Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum Kliinikumi Leht

Tartu ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliiniku lasteosakonna arst-õppejõu Madis Parksepa sõnul võivad lapsevanemad lapsi vahel valesti kohelda oskamatusest. Pole harvad juhud, kus vanemad ise on stressis, sest sugulased, tuttavad või naabrid süüdistavad neid lapse valesti kasvatamises või hoolimatuses. 27.01.2013, Delfi „Lastepsühhiaater: lapse valesti kohtlemise taga pole alati pahatahtlikkus või hooletus"

Paljude inimeste töögraafik on ilmselgelt tervist kahjustav, ütleb Tartu ülikooli kliinikumi töö-tervishoiu arst Kadri Hunt. 30.01.2013, Eesti Päevaleht „Arst: 12-tunnine tööpäev on piir"

"Eriarsti juurde pääsemine lihtsustuks igal pool, kui meditsiiniasutused võtaksid kasutusse moodsamad tehnilised vahendeid," usub meestearst Margus Punab. Ülikooli meestekliinik seadis aasta alguses suhtlusportaalis Facebook sisse konto, mille vahendusel saab vabanenud arstiaja endale iga päev kolm-neli patsienti. 30.01.2013, Õhtuleht „Suhtlusportaal aitab kiiremini meestekliinikusse vastuvõtule saada"

«Näiteks tunneb üle 40 protsendi 9–10-aastasi lapsi uuringute andmetel muret paksuks minemise ees,» rääkis Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaater Taavi Hallik. Nende psühhiaatrikliiniku laste ja noorukite ambulatoorsesse vastuvõttu pöördutakse söömishäire pärast viimastel aastatel üha sagedamini. Psühhiaater tõdes, et pöördujad on aina nooremad ning nende hulgas leidub üha halvemas seisundis lapsi ja noorukeid. 05.02.2013, Postimees „Iga neljas teismeline püüab kaalust alla võtta"

Samas pole evakueerimisjuhistes kirjas seda, kuhu peaks evakueerima Maarjamõisa hiigelkompleksi haiged ning linnale pole vajalikuks peetud ka varjendeid. Tartu kriisikomisjoni koordineerija Madis Oona märgib, et kogu linna evakueerimist plaan ette ei näe. Ta tunnistab, et evakueerimisplaan ei hõlma meditsiiniasutusi. „Iga haigla peaks ise teadma, kuhu ta oma haiged toimetab." 11.02.2013, Õhtuleht „Tartu evakuatsiooniplaan: varupatareid kaasa, gaasimaski pole vaja".

Arst peab saama korralikku palka ning Eesti peab pingutama, et noor arst tunneks oma vajalikkust ja väärtust. Arst peab tundma, et olukord tervishoius läheb ülesmäge või vähemalt mitte allamäge. Eesti ei jaksa maksta heaoluriigi palka, aga miski ei keela meid korraldada tervishoidu nii, et selles oleks tervishoiutöötajatel ja patsientidel hea olla. Perspektiivitunne ei koosne vaid palgast, siia lisanduvad suhted kolleegidega, täiendõppe võimalused, töösuhted tööandjaga (haiglaga), erialased arenguvõimalused, haiglatevaheline töökorraldus, ühiskondlik lugupidamine jne. 06.01.2013, Delfi „Arst-resident Märt Põlluveer: iga mõtlev nooremtohter näeb lagunevat süsteemi"

Ülikooli kliinikumi kõrvakliiniku uneuuringute keskus sai läinud aasta lõpus uue polüsomnograafi ehk tipptehnoloogilise seadme, mis annab kompleksse pildi inimese unest ja tervislikust seisundist. Seni saadi Kuperjanovi tänava kliinikus öiseid uneuuringuid teha korraga kahele patsiendile, ent nüüd on võimalik ühel ööl vastu võtta kolm patsienti. Unearst Marlit Veldi ütleb, et vajadus uneuuringute järele on aasta-aastalt kasvanud. 07.01.2013, Tartu Postimees „Unekeskus arenes sammu edasi"

Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloog Sulev Ulp ütleb, et mis rinnavähi sõeluuringuisse puutub, siis aasta-aastalt kasvab naiste aktiivsus neil käimisel. Maakondades läheneb osalusprotsent 70-le. Eelmisel aastal tegi Tartu Ülikooli Kliinikum oma piirkonnas 9200 mammograafiauuringut, neist 6000 selleks mõeldud bussis Kliinikumi mammograafiabuss teenindab Jõgeva-, Põlva-, Võru-, Valga-, Viljandi- ja Järvamaad ning igas maakonnas peatub see kaugelt rohkem kui ühes paigas. 08.01.2013, Tartu Postimees „Vähi sõeluuringud väärivad vaeva"

