10. oktoobril andis Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse eesimees Urmas Siigur arstiteaduskonna dekaani vastuvõtul üle 2014. aasta kliinikumi teadustöö preemia. Parimaks teadustööks tituleeriti „Penitsillin G farmakokineetika (FK) vastsündinutel esimesel elunädalal". Töö autoriteks on Helgi Padari, Tuuli Metsvaht, Eva Germovsek, Charlotte I. Barker, Mari-Liis Ilmoja, Karin Kipper, Koit Herodes, Joseph Standing, Kersti Oselin, Irja Lutsar.
Kliinikumi teadustööpreemia määratakse ühele Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva ürituste raames toimuval teaduskonverentsil esitatavale kliinilise suunitlusega teadustöö autorile või autorite kollektiivile. Komisjoni kuulusid kliinikumi juhatuse liige Margus Ulst (komisjoni esimees), prof emer Raul Talvik ning dr Pille Taba. Stipendiumi suuruseks on 500 eurot. Teadustöö preemia anti välja 16. korda.
Kliinikumi Leht küsis ühelt autorilt, anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku arst-õppejõud Helgi Padarilt kolm küsimust.
Kuidas suhtute sellisesse tunnustusse?
Kliinikumi juhtkonna tunnustus on meie uurimisgrupile väga oluline. Ühelt poolt annab see teadmise, et valitud teemat peetakse tähtsaks ning meie tööd on märgatud. Teiselt poolt motiveerib veelgi pühenduma teadusuuringutele meie igapäevase töö kõrvalt.
Olen veendunud, et Eesti tervishoiu jätkusuutlikkuseks on tulevikus vaja senisest enam tegevarste, kes suudaksid ja tahaksid teadustööd teha. See on oluline nii üksiku arsti pädevuse hoidmiseks kui ka kogu valdkonna arendamiseks. Tugev valdkond ja teadustöö teevad arstitöö Eestis kindlasti ka atraktiivsemaks noortele. Tegevarste saab suunata ja hoida teadustööga tegelemas, kui selleks luuakse vajalikud töötingimused, toetavad mehhanismid ning seda tööd tunnustatakse juhtkonna tasemel.
Minu esimene kokkupuude vastsündinu infektsioonide uurimisega oli aastal 2005. Töö tulemused kandsin ette arstiteaduskonna teaduskonverentsil pealkirja all „Ampitsilliin-gentamütsiin verus penitsilliin-gentamütsin vastsündinute sepsise varase empiirilise ravina". Praegu on meie teadusuuringud palju keerulisemad, meie grupp on kasvanud suureks ja teeb koostööd teadlastega Londonist. Grupi eestvedajaks on olnud professor Irja Lutsar Mikrobioloogia Instituudist ning lasteintensiivravi osakonnas juhib teadustööd doktor Tuuli Metsvaht.
See on oluline tunnustus lasteintensiivravi osakonna kogu personalile, sest kõik on meie uurimistöösse mõistvalt suhtunud ja toetanud kui vaja. Meil on osakonnas kaks usinat uuringuõde Eve Kaur ja Tuuli Tammekunn, keda me tahame tänada korrektse töö eest. Südamlik tänu arstidele Lea Maipuu ja Jelena Kuznetsova, kellel on alati jagunud energiat olla toeks igasuguste tehniliste probleemide lahendamisel.
Miks see töö on oluline, mida uuringutulemused muudavad?
Vastsündinutel on tehtud ravimuuringuid vähe, on kasutatud andmeid täiskasvanute farmakokineetilistest uuringutest. Tänasel päeval me teame, et see ei ole õige.
Meie oma uuringu tulemusena kirjeldasime penitsilliini farmakokineetilisi parameetreid ning nende alusel valmis mudel populatsioonifarmakokineetika analüüsiks. Loodud mudeliga on meil võimalik näiteks testida erinevaid penitsilliini doose ning leida kuidas teatud faktorid, näiteks kopsude kunstliku ventilatsiooni kasutamine, mõjutavad penitsilliini farmakokineetikat vastsündinutel.
Lõpptulemusena aitab see töö muuta efektiivsemaks ja ohutumaks vastsündinu varase infektsiooni ravi.
Kui pikk protsess oli selle uurimistöö tegemine?
Käesolev uuring algas uuringuplaani koostamisega septembris 2011. Esimene patsient võeti uuringusse 21.12.2012 ja patsientide värbamine lõppes 15.11.2013.
Tegelikult pole uurimus veel lõppenud. Loodud mudeliga on vaja edasi töötada, et põhjalikumalt kirjeldada penitsilliini farmakokineetikat vastsündinutel.
Helen Kaju