinaiselt Küllike Saarelt ja toetusjuhilt Eveli Ilveselt, milliseid sihte seab lastefond järgmisteks tegevusaastateks.


Lastefondil on olnud igal aastal põhikampaania. Viimastel aastatel selle kõrval ka aina enam väiksemaid aktsioone. Kas olete oma tegevusega liikumas rohkem n-ö juhtumipõhiseks?
Lastefond tõstatab igal aastal fookusesse ühe põhitemaatika, millele terve aasta jooksul suuremat tähelepanu pöörame ja annetusi kogume. Põhikampaania teemaks saab reeglina valdkond, kuhu meil kõige enam toetustaotlusi on laekunud ehk siis valdkond, kus kõige enam tundub meie kogemusele tuginedes abi vaja olevat. Meie eesmärk on tõsta teema päevakorda ja juhtida tähelepanu, et antud valdkonnas on probleem, mis vajab riiklikul tasandil lahendamist. Tegelikult on meie kõikide projektide eesmärk leida probleemidele püsiv lahendus riiklikul tasandil, mitte jääda lõputult annetajate toel abivajajaid toetama.
Põhikampaania kõrval on meil alati ka väiksemad kampaaniad, sest lastefondi toetusvaldkondade spekter on täna üsna lai – alates ravitoidusegudest lõpetades aparatuuriga. Toetame lapsi üle terve Eesti, nii kaugel Lõuna-Eesti külas kui ka Tallinnas. Seega oleme tõesti ka juhtumipõhised.


Algselt loodi lastefond Tartu Ülikooli Kliinikumi juurde ning üheks eesmärgiks oli aidata soetada laste raviks vajalikku aparatuuri meie kliinikutesse. Nüüd aga on teie tegevus laienenud üle Eesti – kas kliinikumis said kõik kitsaskohad täidetud?
Tartu Ülikooli Kliinikumi toetamise osakaal on hetkel oluliselt väiksem, kui fondi algusaastatel. Lastefond loodi 17 aastat tagasi kliinikumi juurde ning üheks eesmärgiks oli soetada aparatuuri kliinikumi lasteosakondadesse, mida algusaastatel ka peamiselt tehti. Samas ei ole see olnud kunagi meie fondi ainuke eesmärk. 17 aastaga on elu on muutunud ning viimastel aastatel ongi fond üha rohkem tähelepanu pööranud raviga seotud probleemide teadvustamisele ja avalikustamisele ning erinevate haigustega seotud probleemide lahendamisele. Meil on ka põhikirjas toodud välja eesmärk tõsta elanikkonna teadlikkust varajaseks haiguste avastamiseks, nende ennetamiseks ja ravitulemuste parandamiseks. Samuti tervislike eluviiside propageerimine ja õpetamine.
Kliinikumi lasteosakondi toetame tänaseni, kuna kindlasti ei ole kitsaskohad täidetud ja vaevalt, et need kunagi päris ära kaovadki. Meie välja makstavatest toetustest ca 10–15% lähevad erinevatele kliinikumi lasteosakondadele, et toetada aparatuuri soetamist kui ka erinevaid koolitusi, kongressidel osalemist jne.


Teie nõukogu esinaine Küllike Saar on öelnud, et lastefondi poole võib pöörduda igaüks, kes mingil põhjusel ei saa abi Eesti Haigekassalt. Kuidas peaksid abivajajad teie poole pöörduma?
Lastefondi poole võivad pöörduda kõik, kes vajavad abi seoses lapse raviga. Toetame lapsi, kes vajavad ravi või hooldust, mida ei finantseeri Eesti Haigekassa ega kohalik omavalitsus (kas üldse mitte või mitte täiel määral).

Abitaotluse võib esitada nii toetust vajava lapse arst, vanem kui ka tugiisik. Taotlus on leitav meie kodulehelt www.lastefond.ee. Täidetud toetustaotlus tuleb saata Lastefondi infomeilile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Taotluse esitamise järgselt algab fondipoolne taustauuring. Võtame ühendust perega, palume raviarsti kinnitust lapse haigusloole ja abivajadusele ning teeme päringu kohalikule omavalitsusele, kas ka neil on võimalik omalt poolt toeks olla. Kui kogu vajalik informatsioon on olemas ning erinevad osapooled lapse abivajadust kinnitanud, võtab lastefondi nõukogu toetustaotluse arutlusse. Lastefondi nõukogu langetab otsuseid vähemalt kord kuus toimuvatel koosolekutel. Erakorraliste juhtumite puhul, kui on kiire, teeb fondi nõukogu otsuseid ka ühe päevaga. See on meie suur eelis – oleme väga paindlikud. Kui nõukogu on otsuse heaks kiitnud, saame abivajajat toetama hakata. Oluline on siinkohal märkida, et lastefond ei kanna reeglina toetussummat pere arvele, vaid katab kulud arvete põhjal. See on oluline, et toetus oleks sihtotstarbeliselt kasutatud ja võiksime olla kindlad, et abi jõuab sinna, kuhu vaja. Lastefondi jaoks on väga oluline olla oma annetaja jaoks usaldusväärne ja tegevuses läbipaistev.

Vahel harva tuleb ette ka olukordi, kus fondi nõukogu peab andma toetustaotlusele negatiivse vastuse. Põhjuseid on erinevaid, peamiselt ei ole neil juhtudel abivajadus taustauuringujärgselt kinnitust leidnud. Tuleb ette ka juhtumeid, kus nõukogu vajab lõpliku otsuse langetamiseks lisainformatsiooni. Sellistel puhkudel kaasatakse erialaspetsialiste ja väliseksperte, et langetada lõplik otsus.
Alati tasub meiega ühendust võtta ja uurida, kui ei olda kindel, kas lastefondist võiks abi küsida. Me aitame ja suuname hea meelega.
Olete üks vanimaid heategevusfonde Eestis. Kuidas teile tundub, kas olete oma tegevusega jõudnud arstide teadvusesse, et nad julgustaksid enda patsiente teie poole pöörduma?
Oleme teinud selle nimel tööd, et teavitada lastefondi toetusvõimalustest ja julgustanud meie poole pöörduma. Meie tegemisi juba teatakse, kuid pikk tee on veel minna. Väga hea koostöö on näiteks lastekliiniku sotsiaaltöötajatega, kellega tihedalt suhtleme ja kes meie poole juba ise pöörduvad. Nad teevad suurepärast tööd! Pöörduvad ka arstid otse. Samas ei jõua paljud veel meieni, mistõttu peame pidevalt teavitama, julgustama, jagama erinevaid lugusid, et meie poole võib pöörduda.


Sünnipäeval vaadatakse tehtule tagasi ja seatakse uusi sihte – millisena näete lastefondi ja selle tegevusi viie aasta pärast?
Keeruline on prognoosida, kuid me areneme ja kasvame koos ühiskonnaga, st meieni jõuavad teemad, mis on parasjagu aktuaalsed. Ilmselt saame ka viie aasta pärast täita lünki, milleni riik ei ole veel jõudnud või ei leia vahendeid. See ongi ju meie moto: „Täites lünki aastast 2000“. Soov oleks rohkem tegeleda ka ennetustööga, milleks praegu väga ressurssi ei jää.


