12.05.2009, Meditsiiniuudised. „Mammograafiabuss sõidab Võrru"
SA Tartu Ülikooli Kliinikumi radio-ja onkoteraapia osakonnas avatakse täna nüüdisaegne lineaarkiirendi, mis parandab oluliselt vähihaigete ravitingimusi ning ravi kvaliteeti.
12.05.2009, Äripäev. „Tartu kliinikum sai 30 mln maksva seadme vähihaigete ravi parandamiseks"
Täna valis Tartu Ülikooli arstiteaduskonna valimiskogu teaduskonna uueks dekaaniks anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja professor Joel Starkopfi. /.../25. mail arstiteaduskonna dekaani ametisse astuva professor Starkopfi sõnul motiveeris teda dekaaniks kandideerima paljude kolleegide ja üliõpilaste usaldus.
15.05.2009, Tartu Postimees. „Tartu Ülikooli arstiteaduskonda hakkab juhtima Joel Starkopf"
"Varases staadiumis kasvaja ei anna mingit märki, aga seda on võimalik sõeluuringus avastada. Need naised, kel sõeluuringus rinnavähk avastatakse, suudame me terveks ravida," selgitas Tartu ülikooli kliinikumi radioloogiateenistuse radioloog Sulev Ulp.
15.05.2009, Linnaleht. „Sõeluuringus avastatakse rinnavähk õigel ajal"
"Terviseuuringute peaeesmärkideks on eluohtlike seisundite väljaselgitamine ning haigus- ja traumaeelsete seisundite avastamine ," selgitas Agnes Mägi, Tartu Ülikooli Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku vanemarst-õppejõud taastusravi ja füsiaatria erialal ning Eesti Spordimeditsiini Föderatsiooni projektirühma liige.
19.05.2009, SL Õhtuleht. „Noorsportlaste kontroll toob peidus tõved välja"
Arsti juurde minekuks ongi õige aeg siis, kui peavalu hakkab mõjutama igapäevaseid tegemisi ehk siis, kui iga kuu on vähemalt 2-3 sellist päeva, kui peavalu tõttu on töövõime väiksem või ei suudeta üldse midagi teha, kinnitab Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-õppejõud neuroloogia erialal Mark Braschinsky.
19.05.2009, SL Õhtuleht. „Migreeni käes kannatab 11 protsenti rahvastikust"
Tartu Ülikooli kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku vanemarsti Merike Shefferi kauaaegne kogemus näitab, et laste ja noorukite vigastuste tipphooaeg algab koos päikeseliste kevadsuve ilmadega. /.../ Tartu Ülikooli kliinikum on 2004. aastast täpsemalt jälginud, millised ja mis liiki on haiglasse sattunud laste vigastused. «Statistika näitab, et kui jagada lapsed nelja rühma, siis on kõige rohkem ohustatud vanemad, 15-19-aastased,» räägib Tartu Ülikooli kliinikumi analüüsi- ja marketingiteenistuse direktor Merje Tikk.
20.05.2009, Postimees. „Vanemad, hoidke oma laps ühes tükis!"
Lepatriinunäituse avamisel ülikooli lastekliinikus eile keskpäeval olid kohal lastekliiniku direktor Marika Kirss, ülemõe kohusetäitja Marika Metsoja, neuroloog Anneli Kolk, närvikliiniku füsioterapeut Margit Rechlin ning mitmed teised head inimesed, kes Reelikast ja ta uuest väljapanekust teada olid saanud.
21.05.2009, Tartu Postimees. „Lepatriinukunstnik õpetab sallivust"
Tartus viib uuringut läbi radioloog Genadi Gorelashvili koos logopeed Anne Urikoga. Viimane sai kliinikumi toel moodsa koolituse Kreekas, kus teda juhendas maailmakuulus neelamisterapeut Jeri Logemann Ameerikast.
22.05.2009, Tartu Postimees. „Uus aparaat filmib toidupala kulgu"
10 aastat tagasi sai alguse Tartu Ülikooli kliinikumi ja Saksamaa südamekirurgiakeskuste koostööprojekt "Partnership for the heart" (partnerlus südame nimel).
