Kõndisin ühel sombusel oktoobripäeval kuldsete lehtedega kaetud Toomemäel. Mööda Uuest ja Vanast anatoomikumist. Tahtmatult tulid meelde kahe kordumatu hoonega seotud õpinguaastad ja stuudiumi ühed raskemad eksamid – anatoomia ja patoloogiline anatoomia. Edasi kandusid mõtted reumatoloogia tsükli juurde, kus lahendasime perfokaartidele kirjutatud haigusjuhtumit. Tollal oli see maha kirjutatud ühest arvutiprogrammist ja vastuseid andis arvuti asemel perfokaardilt lugedes õppejõud – aasta oli siis 1993.
Ligi 20 aastat tagasi ei kujutanud keegi ette seda, mis täna on iseenesestmõistetav: räägime infotehnoloogiast, täpsemini meditsiini infotehnoloogiast. Kus me oleme 20 aasta pärast? Kas 2022. aastal kujutab keegi ette, et arst peab andmete saamiseks kasutama erinevaid ekraanivaateid nagu see täna haigla infosüsteemi ja terviseinfosüsteemi kasutamise vahel on?
„Miks minu andmeid tervise infosüsteemis ei ole!," küsib patsient täna, kuigi e-tervises on hetkel rohkem kui 950 000 inimese andmed. Arsti levinuim küsimus: „Kas patsiendi andmed on tervise infosüsteemis, on mul mõtet neid sinna vaatama minna?" – on samuti õigustatud.
Sel aastal on andmete saatmine tervise infosüsteemi oluliselt suurenenud, ja kliinikumgi on edastanud tänavu näiteks üle 200 000 dokumendi rohkem kui 100 000 erineva patsiendi kohta. Kuid arenguperspektiivi on veel küllaga. Kuniks kogu rahvas on tervise infosüsteemis sees.
Arst peaks saama info andmete olemasolu kohta kohe süsteemi sisenedes. Seega peab edasi arenema kasutusmugavus: nii andmete sisestamine kui ka info kuvamise süsteem. Seda on võimalik teha vaid koos Teiega, arstid ja õed – koostöös me seda suunda praegu e-tervises arendamegi. Suureks abiks on siin käesolevast aastast E-tervise juures tegutsev arst-ekspertide grupp – Meditsiiniline Nõukoda. Kliinikumist kuulub sinna kolm arsti.
Paratamatult on teist kõigist tänaseks saanud infoühiskonna arstid – kõik Te puutute igapäevaselt kokku digitaalmaailmaga. Seega, selle valdkonna areng on paljuski just meditsiinitöötajate endi käes. Meditsiiniline infotehnoloogia peab oma kiire arengu tõttu saama alguse juba koolipingist. Kliinikum on ülikoolihaigla ja tulevane arstkond alustab oma teed juba üliõpilasi e-tervise arengutesse kaasates. Selline koostöö on realiseerumas veel sellel aastal.
Mul on tõepoolest hea meel, et huvi E-tervise projektide vastu on erinevatel osapooltel suur ja koostöö on kujunenud väga konstruktiivseks. Oleme loonud mitmeid ekspertgruppe. Kliinikum on esindatud kõigis neis. Kliinikum on oma seisukohtades alati hästi ette valmistatud, väga põhjalik ja konstruktiivne. Koostöö näiteks võib tuua e-labori või statistikamooduli või tervise infosüsteemis realiseeritud päringufiltrite täiustamise, mis andmete leidmist kiirendavad.
Ekspertgruppidesse kuulub ka inimesi, kes minu stuudiumi ajal olid mu õppejõud ja kursusekaaslased ─ täna osalevad nad ekspertidena e-tervise arendamisel. See on ühiselt väärtustatud koostöö.
Raul Mill
SA Eesti E-Tervis juhatuse liige