Kuna suund on haiglaravi lühenemisele, muutub taastusravi roll inimeste aitamisel aina olulisemaks, kinnitab Tartu ülikooli kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku vanemarst-õppejõud Maire Audova. "Kliinikumis on põhimõte, et peame olema eelkõige haigete õpetajad, mitte niivõrd protseduuride tegijad, aga loomulikult teeme ka protseduure, nii palju kui on võimalik antud näidustuste puhul teha." 15.11.2012, Põhjarannik „Taastusravi meeskonna tähtsaim liige on patsient"

Pidevalt lisandub uut teavet haiguse tekkepõhjuste kohta, intensiivselt areneb tõve tekkele kaasaaitavate geneetiliste muutuste uurimine. 22.11.2012, Eesti Päevaleht „Ülla Linnamägi: Kuidas tekib Alzheimer?"

«Praegused plaanid elusdoonorite ringi muutmiseks käsitlevad suunatud annetust konkreetse patsiendi jaoks ning seda eeldusel, et elundidoonoril on organi saajaga kas geneetiline või emotsionaalne side,» selgitas Tartu Ülikooli kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktor Virge Palli. Ta kinnitas, et altruistliku ja/või anonüümse elusdoonorluse lubamist ei ole Eestis kaalutud. 26.11.2012, Postimees „Peagi võib neeru kinkida ka sõbrale"

Tartu Ülikooli kliinikumi endokrinoloog Aleksandr Peet kinnitas, et gluteenitalumatus ja diabeet esinevad koos tihedamini kui gluteenitalumatus eraldi muidu tervetel inimestel. Selle haiguse tõttu kontrollivad arstid kõiki diabeediga lapsi iga kahe aasta tagant, et teada saada, kas mõnel on tekkinud gluteenitalumatus. 28.11.2012, Postimees „Laste diabeet tungib agressiivselt peale"

Tartu ülikooli kliinikumi lastefondi tegevjuht Agnes Karlson tõi lisaks välja mure, mis saab masinatest siis, kui need on vanaks jäänud või katki läinud – kus fond neid hoiab või kuidas uued kasutajad leiab? 03.12.2012, Eesti Päevaleht „Seadus sunnib haiglate toetusfonde skeemitama"

Kristina Oja märgib, et hospiitsiosakond ei kujune mitte kõigile patsientidele surmaeelse ravi osakonnaks. Jah, seal ollakse tavaliselt väga raskete haiguste tõttu, millest terveks saada pole võimalik. Olgu neiks kas pahaloomuline kasvaja, kopsu-, südame- või neeruhaigus, Alzheimeri tõbi, infarkt või komatoosne seisund. Siiski kirjeldab Kristina Oja ka juhte, mil nende osakonda on kodunt toodud vähihaige, kes ei söö ega joo ning on valmis surema. Aga pärast valuravi ja iiveldusvastaseid rohtusid inimese enesetunne ja üleüldine toonus paranevad ning ta saab tagasi koju. Ja elab oma lähedaste keskel veel hulga aega. 18.10.2012, Tartu Postimees „Ükskord tuleb leppida, et aeg saab otsa"

„Eesti positsioneerub uuringus Põhjamaade hulka, kelle tulemused on võrdluseks olnud Inglismaast paremad. See on märkimisväärne saavutus, „ leidis TÜ kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja professor Joel Starkopf. 05.11.2012, Postimees „Uuringu väitel teevad Eesti arstid imelist tööd"

Hematoloogia ja onkoloogia residentuuri üldjuhendaja professor Hele Everausi sõnul pole üks lisa-aasta ideaallahendus, neid võiks olla isegi kaks. „Onkoloogia residentuuris läheb esimene aasta ülderialade õppimiseks, milleta ei saa asuda onkoloogiaõpingute kallale. Ma ei arva, et see otsus on tulnud kiirustades, me oleme seda arutanud küll ja võimegi arutama jääda, kuni sotsiaalministeeriumi rahastus ära kaob. Üldjuhendajate koosolekul pool aastat tagasi olid küll kõik poolt," ütles doktor Everaus. 07.11.2012, Tartu Ekspress „Residentuurile aasta otsa?"

Kuigi vähktõbi on enamasti eakamate inimeste haigus, tasub valvas olla kõigil, sest haigus võib tekkida igas vanuses. Aastas saab Eestis vähidiagnoosi ligi 7000 inimest. Pahaloomulised kasvajad on südame- ja veresoonkonnahaiguste kõrval üks peamisi haigestumise ja surma põhjusi Euroopas ja ka Eestis. 09.11.2012, Linnaleht „Jana Jaal: Varem avastatud vähk on paremini ravitav"