Tartu Ülikooli Kliinikumis saavad doonorid vereloovutamise eel küsitluslehe täita elektrooniliselt – verekeskusesse on selleks üles seatud neli arvutiga töökohta. Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskuse direktor Helve König ütles, et kuigi kõik olulised andmed doonorite kohta on arvutis juba 15 aastat, salvestuvad nüüd digitaalselt ka kõik küsitluslehed. Tänu arvutile saavad doonorite andmed aga igas mõttes veel korrektsemaks. Kui inimese kontaktandmetes on vahepeal midagi muutunud, märkab ta neid oma silmaga ja saab kohe ära parandada. 13.07.2012 Tartu Postimees „Doonor täidab ankeedi arvutis"

«Eestis on levinud suhtumine, et vaktsineerimine on pigem tittede värk ja koos lapsepõlvega kaob selleks vajadus,» nendib Tartu Ülikooli kliinikumi nakkusosakonna juhataja Matti Maimets. Paraku ei pea see laialt levinud arvamus paika. Ta toob näite: «Kui teie mõnel tuttaval on olnud kopsupõletik, võib suure tõenäosusega selle süüdlaseks pidada pneumokoki ehk Streptococcus pneumoniae bakterit.» 24.07.2012 Õhtuleht „Mitte ainult tittedele"

"Nii palju õnnetusi, kui pealinnas juhtub, meil õnneks ette ei tule. Paar-kolm batuuditraumat päevas. Enamasti on kannatajateks 4–10aastased lapsed. Põhilised on põrutused," ütleb Šeffer. On ka küünarvarreluude ja sääreluude vigastusi, hüppeliigeste väljaväänamist." 27.07.2012 Õhtuleht „Päevas satub batuudiõnnetuste tõttu traumapunkti tosin last"

Mittetulundussektori n-ö suurettevõtjateks võib Eestis pidada riigi osalusega sihtasutusi, millest aga paljusid saab kolmanda sektori alla liigitada vaid tinglikult. Tegu on asutustega, mille aastakäive on kümneid miljoneid eurosid ja rohkemgi – SA Tartu Ülikooli Kliinikum tulud moodustasid mullu üle 114 miljoni euro ja täisajaga töötajaid oli üle 3300. 24.07.2012 Postimees „Vabaühendused tulevad ots otsaga kokku"