Juuni 2010, Universitas Tartuensis. „Insult ei ole ainult vanainimese haigus"
Eestis käivitus rasedate sõeluuringu programm 1999. aastal, kui alustati II trimestri vereseerumi biokeemiliste markerite sõeluuringute tegemist (double/triple-test) nooremas vanuserühmas (alla 35 aasta). Alates 2009. aastast tehakse kolmiktest (triple-test) kõigile rasedatele olenemata vanusest.
03.06.2010, Eesti Päevaleht. „Haige lapse aitavad välja selgitada rasedatele mõeldud sõeluuringud", autor: Mari Sitska.
Tartu Ülikooli Kliinikumi silmaarst Maris Oll kinnitab, et kurdetakse ka valguskartlikkust või siis seda, nagu oleks liivatera silma kinni jäänud. Ta märgib, et kõik need vaevused viitavad kuiva silma sündroomile, mis on levinud silmapinna haigus.
07.06.2010, Tartu Postimees. „Tartu apteegid pakuvad tasuta silmatesti"
Diabeedi ja vähi seoseid on uuritud eeskätt II tüüpi diabeedi puhul, sest I tüüpi diabeeti esineb tunduvalt vähem (suhe 10:1). Sellegipoolest on vähesed I tüüpi diabeedi uuringud näidanud, et vähki haigestumus on selles grupis suurem.
08.06.2010, Meditsiiniuudised. „Diabeet mõjutab vähiravi kulgu", autorid: Jana Jaal (TÜK;, Marju Kase, Rena Tiigi ja Tõnu Jõgi (PERH); Ülle Jakovlev (ITK).
Suurt osa õnnetustest ja mürgistustest saavad perearstid aidata ära hoida, kui nad teavitavad vanemaid lapse eale iseäralikest ohtudest. Kõige sagedamini pöördutakse TÜ Kliinikumi lastekliiniku erakorralises vastuvõtus valvearstina töötava Marje Kleemanni sõnul nende poole kukkumiste tõttu.
10.06.2010, Meditsiiniuudised. „Õnnetus hüüab tulles"
Meil ei saadaks ükski telekanal, raadiojaam või ajaleht kedagi Lätti kajastama suure haigla avamist. Ent Läti teleuudistes oli Tartu Ülikooli Kliinikumi uus hoone väga suur uudis.
12.06.2010, Postimees. „Lätis räägitakse Eestist palju"
Vastab Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Margus Ulst: /.../ Mõistan, et töökogemus on vajalik, aga pean ütlema, et haigla on nakkuse poolest üks ohtlikumaid kohti./.../ Kui ajalehemüüja jääb vaid kliinikumi peamaja fuajeesse ja esimesele korrusele, kus asub polikliinik, siis seal võib ta ajalehte pakkuda.
14.06.2010, Tartu Postimees. „Kuidas suhtub kliinikum koolilastest ajalehemüüjatesse"
Tartu ülikooli kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja professor Hele Everaus kinnitas, et kogu oma pika staaži juures pole konverentsidel käimine kuidagi mõjutanud tema ega kolleegide otsuseid. Tihti pole tegemist ka vaid koolitustega, sest konverentsidel esinevad meie arstid ettekannetega.
15.06.2010, Eesti Päevaleht. „Ravimiamet: arsti „reisiraha" võiks tagada riik"
Kuni kiirabi saabumiseni, kaasa arvatud see viis minutit, tuleb kannatanule teha kunstlikku hingamist ja südamemassaaži. «Siiski nõuavad elustamisvõtted nii palju jõudu, et üle kahe minuti üks inimene kannatanule südamemassaaži teha ei jaksa,» nentis Tartu Ülikooli kliinikumi neurointensiivravi osakonna meditsiiniõde Inge Võsu.
16.06.2010, Postimees. „Lihtsaid elustamisvõtteid peaks igaüks oskama"
Tartu Ülikooli Kliinikumi medõed õpetasid täna Tallinnas looduses varitsevate ohtude puhul esmaabi andma.
17.06.2010, Tallinna Postimees. „TÜ Kliinikumi õed õpetasid Tallinnas esmaabi andma"
Tartu Ülikooli kliinikumi hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonna vanemarsti Ain Kaare sõnul teeb doonori eriliseks matemaatiline võimalus, et sarnane koesobivus on vaid mõnel inimesel. „Teoreetiliselt on võimalik, et iga inimene on täiesti erinev, aga õnneks on bioloogias väga palju eri faktoreid, tänu sellele õnnestub enamikule doonor leida," ütleb Kaare.
