Valisin tutvustamiseks 2013.aasta alguses Hannah H Changi ja kaasautorite poolt publitseeritud artikli enneaegsete sündide ennetamise võimalustest.

Miks selline valik?

17. novembril tähistati ülemaailmset enneaegse sünni  päeva, Eestis tehti seda sel aastal esmakordselt. Kahjuks ei ole ikka lõpuni selge, miks osad lapsed sünnivad liiga vara ja miks ei õnnestu enneaegsete sünnituste ennetamine paremini.  Maailmas sünnib aastas umbes 15 miljonit last enneaegselt.  Eestis sündis 2012.a. 960 last enne 37. rasedusnädalat.

Kuigi enneaegsete laste elulemus on arenenud riikides oluliselt paranenud, sureb hinnanguliselt  igal aastal maailmas umbes 1,1 miljonit vastsündinut enneaegsuse tõttu. Sündimine enneaegsena tõstab riski hilisemaks haigestumiseks ja arenguhäireteks. Enneaegne sünd tähendab suuremaid kulutusi tervishoiule. Enneaegsel sünnil on mõju nii perekonnale kui ühiskonnale.

Hannah H Chang ja uurimisgrupp (Born Too Soon) analüüsisid enneaegsuse esinemist ja suundumusi 39-s kõrge inimarengu indeksiga riigis (UN Development Programme, VHHD indeks). Analüüsitavate riikide hulgas olid mitmed Euroopa riigid, sh Eesti, Läti, Leedu, Põhjamaad kui ka suurriigid nagu USA ja Kanada. Uurimistöö eesmärk oli võrrelda suundumusi viimase paarikümne aasta jooksul ja hinnata, mil määral saaks enneaegsust vähendada tõhusate meetmete rakendamisel. Uurijad vaatlesid enneaegsete sündide osamäära kolmel perioodil: 1990– 2010, 2000– 2010 ja 2005– 2010. Muutust hinnati võrreldes 2010. aastaga.  Edasi modelleeriti, mil määral võivad tõhusad sekkumised vähendada enneaegsete sündide esinemist  2015. aastaks.

Analüüsist selgub, et enneaegsete sündide arv 100 elussünni kohta varieerub 14,7st Küprosel kuni 5,3ni Lätis. Enneaegsete sündide vähendamisel olid edukamad  perioodil 1990– 2010 Eesti ja Horvaatia, 2000– 2010 Rootsi ja Holland ning perioodil 2005– 2010 Leedu ja Eesti. 

Kõigepealt selgitati välja viis tõhusat tõenduspõhist meedet enneaegsuse vähendamiseks ja hinnati nende võimalikku mõju riigiti. Need meetmed on:

1) suitsetamisest loobumine;

2) progesterooni preparaatidega ravi kõrge riski rasedatele;

3) emakakaelaõmbluse asetamine (tõhus neil, kel emakakael lühenenud ja on üksikrasedus ning varasemalt on esinenud enneaegne sünnitus);

4) siiratavate embrüote arvu vähendamine viljatusravi korral;

5) keisrilõike teostamine ja sünnitustegevuse induktsiooni kasutamine ainult meditsiinilistel näidustustel.

Analüüsi tulemused näitasid, et   2015.aastaks on tõenäoline enneaegsete sündide määra  vähendada 5%. Riigiti võib muutus olla erinev, nt USAs  8% (enneaegsus 2010.aastal oli 12%), kuid Rootsis mitte rohkem kui 2% (enneaegsus 2010.aastal oli 5,9%).

Kuidas Eestis?

Ilmselt olulisel määral enneaegsust vähendada ei ole tõenäone.  Sünnitamine vanemas eas ja suurenev IVF-laste osamäär  tõstavad riski enneaegseks sünnituseks.  Parimad võimalused enneaegsele lapsele  tagab koostöö eri spetsialistide vahel ja  sündimine kõrgema etapi haiglas, kus olemas vajalikud tingimused abistamiseks.

Võib-olla tulevikus aitab enneaegseid sünnitusi vähendada personaalne meditsiin –  biomarkerite põhjal sobitatud preventiivsed meetmed ja uued teadmised metaboloomikast ning mikrobioomikast?

Artikkel: Chang HH et al. Preventing preterm births: analysis of trends and potential reductions with interventions in 39 countries with very high human development index. Lancet 2013;381:223-34

Professor Helle Karro

Naistekliiniku juhataja