Hetkel tegutseb teie heaks üle 50 vabatahtliku. Kas neist piisab eesmärkide elluviimiseks või mahub teie ridadesse veel inimesi, kes sooviksid anda oma panuse heategevusse?
Häid, teotahtelisi ja kohusetundlikke inimesi mahub ikka juurde. Vabatahtlik tegevus on pigem selline, kus mingil ajaperioodil inimesed panustavad ja siis liiguvad edasi. Väga pikaajalisi vabatahtlikke on vähem, ent nad on meile väga väärtuslikud. Lastefond värbab uusi huvilisi reeglina kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Sel aastal on sügisene värbamine lõppenud, küll aga otsime jätkuvalt vabatahtlikke fondi 2018. aasta üle-eestilisse Üleannetuse kampaaniasse.

 

Kliinikumi Leht

Veebruaris algas Lastefondi uus kampaania “Üleannetus”, mis kutsub üles tegema üle-eestilist suurannetust ravitoitu vajavate haigete laste toetuseks.

Kampaania raames on inimestel võimalik spetsiaalses veebikeskkonnas anda oma panus Eesti kaardi täitmisse annetustega. Selleks tuleb minna kampaaniaveebi aadressil www.üleannetus.ee, valida Eesti kaardi pealt koht, kuhu soovitakse oma annetus paigutada, valida sobiv annetussumma ning soovi korral lisada annetusele oma nimi ja soov ravitoitu vajavatele lastele.

Kampaania tipneb 11. märtsil samaaegselt toimuvate üle-eestiliste heategevusüritustega 15 maakonna kaubanduskeskustes. Ürituse ja sellele eelneva kampaania eesmärk on koguda annetusi ravitoidusegude soetamiseks lastele, kes ei saa oma haiguse tõttu ise süüa või tavatoidust kätte vajalikke toitaineid. Kampaania eesmärk on koguda 206 000 eurot, mis võimaldab aidata 30 toidusegu vajavat last kahe aasta jooksul.

Rohkem infot www.üleannetus.ee

lk11 Klari NoormetsRavitoidusegude vajalikkusest annab ülevaate Tartu Ülikooli Kliinikumi lasteneuroloog Klari Noormets.


Mille poolest erineb ravitoidusegu tavalisest (beebide) piimasegust?
Ravitoidusegu, nagu nimigi ütleb, on tegelikult ravim. Ravitoidusegu võib olla kindla ravitoimelise koostisega (nt ketogeense dieedi puhul manustatav süsivesikute vaene toidusegu, mis ongi ravile raskesti alluva epilepsiaga patsiendi ravim) või täisväärtuslik sonditoit, mis on ravitoit seetõttu, et võimaldab täisväärtuslikult toituda neil patsientidel, kes suukaudselt toitu manustada ei saa.


Kui piimasegu on ainus toit imikutele kuni 4–6 elukuuni ja edasi hakkavad nad lisaks sööma köögivilju, liha ja muud n-ö tavatoitu, siis ravitoidusegu on enamasti vajalik neile patsientidele, kes on juba vanemad ja kelle organismi toitainete vajaduse tagamiseks puhtalt piimasegust ei piisa. Sellele toidusegule ei ole enam vaja lisaks pakkuda muid toitaineid. Samuti on mõned ravitoidusegud väga kõrge kaloraažiga, mida kasutatakse nendel imikutel, kes võiksid küll muidu süüa piimasegu, kuid kelle tervisliku seisundi tõttu on neil võimalik süüa väga väikeseid toidukoguseid, mistõttu ei saa nad piimasegust kätte kogu oma päevast energiavajadust.

 

Milliste haigusseisundite puhul tuleb ravitoidusegusid tarbida?
Põhjused, miks raskelt haiged lapsed tarbivad ravitoidusegu, on erinevad. Näiteks vajavad kõrge kaloraažiga toidusegu südamerikkega lapsed, kes ei jaksa enamasti enne operatsiooni süüa suuri toidukoguseid, samas kulutab nende organism energiat rohkem kui tervete laste oma.


On erinevad patsientide grupid, kelle jaoks on vajalikud spetsiaalse koostisega ravitoidusegud, sest mõne aine või ühendi tarvitamine võib nende tervisele olla väga ohtlik. Siia kuuluvad enamasti kaasasündinud ainevahetushaigustega patsiendid (näiteks fenüülketonuuria, galaktoseemia). Juba eespool nimetatud ketogeenne dieet on näidustatud teatud haiguste puhul, kus aju ei suuda omastada energiat süsivesikutest (nagu tavaliselt), vaid vajab energia tootmiseks ketokehi, mille tekkeks on vajalik süsivesikute kõrvaldamine menüüst. Suurematel lastel ja täiskasvanutel saab sellise dieedi kokku panna ka tavatoiduainetest, kuid imikutel on hädavajalik kasutada spetsiaalset ravitoidusegu.
Teatud haiguste korral vajab organism tavapärasest rohkem energiat: nt lisaks südamehaigustele ka veel erinevad maksahaigused, traumad, oksendamise ja kõhulahtisusega kulgevad haigused, tsüstiline fibroos jne.


Teatud juhtudel on seedetraktis patoloogia, mis ei luba toitu normaalsel viisil manustada: kaasasündinud väärarend või näiteks on tekkinud söögitoru söövitus mõne keemilise aine joomise tagajärjel. Kõige suurem grupp lapsi, kes ravitoidusegu vajavad, on aga ilmselt lapsed, kes ei suuda üldse või piisava efektiivsusega neelata või kellel esinevad rasked kasvuhäired (erineva raskusastmega arenguhäired, ajuhaigused, neelamishäired, lihashaigused, pahaloomulised kasvajad jm) ning nende toitmiseks on vaja viia söök otse makku või raskematel juhtudel lausa peensoolde, kasutades selleks gastrostoomi või jejunostoomi. Gastrostoomi ei ole õige manustada tavapärast kodutoitu – sond ummistub. Jejuostoomi tavatoidu manustamine on täiesti lubamatu, kuna sool ise ei suuda toitu seedida – selleks on vajalik mao osalemine seedeprotsessis. Suuremate laste puhul ei ole tavalist piimasegu sondi manustada mõtet, kuna sealt saadav kaloraaž on väike ja piimasegu ei kata kaugeltki suurema lapse kasvamiseks vajalikke toitainete vajadust. Ainus võimalus, kuidas need patsiendid saaksid kätte oma toitainete- ja energiavajaduse, on toita neid ravitoiduseguga.


Kuidas ravitoidusegu tarvitatakse?
Ravitoidusegu manustatakse erinevalt: spetsiaalse koostisega ravitoidusegusid võib juua, kuid suurem osa patsientidest (kes tarbivad ravitoidusegu neelamishäirete tõttu) vajab ravitoidusegu manustamist spetsiaalse sondi kaudu, mis viib toidusegu otse makku või peensoolde.


