31. mail kaitses magistritöö füsioteraapia erialal spordimeditsiini- ja taastusravi kliiniku füsioterapeut Mati Arend. Juhendajad: teadur Jarek Mäestu (PhD), dots Jana Kivastik, Raul Rämson (MSc).

Üheks uueks lähenemissuunaks ja arenguks sportlaste treeningus on hingamislihaste treening (HLT) ja hingamissüsteemi võimekuse tõhustamine, mida siiani on edukalt kasutatud taastusravina kopsuhaigetel (KOK jne). Kirjanduse analüüs tõestas, et tegu on aktuaalse teemaga ning mitmed uurimisrühmad on näidanud, et pikemaajalisem sissehingamislihaste treening parandab hästitreenitud sportlastel sissehingamislihaste jõudu ja sooritusvõimet. Vähem on aga uuritud ainult ühekordse sissehingamislihaste soojenduse kasutamist enne koormust ilma vastavate lihaste eelneva treeninguta. Uurisin küsimust, kas ainult sissehingamislihaste soojendusest enne koormust piisab muutuste esilekutsumiseks submaksimaalsel koormusel 90% maksimaalsest aeroobsest võimsusest (Pamax) ning kas selline soojenduse tüüp võiks mõjutada sportlaste sooritusvõimet, välise hingamise parameetreid ning laktaadinäitajaid.

Metoodika

Koormuseelseks sissehingamislihaste soojenduseks kasutasin kommertsiaalset käeshoitavat Powerbreathe® seadet ning selle intensiivsuseks ja kestuseks oli kaks korda 30 sissehingamist intensiivsusel 40% MIP-st (maksimaalsest suuõõnerõhust sissehingamisel).

Seeriate vahel oli puhkepaus 1-2min. Hingamislihaste jõu intensiivsuse jälgimiseks ja hoidmiseks oli POWERbreathe® seade ühendatud digitaalse rõhumõõturiga (mõõtekomplekt UT9201 manomeeter koos Chartrec programmiga). Koormustestid intesiivsusel 90% Pamax viidi läbi sõudeergomeetritel ning vaatlusalusteks olid hästitreenitud Eesti sõudjad.

Tulemused

Hingamisnäitajatest mõõtsime FVC, FEV1, PIF ja PEF, MIP. Samuti leidsime positiivse korrelatsiooni vaatlusaluste MIP ja PIF vahel, mis mõlemad iseloomustavad sissehingamist. Mõõdetud MIP väärtused ei korreleerunud ei vanuse ega pikkusega, seega tuleb enne sissehingamislihaste treeningu/soojenduse teostamist näiteks uuemate POWERbreathe® masinaga kindlasti mõõta sportlase MIP väärtus, mitte eeldada seda tema vanuse järgi.
Hüpoteesidena tõin välja, et lisades sõudeergomeetril läbiviidud standardsele soojendusele spetsiifilse sissehingamislihaste soojenduse, paraneb vaatlusaluste sooritusvõime, kuna sissehingamislihaste väsimus tekib hiljem ning seega on jäsemete verevarustus suurem. Osad autorid on varasemates uuringutes leidnud, et hingamislihaste väsimise korral tekib reflektoorselt verevarustuse vähenemine jäsemetes, et tagada hingamislihaste töö. Läbiviidud uuringus sarnaseid muutusi ei täheldatud ning seega võib väita, et antud koormusega testide puhul siiski ei piisa ainult koormuseelsest sissehingamislihaste soojendusest, et sooritusvõime paraneks.

Mati Arend
spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku füsioterapeut