23.05.2009, Meditsiiniuudised. „Südamerikkega lastel tuleb loota sakslaste abile"
Üheksa aastat dekaanina töötanud Toomas Asser plaanib ametiaja lõppedes teadustöö juurde tagasi pöörduda. "Ei ole jõudnud sugugi kõiki endale seatud ülesandeid lõpuni viia," nendib TÜ arstiteaduskonna dekaaniametiga hüvasti jätnud Toomas Asser.
23.05.2009, Meditsiiniuudised. „Teaduse abil juhirutiinist välja"
Juveniilne idiopaatiline artriit on kõige sagedasem reumaatiline haigus lapseeas, mis avaldub enne 16aastaseks saamist. Tartu Ülikooli kliinikumi lastereumatoloogi Hille Liivamägi sõnul ei ole JIA-l üht kindlat põhjust. "Haigus tekib geneetiliselt vastuvõtlikel isikutel mitme soodustava teguri kokkulangemisel./.../".
26.05.2009, SL Õhtuleht. „Lastereumatoloog: "Haigusel ei ole üht kindlat põhjust."
Tartu Ülikooli kliinikumi analüüsi-marketingiteenistuse direktor Merje Tikk nentis, et tulenevalt haigekassa märtsikuisest otsusest on ravijärjekorrad pikenenud paari kuu võrra. Mai alguss oli neil suuremas osas erialades sügiseks vabu aegu plaaniliseks operatsiooniks.
27.05.2009, Postimees. „Patsiendid ootavad presidendilt tuge"
Tartu ülikooli kliinikumi kopsuarsti Ülle Ani sõnul peab ligemale 75 protsenti elanikkonnast suitsetamist harjumuspäraseks tegevuseks ehk ka situatsioonsõltuvuseks. Vaid neljandik mõistab suitsetamist ühtlasi ka kui sõltuvust nikotiinist.
27.05.2009, Põhjarannik. „Kas tasub 15 000 krooni maha suitsetada?"
Meeste jaoks on oluline asjadesse süüvimine, arusaamine, miks nad midagi tegema peavad. Alles siis hakkavad nad arstiga koostööd tegema, ütles Tartu Ülikooli meestekliiniku Tallinna osakonna arst-toitumisnõustaja Kristel Ehala-Aleksejev. See ei ole uudis, et Eesti mehed pöörduvad arsti poole liiga hilja või liiga harva. Üks põhiprobleeme on see, et mehed ei taju, et nende organism on ühtselt toimiv ning 20ndates tehtu tagajärjed võivad avalduda alles 40ndates.
28.05.2009, Meditsiiniuudised. „Kui aru ei saa, siis end ei ravi"
Eesti Bioeetika Nõukogu liige professor Arvo Tikk märkis, et asendusemadust keelav paragrahv on ebapädev, sest selle koostanud juristid ei küsinud asjatundjate käest nõu.
Ta ei näe asendusemaduses mingeid eetilisi probleeme seni, kuni lähtutakse vaid meditsiinilistest näidustustest ning välistatakse sotsiaalsed näidustused ehk võimalus «tellida» laps pelgalt seetõttu, et perekond ei viitsi ise rasedust kanda, kardab sünnitada või ei taha rasedusega häirida oma karjääri.
28.05.2009, Meditsiiniuudised. „Asendusemadus liigub legaalsusele"
Eile hommikul, vahetult enne esimest operatsiooni, tutvustas professor Toomas Asser ühes närvikliiniku auditooriumis maailmas praegu saadaolevatest aparaatidest üht ainulaadseimat, kõige uuema põlvkonna ajunavigaatorit. Asseri sõnul on see neurokirurgile paljudel puhkudel üsna asendamatu töövahend: see aitab kirurgi, kes liigub kas ajukasvaja või ajusisese verevalanduse suunas, jagades talle teavet kogu operatsiooni vältel.
28.05.2009, Tartu Postimees. „Kirurg liigub patsiendi peas ajunavigaatori abil"
Eesti Naistearstide Seltsi president Helle Karro lükkas eilsel naiste tervise teemalisel konverentsil ümber levinud müüdi nagu põhjustaks rasestumisvastased pillid naistel viljatust.