Kui palju on Eestis hinnanguliselt lapsi, kes ravitoidusegu võiks vajada?
Täpne ravitoidusegu vajajate arv ei ole teada, kuna kahjuks ei ole meil registrit, kuhu oleks kantud kõik ravitoidusegu vajajad või isegi saajad. Võib eeldada, et neid lapsi, kes ravitoidusegu vajaksid, on tegelikult rohkem kui neid, kes seda reaalselt saavad. Hinnanguliselt võiks öelda, et südameriketega patsiente, kes mingil haigusperioodil vajaksid toitmist ravitoiduseguga, oleks aastas ca 30 (see on aga grupp lapsi, kelle puhul eeldame, et peale edukat südemerikke operatiivset ravi nende vajadus ravitoidusegu järele väheneb ja nad ei pruugi vajada segu eluaegselt). Kroonilise kopsuhaigusega lapsi, kes võiks aastas Eestis ravi vajada, on hetkel 3–4. Toitmisprobleemidega, kaaluiibe defitsiidiga lapsi, kes vajavad toitmist gastrostoomi/jejunostoomi kaudu, on hetkel Eestis aasta jooksul püstitatud diagnoosikoode vaadates ca 12–15. See arv on ilmselt reaalselt tunduvalt suurem, neid andmeid lihtsalt ei ole võimalik ühemomentselt kätte saada – kõik stoomivajadused ei ole alati diagnoosikoodiga märgistatud jne. Kuna iga aasta lisandub selle grupi patsiente juurde ja ka varasemalt sonditoitmisel olnud patsiendid vajavad seda edasi, võib ennustada, et vajadus ravitoidusegu järele suureneb aasta-aastalt.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond

Kliinikumi Lastefond töötas Tele2-ga välja uue ja innovatiivse lahenduse, mis võimaldab sõlmida igakuist püsiannetust mobiilikõnega.


“Soovime püsiannetuse sõlmimise teha inimestele võimalikult mugavaks ning kättesaadavaks. Kuna tänapäeva M-Eestis saab pea kõike teha mobiili vahendusel, siis miks ei võiks selliselt saada ka püsiannetust teha,” selgitab Lastefondi strateegiajuht Küllike Saar.


Mobiilikõnega püsiannetuse sõlmimiseks tuleb helistada üks kord vastavalt soovitud igakuise annetuse suurusele numbritele 900 3003 (3 eurot), 9003010 (10 eurot) või 9003020 (20 eurot) ning valitud summa lisatakse edaspidi iga kuu sinu telefoniarvele. Soovi korral saab püsiannetuse iga hetk lõpetada. Täpsemate tingimustega saab tutvuda Lastefondi kodulehel www.lastefond.ee.


Küllike Saar toonitab, et püsiannetajad on Lastefondi jaoks äärmiselt olulised, sest just nende järjepidevale toetusele tuginedes saab fond võtta vastu julgeid otsuseid ja kohustusi toetada raskelt haigeid lapsi mitmete kuude jooksul. “Püsiannetused võimaldavad meil abi anda kiiresti ning ilma iga konkreetse lapse jaoks suurt kampaaniat korraldamata.”


Hetkel on Lastefondil 1042 püsiannetajat, kelle igakuine panus kokku on 8411 eurot. Esimehe sõnul võiks neid aga olla poole rohkem. Algava kampaaniaga soovitaksegi leida 1000 uut püsiannetajat.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond

lk10 pardiralliLaupäeval, 11. juunil toimub Tallinnas Kadrioru pargis juba kolmas heategevusüritus Pardiralli. Tänavu on seljad kokku pandud Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondiga, et koguda annetusi raskelt haigetele lastele.

 

Kui ka Sina sooviksid toetada vähihaigete laste ja nende perede tugikeskuse teenuse pakkumist või spetsiaalsete toidusegude soetamist raskelt haigetele lastele, löö rallis kaasa! Selleks tuleb külastada enne 11. juunit Pardiralli kodulehte www.pardiralli.ee,klikata seal "Osale Pardirallil" ning määrata ja tasuda summa, millega vanniparti soovitakse sponsoreerida ning seeläbi raskelt haigeid lapsi toetada. Seejärel kuvatakse ühe võistlustulle astuva vannipardi number ning jääb vaid üle see meelde jätta ja pöialt hoida.

 

Annetuste kogumise kampaania lõpeb meeleoluka perepäevaga 11. juunil Kadrioru pargis, kus leiab aset heategevuslik kontsert ning 10 000 kummipardi „ujumisvõistlus" ehk Pardiralli. Esimesena Kadrioru pargi kanalis kindlaksmääratud distantsi läbinud vannipart toob oma sponsorile ürituse peaauhinna, mille on välja pannud Laevapiletid.ee – koguperereis Rootsi koos majutuse ja pääsmetega Astrid Lindgreni Maailma. Kõikide teiste osalejate vahel loositakse välja veel palju toredaid üllatusauhindu. Üritus on tasuta.

 

Lisainfo pardiralli.ee.

Kliinikumi Lastefond kutsub Sind liituma oma püsiannetajate-perega, tänu kellele on fondil võimalik abivajajaid toetada püsivalt ning regulaarselt.


Lastefond aitab igakuiselt ligi 200 raske haigusega võitlevat last. Tagamaks neile lastele ja nende peredele järjepidev toetus ning kindlustunne, vajab Lastefond heade inimeste abi, kes annetavad fondile igakuiselt ehk on hakanud Lastefondi püsiannetajateks.


Püsiannetaja on inimene, kes on otsustanud toetada Lastefondi iga kuu kindla annetussummaga ja on selleks sõlminud oma kodupangas püsikorralduslepingu, millest on võimalik iga hetk loobuda. Lastefondi püsiannetajaks saad mugavalt hakata ka Lastefondi kodulehe vahendusel: http://lastefond.ee/annetajale/pusiannetus/.


Aitäh, et aitad kinkida kindlustunnet!

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond

Veebruari viimasel päeval on rahvusvaheline haruldase haiguse päev. Pööramaks tähelepanu haruldaste haigustega lastele ja nende väljakutsetele, organiseerib Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond sel puhul mitmeid annetuste kogumise aktsioone.

 

Reedel, 26. veebruaril kell 20.00 läheb Kanal 2-s eetrisse "Kuldvillaku" heategevuslik erisaade, kus haruldaste haigustega laste toetuseks astuvad võistlustulle hinnatud Eesti arstid. Saates esitatakse meditsiiniteemalisi küsimusi ning esikohale tulnud võistleja võidusumma annetatakse Lastefondile haruldaste haigustega laste abistamiseks. Tänavu osalevad saates Tartu ülikooli peremeditsiini õppejõud dr Marje Oona, kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku vanemarst-õppejõud dr Toomas Tein ning naistekliiniku vanemarst-õppejõud dr Fred Kirss.

 

Laupäeval, 28. veebruaril kell 12–16 viiakse aga Tartu Kaubamajas ja Tallinnas Ülemiste Keskuses läbi mündikaardi ladumised, mille raames on kõikidel võimalus anda oma väikene panus haruldaste haigustega laste toetamiseks. Mündikaardi näol on tegemist ligi 2-meetrise läbimõõduga Eesti kaardi kujutisega, millele headel inimestel palutakse annetusena asetada eurosente- või münte. Lisaks annetuste kogumisele pakutakse mõlemas kohas nii suurtele kui väikestele ka erinevaid vahvaid tegevusi. Lisainfo peagi www.lastefond.ee.

