8. oktoobril tähistas oma 55. sünnipäeva lastekliiniku neuroloogia osakonna vanemarst-õppejõud dr Anneli Kolk. Kliinikumi Leht uuris dr Kolgilt, mis teda meditsiini juurde tõi ning millised on tema tulevikuprioriteedid.
Miks otsustasite arstiks õppida?Miks valisite oma spetsialiteediks just lasteneuroloogia?
Selleks oli üks isiklik põhjus, nimelt oli mul ema haige. See pani mõtlema, et võib-olla saaksin ma tulevikus kedagi aidata. Ning lapsed on mulle alati meeldinud, juba väikese plikana ümbruskonna lapsi hoides, tajusin, et saavutan nendega hea kontakti. Nii et ma teadsin kogu aeg, et tahan just lastearstiks saada.
Kui me ülikoolis neljandal kursusel neuroloogiat õppima hakkasime, tekkis äratundmine, et see on minu eriala. Neuroloogia tundus lihtsalt niivõrd huvitav – just see, et inimese olemus ja käitumine on nii paljuski määratud ajuprotsesside tööst. Kuigi sellal oli lasteneuroloogia meil veel uus eriala ning spetsialiste oli vähe, oli mul õnnelik võimalus olla valdkonna teerajaja prof Tiina Talviku õpilaseks ja temaga koos töötada.
Millised on Teie prioriteedid ja tulevikuplaanid lasteneuroloogi ametis?
Kindlasti laste insuldi programm, mida me suure meeskonnaga läbi viime. Selle eesmärgiks on insuldiga lastele kaasaegse ravi tagamine ning haiguse põhjuste ja levimuse uurimine.
Mind huvitab väga ka neuropsühholoogia. Üheks prioriteediks minu töös on olnud neuropsühholoogiliste uuringute sisseviimine ja testide kasutamine lastel. Erinevate närvisüsteemi haiguste korral esinevate kognitiivsete häirete kindlakstegemine võimaldab haiget last kõige efektiivsemalt aidata. Selle valdkonnaga tahaksin ma ka edasi tegeleda.
Teine neuropsühholoogiline teema, mis mind ka väga huvitab, on sotsiaalse iroonia ja huumori taju uurimine lastel. See, kuidas lapsed naljast aru saavad, kuidas naljataju areneb ja kuidas see erinevate haiguste korral võib häiruda, on põnev valdkond. Siin on võimalik palju korda saata.
Dr Anneli Kolgiga
vestles Merili Väljaotsa