18.06.2010, SL Õhtuleht. „Kuidas leida luuüdidoonorit?"
Kõige rohkem on üliõpilased huvitatud töötamisest Tartu ülikooli kliinikumis, Põhja-Eesti regionaalhaiglas ja Lääne-Tallinna keskhaiglas.
22.06.2010, Eesti Päevaleht. „Tudengid peavad tähtsaks võrdset kohtlemist"
Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia- ja onkoloogiakliiniku direktor Peeter Padrik tunnistab, et varem püüti pahaloomulistele kasvajatele viitavate seisundite korral opereerida nii kiiresti kui võimalik ning teiste, puhtalt healoomuliste ja kosmeetiliste probleemidega pandi järjekorda, nüüd ei ole neid teisi kuhugi panna.
28.06.2010, Tartu Postimees. „Sünnimärgi lõikus võib maksta paar tuhat krooni"
Kliinikumi meditsiiniinfo keskuse järgi on 2005-2009 TÜ Kliinikumi arstiteadlaste publikatsioonide avaldamise esikohal professor Tiina Talvik 29 artikliga. Talvikule järgneb Margus Punab (26 artiklit) ja Rain Jõgi (21 artiklit).
29.06.2010, Meditsiiniuudised. „Enim teadusartikleid avaldanud kliinikumi arstiteadlane: Tiina Talvik"
Aprillis TÜ Kliinikumis läbi viidud patsiendi rahulolu-uuringust selgus, et arsti suhtumisega jäid väga rahule 79% patsientidest. Üldine rahulolu isegi tõusis aastaga veidi.
29.06.2010, Meditsiiniuudised. „Arstiga rahul ligi 80% TÜ Kliinikumi patsientidest"
«Rästikult salvata saanud inimene tuleb lebama panna, hammustuskohta puhta jaheda veega loputada ja võimalikult kiiresti haiglasse toimetada. Koduste vahenditega pole teda võimalik abistada,» ütlesid Tartu Ülikooli kliinikumi neurointensiivravi osakonna meditsiiniõed Inge Võsu ja Jane Karri-Moorits.
30.06.2010, Postimees. „Kuidas aidata rästikult salvata saanud inimest?"
Residentuuriasutusteks on suuremad Eesti haiglad, sealjuures pakutakse kolmandikku kohtadest TÜ kliinikumis. Lisaks on kohti maakonnahaiglates ja perearstikeskustes üle riigi.
30.06.2010, Eesti Päevaleht. „Residentuurikohad: arstide jaoks vähe, riigile piisavalt"
Tartu Ülikooli kliinikumi avalikkussuhete juhi Kristi Taeli kinnitusel on tänane päev toonud haiglasse rohkem eakaid südamehaigeid, kui eelnevatel päevadel. Tael märkis, et haigestumiste põhjuste kohta ei ole kliinikum statistikat teinud. «Kas haiguse vallandas mingi tegevus või lihtsalt kuum ilm, selle kohta arvet ei peeta.»
05.07.2010, Postimees. „Kuum ilm teeb eakamatele liiga"
«Teadusajakirjas Nature avaldati juba 2006. aastal eelkliiniliste uuringute tulemused, mis üheselt kinnitasid, et lämmastikoksiid soodustab metastaseerumist ehk kasvajarakkude levikut organismis. Seetõttu on paljud ravimitootjad asunud välja töötama vähiravimit, mis lämmastikoksiidi ja selle tootmise vähihaige organismis täielikult blokeeriks,» ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia- ja onkoloogiakliiniku onkoloog Jana Jaal.
08.07.2010, Postimees. „Vähihaiged tarbivad nende tervisele ülimalt ohtlikku noni-mahla"
Sotsiaalminister Hanno Pevkur rahuldas Lõuna-Eesti Haigla ASi, SA Läänemaa Haigla, ASi Rakvere Haigla ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum projektid õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamiseks EL struktuuritoetuste vahendite kaasabil.
10.07.2010, Äripäev. „Pevkur annab nelja haigla hooldusraviks 117,3 miljonit"
«Ei oska öelda, et patsiente tavapärasest rohkem praegu oleks avaldanud soovi haiglasse pääseda. Töötame nagu ikka: järjekorrad on kaks-kolm nädalat, ülirasketel patsientidel kuni kolm päeva,» kinnitas TÜ Kliinikumi hooldusravi osakonna juhataja Kristina Oja.