 

Sama päeva õhtul on Lastefondi vabatahtlikud Vanemuise teatris, et pakkuda "Ooperifantoomi" vaatama tulnud teatrikülalistele võimalust teha haruldaste haiguste päeva puhul Lastefondile annetus ning aidata seeläbi haruldaste haigustega lapsi.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond

lk12 pardiralli logoTänavuse Pardiralli korraldamises lööb Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu (EVLVL) kõrval kaasa ka Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond, et koguda annetusi vähihaigete laste vanemate tugikeskuse rahastamiseks ning sonditoitu vajavate laste toetamiseks.


"Soovime sel aastal Pardiralliga aidata ka neid lapsi, kes vajavad oma haigusega toimetulekuks spetsiaalseid toidusegusid ning nende manustamise abivahendeid, mille soetamine aga ei ole kalli hinna tõttu paljudele peredele jõukohane," räägib Põllukivi. "See temaatika on meile südamelähedane, sest lapsi, kes võiksid toidusegu vajada, leidub ka vähiga võitlevate laste seas. Kuid paljudel juhtudel jääb selle kasutamine kalli hinna taha. Kui see aga võiks anda lapsele, olgu selleks vähki või muud rasket haigust põdev laps, jõudu haigusega toimetulekuks, ei tohiks see nii olla," räägib Pardiralli projektijuht Ragnar Põllukivi.


lk12 pardiralliJärjekorras juba kolmas Pardiralli leiab aset 11. juunil Kadrioru pargis ning selle põhimõte on jäänud samaks: kõigil soovijatel on eelnevalt võimalik hakata Pardiralli kodulehe vahendusel endale sobivas summas annetusega sponsoreerima ühe nummerdatud vanniparti, kes koos tuhandete teiste partidega juunikuus Kadrioru pargi kanalis võistlema hakkab. "Ning nagu eelmistelgi aastatel toob esimesena finišeeruv vannipart oma sponsorile peaauhinna. Premeerimata ei jää teisedki osalejad, kelle vahel loositakse välja veel palju toredaid üllatuskingitusi," lisab Põllukivi.


Lastefondi toetustaotluste juht Eveli Ilves selgitab, et spetsiaalsed toidusegud tagavad vajalikud toitained ja kaloraaži lastele, kes oma haiguse tõttu ei saa süüa tavatoitu: "See hõlmab nii lapsi, kes ei ole võimelised suu kaudu toituma ja kellele manustatakse toitu sondiga, kui ka neid, kes vajavad positiivse kaaluiibe säilitamiseks kõrgekalorilist vedeltoitu."


Lastefond on spetsiaalseid toidusegusid vajavaid lapsi toetanud alates 2011. aastast. Käesoleval hetkel aidatakse selles üheksat last igakuiselt kokku 1575 euroga, mis teeb ligi 18 900 eurot aastas.


Tänavu 11. juunil võistlustulle asuvad pardid saabuvad müügile aprillis. Ürituse peasponsoriteks on Kadrioru park ja laevapiletid.ee. Lisainfo peagi www.pardiralli.ee.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond

lk8 Kyllike SaarAlates jaanuarist on SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi eesotsas taas Küllike Saar, kes viibis alates 2014. aasta augustist lapsehoolduspuhkusel.


Küllike Saar ei naasnud tegevjuhi kohale, vaid võtab Lastefondi juhtimise enda hoole alla nõukogu esinaisena. Sellega seoses muutub ka fondi juhtimissüsteem ja töökorraldus.


"See tähendab, et kaotasime Lastefondi struktuurist tegevjuhi koha ja juhatuse liikmeks asub praegune toetustaotluste juht Eveli Ilves. Nõukogul saab aga fondi igapäevases juhtimises olema natuke olulisem roll kui varem," selgitas vastne esinaine. Ta lisab, et Lastefondi tegevmeeskonnaga liitus ka arendus- ja projektijuht, kes hakkab fondi eesmärke koos kahe teise töötaja ja vabatahtlikega ellu viima.


Küllike Saar on olnud Lastefondis tegev alates 2007. aastast, mil asus toonase tegevjuhi Merike Kaunissaare kõrval fondi turundusjuhiks. Alates 2008. aasta sügisest täitis ta aga juba tegevjuhi rolli, mille täitmine on katkenud vaid lapsehoolduspuhkustel viibimise ajal aastatel 2012–2013 ja 2014–2015. Küllike Saar on omandanud magistrikraadi Tartu ülikooli majandusteaduskonnas ning töötanud varasemalt ka Tartu linnavalitsuses linnaarengu spetsialistina.


Lastefondi nõukogu vajas uut juhti seoses senise esimehe Jaan Kelderi tagasiastumisega, kellele lisaks lahkusid möödunud aasta lõpus fondi nõukogust ka Peeter Tulviste ja Reet Hääl. Uue liikmena aga asus jaanuaris Lastefondi nõukogusse ettevõtja ja rahvusvahelise tarkvaraarendusettevõtte Nortal ASi tegevjuht Priit Alamäe. Seega jätkab fondi nõukogu Küllike Saare juhtimisel tegevust seitsmeliikmelisena.


Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond toetas tänavu oma heade annetajate abiga kokku 435 last üle Eesti, keda aidati aasta jooksul kokku ligi 231 000 euroga.


Nende ligi poolesaja Lastefondi poolt tänavu kas ühekordse või igakuise toetussummaga abistatute seas oli raskelt haigeid lapsi pea igast Eesti maakonnast, sealhulgas Rapla, Viljandi, Pärnu, Harju, Valga, Võru, Lääne-Viru, Tartu, Ida-Viru, Põlva, Saare, Lääne ja Järva maakonnast. 2014. aastal sai Lastefondilt abi 307 last, mis tähendab, et tänavu jõudis fond aidata 128 last rohkem.


Väljamakstud toetustest 68 000 eurot moodustab Tartu Ülikooli Kliinikumile ja teistele haiglatele soetatud aparatuur. Suurim raskelt haigete laste ja perede kodust toimetulekut parandanud toetussumma – ligi 44 000 eurot – läks tänavu sügava ja raske puudega laste hoiuteenuse rahastamiseks, sealhulgas nii koduse lapsehoiu-, tugiisiku kui hoiukoduteenuse toetamiseks. Seoses sellega, et alates novembrist hakkas sotsiaalkindlustusamet Euroopa Sotsiaalfondi toel rahastama senisest suuremas mahus sügava ja raske puudega laste tugiteenuseid annab ka Lastefond 1. jaanuariks enamuse puuetega laste hoiu- ja teiste tugiteenuste rahastamisest üle riigile.


Lisaks hoiuteenusele kulus märkimisväärne osa väljamakstud toetustest tänavu ka toidusegusid vajavate laste abistamiseks. Kokku panustati kaheksale lapsele toidusegude soetamiseks ligi 18 000 eurot.


Rahamahukuselt kolmandaks, kuid vaieldamatult Lastefondi tänavuseks suurimaks ja olulisemaks projektiks oli asenduskodude laste teraapiate rahastamine, millesse fond panustas ligi 13 000 eurot ning mille läbi oldi abiks 96 lapsele. Aasta jooksul aidati lastele psühholoogilise, eripedagoogilise ja logopeedilise toe võimaldamisel nii Vinni Perekodu, Haapsalu Hoolekandekeskust, Elva Perekodu kui Tudulinna asenduskodu.