29.05.2009, Meditsiiniuudised. „Karro: rasestumisvasted pillid ei põhjusta viljatust"
"Doonoriks sobibki enamasti ainult ajusurmas olev patsient. Inimese ülejäänud keha hääbub alles pärast aju suremist," selgitab Tartu Ülikooli kliinikumi transplatsioonikoordinaator Hele Nurme. Ideaalis saaks ühe doonori organitega päästa ühe südamehaige, kaks kopsuhaiget, ühe suhkruhaige (tema saaks pankrease), kaks neeruhaiget, kolm peensoolevähi põdejat ja ühe maksahaige. Lisaks on võimalik siirata kaks silma sarvkesta, aorti, jalaveresooned kahele inimesele, nahka ja luuvähihaigetele toruluupreparaate.
02.06.2009, SL Õhtuleht. „Ühe inimese organitega saaks päästa enam kui kümne elu"
„Kõik need võivad olla märgid algavast Parkinsoni tõvest," tõdeb Tartu Ülikooli närvikliiniku neuroloogiadotsent meditsiinidoktor Pille Taba. „Enamasti ongi esmased probleemid käte-jalgade jäämine kohmakaks ja aeglaseks, jäsemed võivad aeg-ajalt väriseda. /.../ Esimesed märgid haigusest on väga erinevad, seetõttu on ka Parkinsoni tõve diagnoosimine vahel keeruline," lisab arst.
Juuni 2009, Tervis Pluss. „Parkinsoni mõistatus"
Tartu Ülikooli kliinikumi spordiarst dotsent Aalo Eller ütleb: „Sportimisest hoiduda pole mingil juhul vaja - liikumine hoiab südame ja ainevahetuse, närvid ja meeleolu liikvel ja elujõulisena."
Juuni 2009, Tervis Pluss. „Trauma trammis või sadulas?"
Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liikme Margus Ulsti sõnul on majandussurutis jõudmas tervishoidu ning haiglad peavad senisest enam kokku hoidma.
10.06.2009, Meditsiiniuudised. „Ulst: hirm võtab hiilivalt maad"
Tartu Ülikooli erakorralise meditsiini osakonna juhataja Ago Kõrgvee sõnul ei ole haiglate juhtkonnad endale teadvustanud, et kui mõni osakond suveks suletakse, tähendab see lisatööd erakorralise meditsiini osakonnale (EMO). Lisaks suuremale patsientide voolule tuleb hulgaliselt juurde logistilist tööd: patsientidele tuleb koht leida mõnes muus osakonnas, mis suletud ei ole, hoida neid EMOs kauem või leida koht hooldushaiglas.
10.06.2009, Meditsiiniuudised. „Suvi toob EMOdele lisatööd"
Muresid täis maailmas tasub südamele mõelda aasta ringi, ka suvekuudel, tõdeb Tartu Ülikooli Kliinikumi kardioloog doktor Märt Elmet. /.../ „Ülemäärane kannatamine ja hambad ristis tegutsemine ei vii kusagile. Ütlus „Ma pole kümme aastat arsti juures käinud!" ei ole kangelastegu, vaid karuteene oma tervisele ja südamele," ohkab jutukas noor kardioloog.
11.06.2009, Maalehe nõuandelisa Targu Talita. „Süda vajab iga päev hoolt ja tähelepanu"
Patsientide ravimise mahu vähenemist kinnitasid nii Ida-Tallinna keskhaigla kui ka Tartu Ülikooli kliinikum, mille juhatuse liige Mart Einasto nentis murelikult, et osakondade sulgemine on arutlusel olnud, kuid ühtegi otsust seni tehtud pole.
16.06.2009, Postimees. „Suurhaigla sulgeb suveks osakondi"
Asendusemaduse seadustamine võib mõnele inimesele näida moraalselt šokeeriv, kuid eetiliste dilemmade puhul tuleb alati kaaluda, milline argument on olulisim - kas paljuski eelarvamustele tuginevad dogmaatilised seisukohad või iga paari õigus saada omaenda bioloogilisi järglasi ning kogeda rahulolu nende kasvatamisest.
16.06.2009, Postimees. „Arvo Tikk: eelarvamuste köidikuis asendusemadus"
Esialgu opereerime Viinis, näis, mis tulevik toob. Rahalise külje klappima saamine võttis kolmveerand aastat. Aga nüüd oleme rahul meie ja on rahul ka nemad. Asi toimib!
25.06. 2009, Eesti Ekspress. „Dr Tanel Laisaar: Me lõime terve süsteemi"