15.07.2010, Postimees. „Kuumalaine pole hooldushaiglais patsientide arvu suurendanud"
Meestearstina töötav Kristo Ausmees (32) hindab oma tervist heaks, kuigi vööümbermõõdu tahaks praeguselt 102 sentimeetrilt 94ni kahandada. Ta võtab 3–4 korda nädalas ette tunnise jooksuringi ja vähemalt korra nädalas käib lapsega metsas matkamas. "Vaid 26% meestest tegeleb aktiivselt tervisespordiga," toob Ausmees välja kurva statistika. "Meie eesmärk on muuta meeste tervisega seotud hoiakuid."
16.07.2010, Maaleht. „Mehed sõlmisid tervise peale iseendaga kihlveo"
Lõuna-Eesti haiglale raha eraldamise otsustas sotsiaalminister Hanno Pevkur möödunud nädala lõpus. Lisaks said raha SA Läänemaa Haigla, ASi Rakvere Haigla ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi projektid õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamiseks. /.../ SA Tartu Ülikooli Kliinikum projekti maksumus on 33,3 miljonit krooni, millest 22,6 miljonit krooni eraldatakse ERFist. Projekti raames renoveeritakse Puusepa 6 asuv hoone ning õendushoolduse osakond kolitakse alates 2015. aastast sellesse ümber.
17.07.2010, Võrumaa Teataja. „Lõuna-Eesti haigla investeerib 26 miljonit hooldusravisse"
«Nahale sattunud puuk tuleb eemaldada võimalikult kiiresti, soovitavalt puugipintsettide või puugilassoga, kõikvõimalikud rahvalikud vahendid on aga puugi eemaldamisel täiesti kasutud,» hoiatasid TÜ Kliinikumi neurointensiivravi osakonna meditsiiniõed Inge Võsu ja Jane Karri-Moorits.
20.07.2010, Postimees. „Puugi eemaldamisel ei tohi kasutada rahvalikke vahendeid"
Tartu Ülikooli kliinikumi kõrvakliiniku juhataja Priit Kasenõmme sõnul on kuulmise järsk kadumine üks igasuvistest probleemidest, millega nende poole pöördutakse. Paharetiks on kõrvas asuv vaigukork, mis saab ujudes märjaks, hakkab paisuma ning paneb kuulmise kinni.
20.07.2010, Postimees. „Ootamatult kuulmise kaotanud inimesed ummistasid kõrvakliiniku"
Tartu ülikooli kliinikumi unearsti Marlit Veldi sõnul avaldab pikalt kestnud leitsak mõju ka inimeste unele. „Võib öelda, et inimestes on välja kujunenud häireolukord ja tihti ka pidev pingeseisund. Päris kindlasti on inimesed rohkem ärevil ja sellise palavaga on langenud kontsentratsioonivõime. Seda näeme ka sagenenud avariidest ja õnnetustest," rääkis ta.
24.07.2010, Eesti Päevaleht. „Unearst: palavaga võiks pidada siestat"
Ämmaemandate ühingu presidendi ning TÜ Kliinikumi naistekliiniku ämmaemanda Siiri Põllumaa sõnul on keisrilõigete arvu tõusu põhjuseks nii arstide oskus paremini riske hinnata kui ka naiste hirm loomuliku sünnituse ees.
28.07.2010, Postimees. „Ämmaemand: keisrilõiget eelistatakse sageli lihtsalt hirmust"
Viimaste epidemioloogiliste uuringute andmetel ei suurenda diabeet perioperatiivseid riske, kui on tagatud normaalne vere suhkrusisaldus. Süsteemsed kahjustused, mis tekivad kehva veresuhkrukontrolli tõttu, põhjustavad aga patsientidele palju probleeme.
03.08.2010, Meditsiiniuudised. „Suhkruhaige operatsioonilaual"; autor: Juri Karjagin.
Tuginedes vähki haigestumisele Eestis ja olemasolevatele ravinäidustustele, hinnati 2005. aastal tehtud rahvusvahelises uuringus ESTRO Eesti vajaduseks seitse kiirendit, rääkis Tartu Ülikooli kliinikumi radio- ja onkoteraapia osakonna juhataja Jana Jaal.
04.08.2010, Meditsiiniuudised. „Kiiritusravile pääseb 4-6 nädalaga"