Annetusi laekus Lastefondile 2015. aasta jooksul ligi 340 000 eurot. Selle aasta jooksul toetustena välja makstud summast ülejääv osa suunatakse abivajajate abistamiseks uuel aastal.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond

15 aastat tagasi, 2000. aasta 14. novembril kirjutas ühena teiste seas SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi asutamisdokumentidele alla ka toonane kliinikumi juhatuse liige Urmas Siigur. Küsisime fondi asutajaliikmelt ja tänaselt kliinikumi juhatuse esimehelt, kuidas ta seda aega mäletab ning Lastefondi tänast tegevust näeb ja hindab.


Millised on teie mälestused sellest asutamisloost – millised olid need ideed, eesmärgid ja emotsioonid, millega see fond loodud sai?
Ega väga täpselt ei mäleta küll. Kamp toredaid inimesi sai kokku ja tehtud ta sai. Kindlasti oli innustavaks eeskujuks Tallinn Lastehaigla toetusfond.


Kuivõrd peate te end praegu fondi tegevusega kursis olevaks? Kui palju te jälgite Lastefondi tegemisi?
Fondi tegevused on päris hästi meedias kajastatud ja aeg-gajalt käib tegevjuht ka kliinikumi juhatuses fondi toimetamistest ja plaanidest kõnelemas.


Möödas on 15 aastat. Kuidas te praegu Lastefondi tegevust ja olemust näete? Millisena ta nüüd eemalt vaadatuna näib – kas need tollased sihid on realiseerunud, kas fond on selline nagu te seda asutades soovisite, et ta saaks olema?
Usun, et keegi asutajatest ei julgenud toona nii vägevat edulugu loota, kui tänaseks juhtunud on.


Mida te Lastefondile edaspidiseks sooviksite? Millised võiksid olla need arengusuunad või parendused, mida ette võtta, et fond veel vähemalt 15 tegusat aastat haigeid lapsi saaks aidata?
Julgust uute hullude ideedega välja tulla!

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond

llk12 astefond logo 1514. novembril saab SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond 15. aastaseks. Juubelit tähistatakse mitmete erinevate üritustega.

 

Müügile tulevad heategevuslikud Mõmmiku õnnitluskaardid, mida kaunistavad vabatahtlik Kadi Steinburgi maalitud pildid Mõmmikust ning nende soetamisega saab igaüks fondile sümboolse sünnipäevakingituse teha: 1-euroste kaartide müügitulu suunatakse haigete laste abistamisse. Kaarte saab soetada alates oktoobri lõpust Lastefondi kodulehe vahendusel ning loodetavasti võib neid peagi leida ka poelettidelt.

 

10. novembril ilmub Postimehe vahel Lastefondi lisaleht, mis annab mitmekülgse ülevaate fondi tegevusest 15 tegutsemisaasta jooksul ning selle toimimisest tänasel päeval. Lisaks saab lehest lugeda fondiga seotud võtmeisikute ja abi saanud laste kommentaare-meenutusi.

 

13. novembril kutsub Lastefond oma suurtoetajad ja koostööpartnerid Atlantise restorani pidulikule tuluõhtusöögile, et neid tänada ja üheskoos veel üks heategu korda saata – üritusega kogutakse annetusi tänavuse põhikampaania „Katkised hinged" tarvis.

 

Ning Lastefondi päris sünnipäeval, 14. novembril algusega kell 20.00 toimub Tartu Jazz-klubis heategevuskontsert „Lastefondiga laste heaks", kus astuvad üles Margus Vaher, „Eesti otsib superstaari" 6. hooaja finalist Annabel Guitar ning DJ Liisi Voolaid. Head muusikat on oodatud nautima kõik head inimesed, kellele raskelt haigete laste abistamine korda läheb: 10-eurose pileti hinnast 7 eurot läheb annetusena Lastefondile.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond

Et avaldada kaitsepolitseinikule Eston Kohverile talle toetust ning jagada lootust tema koju saamiseks, on president Toomas Hendrik Ilves kutsunud inimesi üles kandma kandma kollast linti. Sel puhul on Lipuvabrik valmistanud kollase lindiga märgi, mille müügist saadav kasum annetatakse Eston Kohveri pere soovil kliinikumi lastefondi asenduskodude kampaania „Katkised hinged" toetuseks.


Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi tegevjuht Sandra Liiv on Eston Kohveri ja tema pere soovist ääretult liigutatud. „Kui kuulsime välisministeeriumi vahendusel, et Estoni sooviks on annetada kollase lindiga märkide müügitulu Lastefondi asenduskodude projektile, võttis see päris sõnatuks. Teame ju kõik, et tema olukord on väga keeruline, kuid et ta ei küsi sealjuures toetust mitte endale, vaid palub toetada raskes olukorras lapsi, on imetlusväärne," tõdes ta.


Viis eurot maksvaid märke saab esialgu tellida Lastefondi kodulehe kaudu, lähiajal jõuab see müügile ka Selveri infolettidesse.


Lastefondi tänavuaastase põhikampaania „Katkised hinged" eesmärk on võimaldada asenduskodudes kasvavatele lastele järjepidevat, personaalset ja kiiret terapeutilist tuge. Kampaaniast saab lähemalt lugeda Lastefondi kodulehelt: http://lastefond.ee/lastefondist/kaimasolevad-projektid/kaimasolevad-toetusprojektid/toetame-asenduskodude-lapsi-2015-aasta-pohikampaania/

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond

lk12 sobrapuuVeebruari kui sõbrapäeva ja haruldaste haiguste päeva tähistamise kuu puhul lükkas Lastefond käima kampaania „Ulata sõbrakäsi!", mille raames saab iga heategija püsiannetuse sõlmimisel valida ühe haruldase haigusega lapse või projekti, kelle toetuseks tema perioodiline annetus läheb.


Püsiannetus tähendab sisuliselt enda kodupangas sõlmitavat püsikorraldust, mille korral laekub annetaja pangakontolt üks kord kuus enda määratud kuupäeval enda poolt valitud summa automaatselt Lastefondile. Kui seni suunati kõik kogunenud püsiannetused üldisesse toetusfondi, millest abistati kõiki Lastefondil abi vajavaid raskelt haigeid lapsi, siis nüüd saab iga püsiannetaja ise valida, kelle abistamiseks tema igakuine toetussumma läheb.
Endale südamelähedase abivajava lapse, kellele soovitakse pakkuda püsivat tuge, saab lihtsalt ja kiirelt välja valida spetsiaalse veebilahenduse abil aadressil http://lastefond.ee/ulata_sobrakasi. Sealsamas saab mugavalt konkreetse lapse toetuseks ka püsiannetuse sõlmida.


Kampaanialehel on haruldaste haiguste kuu tõttu välja toodud just haruldasi haigusi põdevad lapsed, kuid tegelikult võib iga inimene valida endale kõige südamelähedasema sõbra kõigi Lastefondi poolt toetust saavate laste ja projektide seast, mis on välja toodud fondi kodulehel aadressil http://lastefond.ee/lastefondist/kaimasolevad-projektid/. Selleks tuleb pangas püsikorraldust sõlmides märkida ülekande selgituseks valitud lapse või projekti nimi.


Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond

lk12 katkised hingedLastefondi 2015. aasta põhikampaaniaga „Katkised hinged" soovitakse juhtida avalikkuse tähelepanu asenduskodu laste hingehaavadele ning koguda annetusi neile vajaliku teraapia pakkumiseks.


Annetuste abil rahastatakse terapeutide, psühholoogide, eripedagoogide ja teiste erialaspetsialistide sihipärast ja järjepidevat nõustamistööd asenduskodudes, kus kasvavad lapsed ei saa hetkel suure vahemaa, transpordi puudumise ja kulukuse, liiga pikkade ootejärjekordade või teiste tegurite tõttu kas üldse mitte või õigeaegselt nende läbielamisi silmas pidades äärmiselt vajalikku psühholoogilist ja terapeutilist tuge.


Lastefondi tegevjuhi Sandra Liivi sõnul saadi kampaania korraldamiseks innustust Tudulinna asenduskodu toetamisest nelja aasta jooksul. „Oleme juba 2010. aastast toetanud erialaspetsialistide tööd Tudulinna asenduskodus ning asutuse juhatajaga pidevas dialoogis olnuna mõistnud, kui väga vajavad asenduskodus kasvavad lapsed psühholoogilist ja terapeutilist abi." Sel aastal soovitakse ulatada abikäsi ka teistele asenduskodudele, kes vajavad täiendavat tuge lastele vajaliku teraapia võimaldamisel.


Tudulinna asenduskodu juhataja Karis Mugamäe selgitab, et asenduskodusse elama sattunud lapsed on oma elus läbi elanud asju, millest meil võib olla väga raske aru saada. Samuti ei suuda need lapsed tihti ka ise kogetut ega teiste inimeste käitumist mõista. „Laps on alati aus ning tal on oma vanemate ja kodu vastu siirad tunded. Seevastu olukorrad, mida ta peab läbi elama, tekitavad temas valu, segadust ja järjepidevaid pettumusi. Olukord, kus sa oled eemal oma emast, isast ja kodust ning tunned, et sinu kõige lähedasemad ei hooli sinust, ei ole kerge kellegi jaoks, eriti raske on see aga lapse jaoks, kes peab oma elu jätkama asenduskodus," räägib ta.


Et last sel keerulisel eluetapil aidata, on vaja professionaalseid teadmisi ja kogemusi, mida omavad vaid väljaõppinud terapeudid. „On vaja kedagi, kes last mõistaks ja ütleks õigel ajal õigeid sõnu. Me ei tohi jätta teda oma tunnete ja valuga üksi, vaid peame teda aitama ja leidma inimese, kes pakub lapsele vajalikku turvatunnet ning omab oskusi temaga teadlikult tegeleda," täpsustab Mugamäe.


Nii Liiv kui Mugamäe toonitavad, et kuna negatiivsed minevikukogemused ja mälestused mängivad suurt rolli asenduskodus kasvavate laste edasises toimetulekus, aitab nende psühholoogilise toetusega tegelemine neil täiskasvanuks saades edukamalt ühiskonda astuda ja oma eluga hakkama saada. Nii luuakse pinnas, millele laps saab täiskasvanuna toetuda.


Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond

Lääne-Virumaal asuv Vinni perekodu on asenduskoduks 40 lapsele vanuses 1,5–18 aastat. Kohtade olemasolul liitub peredega igal aastal uusi hoolealuseid, kes on emotsionaalselt ja sotsiaalselt ebastabiilsed ning hingeliselt traumeeritud. Perekodu juhataja Urve Saare sõnul tekitab uus ja harjumatu olukord lastes vastakaid tundeid, mis väljenduvad sageli jonnaka, rahutu ja vägivaldse käitumisena: esineb vargusi, kaklusi, vastuhakkamisi, klassist väljajooksmist ning agressiivsust õpetajate suhtes.


„Kui lapsed perekodusse tuuakse, hakkavad bioloogilised vanemad neid külastama. Kahjuks jäävad need külaskäigud aga ajapikku aina harvemaks ning see tekitab lastes segadust ja kurbust, millega ei osata kuidagi toime tulla," selgitab ta. „Et last kiiresti aidata, peame kohe tema saabudes väga oluliseks järjepidevat koostööd spetsialistiga, kes teeks koos kasvatajatega perekodus kohapeal tööd selle nimel, et luua lapse ja perekodu vahel toetavat, hoolivat suhet ning aitaks lapsel hirmudest vabaneda."


Nõustajate visiitide võimaldamiseks pöörduti abipalvega Lastefondi poole, kes oma tänavuse põhikampaania „Katkised hinged" raames keskendubki asenduskodu laste terapeutilise abi toetamisele. Lastefondi toel nõustab alates jaanuarist Vinni perekodu lapsi ja töötajaid eripedagoog ja logopeed Pille Kriisa, kes omab pikaajalist kogemust olles varasemalt töötanud Tudulinna asenduskodu lastega.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond

lk12 Evelin Tamm7. detsembril andis president Toomas Hendrik Ilves üle tänavused Aasta Vabatahtliku tiitlid. Teiste seas pälvis tunnustuse ka Lastefondi pikaaegne vabatahtlik Evelin Tamm. Palusime hinnatud ja toimekal vabatahtlikul vastata mõnele küsimusele.


Kui kaua oled sa Lastefondi vabatahtlikuna tegutsenud ja kuidas sa selleni jõudsid?
Minu teekond Lastefondi juurde sai alguse 2010. aastal, kui ma olin sotsiaaltöö tudeng Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis. Olin just praktikal Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuses ja seal üks minu kolleeg oli juba Lastefondi vabatahtlik. Ta rääkis mulle Lastefondi mänguasjade kogumisüritusest ja nii ma läksingi temaga koos Tartu Kaubamajja mänguasju viima. Seal andsin fondi vabatahtlikele enda e-maili aadressi, mind lisati vabatahtlike listi ja pärast seda osalesin juba Lastefondi koosolekutel.


Seega oled sa olnud fondis juba üle nelja aasta. Mis sind fondis hoiab?
Ausalt öeldes, ma ei olnudki esialgu täiesti kindel, et Lastefond on minu jaoks õige koht ega teadnud, kas hakkan üldse heategevusfondiga tegelema. Aga minu jäämise otsustas üks koosolek, kus vabatahtlike koordinaatoriks sai praegune tegevjuht Sandra Liiv. Koosolekul räägiti erinevatest sündmustest, millest oli kõikidel vabatahtlikel võimalus võtta osa. Seltskond oli tore ja minu kaasamine heategevusfondi tegevustesse andis mulle kindlustunde, et ma võiksin jääda. Siis ma sain aru, et Lastefond on minu jaoks õige koht.


Need asjad, millega ma vabatahtlikuna tegelen, pakuvad mulle erinevaid võimalusi midagi uut kogeda ja kedagi aidata. Olen olnud projektijuht, ürituste koordinaator ja isegi vabatahtlike koordinaator. Ma teen Lastefondis just seda, mis mulle väga meeldib, näiteks tegelen lastega maratoniüritustel ja tutvustan fondi tegevusi lapsevanematele. See on erinev minu igapäevatööst ja pakub mulle suurt rõõmu. Ma naudin seda möllu! Lastefond on väga mitmekülgne ja igaüks leiab siin endale sobivad tegevused. Kui inimesel on siiras soov panustada laste tulevikku ja ta on kohusetundlik, siis Lastefond ongi õige koht.


Mida Aasta Vabatahtliku tiitel sinu jaoks tähendab?
Muidugi on see suur tunnustus. Ma ei suuda siiani uskuda, et mind paljude teiste seast välja valiti. Olen endalt küsinud, miks just mina, millega olen ma selle ära teeninud... Sest enda arvates ei tee ma mitte midagi sellist, mida keegi teine ei saaks teha. „Aga ju ma siis olen selle ära teeninud," püüan nüüd endamisi mõelda ja harjuda tähelepanu ning sõpradepoolse heatahtliku „tögamisega". Loodan, et minu tegutsemine ja selle märkamine nakatab ka teisi selle poole püüdlema ja uusi väljakutseid otsima!

Lastefond pakub võimalust rõõmustada oma lähedasi jõulude puhul haigete laste toeks tehtud annetust tähistava heategevusliku kinkekirjaga. Selleks ei ole vaja teha muud, kui kanda endale sobivas summas annetus üle Lastefondi annetuskontole ning saata ülekannet tõendav dokument koos kinkekirja sooviga e-maili aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..


Seejärel saadetakse kingitegijale e-maili teel vastu ilusa kujundusega kinkekiri, mille saab jõuluvana kingikotti pistmiseks ise välja printida. Annetuse summat kinkekirjale ei märgita. Kindlasti võiks e-kirjas või ülekande selgituses ära märkida kingisaaja nime, et Lastefond saaks teda kui annetajat oma kodulehel tänada.


Kinkekirju saab soetada kuni 22. detsembrini, mis teeb neist suurepärase viimase hetke jõulukingi.

24. detsembril läheb eetrisse Kanal2 heategevuslik saade „Jõulusoojus", mis kogub annetusi Eesti sünnitusmajadele.


Tänavu kogutakse saate raames annetusi vastsündinute hingamisaparaadi NEOPUFF ostuks ning teiste seas saab saate ajal annetustelefonidele helistades toetada Lastefondi kaudu ka Tartu Ülikooli Kliinikumi sünnitusosakonda.

lk12 LF14. novembril tähistas Lastefond oma sünnipäeva piduliku koosviibimisega, kus tänati kõiki häid partnereid ning anti lastekliinikule sümboolselt üle küpsisetootja Selga toel ostetud beebide hingamist abistav CPAP-aparaat.


CPAP-aparaadi soetamisse andsid oma panuse kõik küpsisesõbrad, kes 1. oktoobrist kuni 14. novembrini ostsid kampaaniakleebisega Selga küpsiseid. Igalt ostetud küpsisepakilt annetas Selga 1 sendi aparaadi ostmiseks.


Tallinnas Radisson Blu Hotel Olümpia banketisaalis toimunud sünnipäevaüritusel antigi heategevuskampaania tulemusena soetatud beebide hingamist abistav seade sümboolselt lastekliiniku vastsündinute osakonnale üle. Lastekliiniku nimel võttis selle vastu kliinikumi neonatoloogia osakonna lastearst dr Anne Antson. Tohtri sõnul võimaldab see uue põlvkonna aparaat vastsündinu hingamist toetavat ravi, muutes seda lapsele paremini talutavaks ja täpsemaks. „Seade suudab arvesse võtta vastsündinu ebaküpsuse astet, individuaalsust ja võimalikke kaasnevaid haigusseisundeid. CPAP-aparaat aitab lapsel paremini hingata ja kergendada hingamishäiret, hoides hingamisteed avatud ning võimaldades ninakanüülide kaudu manustada soojendatud, niisutatud ja lapsele vajaliku hapnikusisalduse ning rõhuga õhu ja hapniku segu," täpsustas ta.


Selga esindaja, NP Foods Eesti OÜ müügijuhi Anrijs Vazdikisi sõnul soovib ettevõte aidata lapsi, kuna just nemad on suurimad Selga küpsiste armastajad. „Viimase kolme aasta jooksul oleme aidanud 39 kuulmispuudega last üle Baltikumi ning viis haiglat on saanud Selga heategevusliku kampaania abil aparaadid, millega mõõdetakse beebide südametegevust sünnituse ajal. Oleme väga õnnelikud ja uhked, et käesoleva kampaania jooksul kogusime heade inimeste toel vajaliku summa, mille abil saab Tartu Ülikooli Kliinikum endale Eesti beebidele vajaliku hingamist abistava aparaadi," ütles ta.


Külalisi rõõmustati ka Birgit Õigemeele etteastega ning ühise küpsisetordi söömisega.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond

lk11 LF MommikOktoobri keskpaigast kaunistavad kliinikumi sünnitusosakonna palateid Lastefondi vabatahtliku Kadi Steinburgi joonistused Lastefondi maskott Mõmmikust.


Seinapiltide näol on tegemist kunstniku poolt kaasvabatahtlikele sünnipäevaks joonistatud kaartide trükiversioonidega. Igal pildil on vesivärvidega maalitud Mõmmikud.


Joonistuste autor, 28-aastane Kadi Steinburg on Lastefondiga seotud 2012. aastast ning oma suurepärase joonistusoskusega saanud endale ülesandeks kaartide, tänukirjade, kuulutuste jms joonistamise ja kujundamise. Igapäevaselt ei ole Kadi elukutse kunstiga kuigi palju seotud, ta töötab klienditeenindajana.


Lastefondi tegevjuhi Sandra Liivi sõnul on juba kevadest otsitud head ideed, kuidas kliinikumi sünnitusosakonna palateid rõõmsamaks ja värviküllasemaks teha ning mingil hetkel tekkiski mõte jagada Kadi suurepärast loomingut ka teistega. „Mul on Lastefondi juhina siiralt hea meel, et oleme saanud anda Kadile võimaluse arendada endas veelgi tema vapustavat kunstiannet ning võimaldada sellist väljundit talle fondis," räägib Sandra Liiv.

lk12 LF SelgaTegemist on Lastefondi ja küpsisetootja Selga teise ühise heategevuskampaaniaga, mille raames annetab Selga seekord igalt ostetud küpsisepakilt 1 sendi vastsündinute hingamisaparaadi SLE1000 soetamiseks Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliiniku neonatoloogia osakonnale. Oma panuse selleks annavad kõik inimesed, kes ostavad 1. oktoobrist–14. novembrini kampaaniakleebisega Selga küpsiseid.


Kampaania käigus kogutu eest ostetav masin on üks uuemaid ravivõimalusi pakkuv CPAP-aparaat ehk hingamisteedes positiivset rõhku hoidev seade, mida hingamishäirete tõttu vajab enamik enneaegseid ning umbes 3% ajalisena sündinud vastsündinutest, sageli plaanilise keisrilõike teel ilmale tulnud lastest.


Kliinikumi neonatoloogia osakonna lastearst dr Anne Antson selgitab, et loode ei hinga kopsude, vaid ema vereringe kaudu. Alles sünni hetkel, kui lootevesi kopsust välja surutakse ning kopsud avanevad, algab vastsündinutel kopsuhingamine. „Kui kopsudesse jääb aga liigselt lootevett või hilineb nende avanemine, tekib sünnijärgne hingamishäire. CPAP-aparaat suudab seda leevendada toetades vastsündinu hingamist. See hoiab veel nõrkades ja õrnades hingamisteedes stabiilset lisarõhku, tagades nii kopsude avatuse ning parandades gaasivahetust," täpsustab ta.


Oma õla on uue aparaadi soetamisele alla pannud ka tuntud lauljatar Birgit Õigemeel, kes on kampaania kõneisikuks. „Pisipoja emana on mul siiralt hea meel, et tänu Selgale saab Tartu Ülikooli kliinikum parima beebide hingamist abistava aparaadi. Kui kampaania ideest kuulsin, meeldis see mulle väga – iga lapsevanem ootab kannatamatult hetke, mil tema pisike vastsündinu teeb oma esimese hingetõmbe. Kui tal see kohe hästi välja ei tule, peab olema parim võimalus seda väikest inimest abistada," räägib ta.


Selga esindaja, NP Foods Eesti OÜ müügijuhi Anrijs Vazdikise sõnul on Selga kui väga lapsesõbralik bränd otsustanud oma toetuse suunata just lastele ning viia koostöös Lastefondiga läbi juba teise ühise heategevuskampaania. „Meie kevadist ühiskampaaniat, mille raames toetasime kuulmislangusega lapsi, saatis edu. Veendusime, et Lastefondi vahendusel jõuab Selga toetus just nende lasteni, kes seda kõige enam vajavad," räägib ta.


Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond

Kevadel alanud Lastefondi ja Tartu Tarbijate Kooperatiivi heategevuskampaania „Uue elu heaks" jätkub, sellega kogutakse raha kliinikumile ultraheliaparaadi soetamiseks. Nüüd saab oma panuse anda ka soetades aasta lõpuni Konsumi ja Maksimarketi kauplustest Meieri ja Hüva kohukesi, mille müügist 10% suunab Tartu Tarbijate Kooperatiiv kampaania toetuseks.


UH-aparaat oli algselt planeeritud naistekliiniku käesoleva aasta eelarvesse, kuid mitmete teiste seadmete ootamatu väljavahetamise vajaduse tõttu lükati selle ostmist edasi. Seadme orienteeruv hind on 21 000 eurot. Lastefond tasub ultraheliaparaadi maksumusest 50%, ülejäänud summa katab SA Tartu Ülikooli Kliinikum.

Alates 29. septembrist toetab Lastefond puuetega laste hoiuteenuse pakkumist ka Kagu-Eestis, kus Võru Järve Kooli ruumides avati fondi 2014. aasta põhikampaania raames juba neljas sügava ja raske puudega laste hoiukodu.


Võru Järve Kool on mõõduka, raske ja sügava vaimse ning liitpuudega laste õppeasutus, kus seni piirdus õpilaste õppetööväline järelevalve pikapäevarühma, koolivaheaegade sisustamise ning rehabilitatsiooniteenuste ja kaugel elavatele lastele ööbimisvõimaluse pakkumisega.


Nüüdsest aga hakatakse kooli juures avatavas puuetega laste hoiukodus pakkuma lapsehoiuteenust regulaarselt korraga kuni kolmele lapsele. Hoiukodu saab olema avatud tööpäeviti ning vajadusel ka ööpäevaringselt vastavalt lapsevanemate soovidele.


Täpsemat infot hoiuteenusele registreerimise kohta saab koolist telefonilt 7821473, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja käest või kooli kodulehelt aadressil www.jarvekool.ee. Kodulehelt on leitav ka hoiuteenuse taotlusvorm.

Hiljuti on Lastefondini jõudnud suur hulk annetusi sünnipäevakülalistelt, kes on oma lähedase tähtpäevalise soovil teinud kingituse asemel Lastefondile rahalise toetuse. Kahe viimase suvekuu jooksul kogunes fondile selliselt üle 3000 euro.


Juulis korraldasid Mari-Ann ja Johan Petter Wilhelm Bruncrona Tallinna Mustpeade majas sünnipäevavastuvõtu, kuhu kogunenud külalised annetasid Lastefondile kokku 1660 eurot. Annetus suunatakse sünnipäevalaste soovil sügava ja raske puudega laste hoiukodude loomise projekti toetuseks.


Erinevatest rahvustest ja riikidest pärit külalistega sünnipäevapeol andis Lastefondi Tallinna vabatahtlike juht Sirli Heinsoo ka lühikese ülevaate fondi tegevusest ning hoiukodude projektist, mis andis Lastefondile võimaluse end tutvustada ka Eestist väljapoole.


Mari-Ann Bruncrona sõnul said nad idee selliseks sünnipäeva tähistamiseks isiklikest kogemustest. „Oleme koos abikaasaga osalenud sarnastel heategevuslikel üritustel Stockholmis ja Helsingis, kus kingitustefondiga toetati ühel juhul lastekodu, teisel juhul lastehaigla renoveerimist. Lisaks olen alates selle aasta märtsist Lastefondi huviline, mis andis mulle võimaluse näha, kui olulist tööd selles organistasioonis tehakse, aga samas ka seda, et annetused – raha – väga vajalike projektide elluviimiseks ei tule kergelt," räägib ta.


Nii otsustaski Mari-Ann anda ka omalt poolt väike panus nende oluliste tegude elluviimiseks. „Sain meie külalistelt väga positiivset vastukaja. Eriti meeldis neile ettekanne Lastefondi kohta, mis tagas, et kogu ettevõtmine ei jäänud lihtsalt "anonüümseks annetamiseks". Taas sai kinnitust fakt, et inimeste jaoks on väga oluline vahetu kontakt ja siiras tänu."


Augustis tähistas oma sünnipäeva Imbi Jürgen, kes samuti tegi oma külalistele ettepaneku kingituse toomise asemel teha annetus Lastefondile sügava ja raske puudega lastele hoiukodude finantseerimiseks. „Soovin teile südamest edu ja jõudu teie väga olulises tegevuses! Elan teie projektidele kaasa ja võibolla õnnestub ka tulevikus teid kuidagi aidata," sõnas Imbi Lastefondile oma ettevõtmisest teada andes.


Lastefondi tegevjuht Sandra Liiv on sellistest armsatest üleskutsetest liigutatud ning leiab, et tegemist on ühe väga südamliku sünnipäevakingiga ka tähtpäevalisele endale: „Oleme Lastefondi perega siiralt rõõmsad, et inimesed on meie tegevust märganud ning meie laste lood neid puudutanud on. See on ideaalne näide sellest, kuidas meie väikestest soovidest ning mõtetest saavad ühise panustamise tulemusena suured teod. Selline kingiidee ei tee rõõmu mitte ainult sünnipäevalapsele, vaid hea tegemisest saavad innustust ka kutsutud külalised ning mis kõige tähtsam, sellest sünnib reaalne tugi abivajavatele lastele."


Kui ka sina sooviksid enda sünnipäeva selliselt tähistada ning saada kingituseks heategu abivajajatele, siis on selleks mitu võimalust: koguda annetussumma kokku kohapeal sularahas ning toimetada see Lastefondini isiklikult või ülekandega. Või paluda külalistel teha ülekanne Lastefondi annetuskontodele oma (interneti)pangas või fondi kodulehe vahendusel. Soovi korral saame teha ka ülekannete puhul annetuste kokkuvõtte. Kogu vajalik info on leitav meie kodulehelt: www.lastefond.ee