Avaleht Õendus
Õendus
Kõrva-nina-kurguhaiguste tervisepäev Prindi
Neljapäev, 20 November 2014 10:25

lk10 tervislik neljapaevNovembrikuu Tervislikul Neljapäeval räägivad õed kõrva-nina-kurguhaigustega seotud probleemidest.

 

Eestis on umbes 100 000 kuulmislangusega inimest ja 2000 viipekeeles suhtlevat kurti. Keskmiselt igal 10 inimesel võib esineda erinevaid kuulmisega seotud probleeme. Igal aastal sünnib keskmiselt 15 kuulmislangusega last.

Kõikidest nendest kõrva-nina-kurgu probleemidest lähtuvalt tegutseb tervisepäeval kolm töötuba.


Kuulmine, kuulmise langus ja kuulmise abivahendid – töötoas keskendub kõrvakliiniku kuulmise ja kõnestamise osakonna vanemõde Tiia Johannes kuulmisega seotud probleemidele laiemalt. Kuidas me kuuleme? Kui tähtis on kuulmine? Miks kuulmine langeb? Arutletakse selle üle, mida saab inimene ise teha, et oma kuulmist hoida. Tutvustatakse kuulmise abivahendeid ja nende hankimise võimalusi.


Kõrva tervisetuba – töötuba viib läbi kõrvakliiniku kirurgia osakonna õde Inna Raud. Siin arutletakse selle üle, missugune on õige kõrvade hooldus. Inna Raud annab nõu, kuidas hoolitseda kõrvade eest nii operatiivse ravi järgselt kui ka põletikulise haigusseisundi puhul. Räägitakse, miks kõrvavalu tekkib ning missugune võiks olla kõrvavalu esmaabi.

 

Kiiret sekkumist vajavad nina-kurgu probleemid – kolmandas töötoas, mida juhib kõrvakliiniku õde Kaire Kärner, antakse nõu, millised probleemid nõuavad kiirest sekkumist. Räägitakse, millal näidustatud ravi käsimüügiravimitega ning millal on vajalik perearsti konsultatsioon.

 

Tervisepäev toimub 20. novembril kell 16.00–19.00 Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, aadressil Nooruse 5.


Tasuta tervisepäevale on oodatud kõik huvilised!

 
Lastekliinikus peeti seminari „Vastsündinu valu“ Prindi
Neljapäev, 20 November 2014 10:02

23. oktoobril esitati lastekliinikus „Vastsündinu valu" seminari raames küsimus – kas vastsündinu peab kannatama valu?

Sellise küsimuse võib esitada iga Eestis sündinud enneaegne ja ajaline vastsündinu, kes saatuse tahtel on pidanud veetma elu esimesed tunnid, nädalad või kuud haiglas. Vastsündinu valu on enamikul juhtudel seotud talle tehtavate erinevate protseduuride ja uuringutega. Kirjanduse andmeil on 56% vastsündinu valust seotud torkega vereproovideks (Alvarez 1999).


Vastsündinu valule, vastupidiselt täiskasvanute valule, pole pööratud piisavalt tähelepanu, Aastakümneid oldi arvamusel, et vastsündinu ei tunne valu.


Valu on subjektiivne tunne. Vastsündinu ei saa öelda, et on valus, ta annab sellest teada kehakeele ja käitumisega. Meie ülesanne on osata näha neid muutusi tema käitumises ja vastavalt sellele ka tegutseda. Oskus määrata valu ja mõista, kuidas laps end tunneb, on õdedele vajalik ametioskus. Tegelikult me ei informeeri lapsevanemaid piisavalt, et nad saavad last aidata, kui protseduurid ja uuringud põhjustavad stressi ning valu. See tundub olevat selline teema, mida me ei oska hästi neile õpetada.


Minu esimene kokkupuude vastsündinu valu temaatikaga oli 2002. aastal, kui oli võimalus viibida rahvusvahelisel IPOKRaTES-e konverentsil Austrias. Seal räägiti nii vastsündinu valust kui ka enneaegsete erihooldusmeetoditest. Mujal maailmas, eriti Soomes ja Rootsis, oli vastsündinu valu juba aastaid uuritud.


Samal aastal valmis ka tolleaegse Tartu Meditsiinikooli üliõpilase Monika Michelsoni uurimuslik diplomitöö lastekliiniku neonatoloogia osakonna baasil, teemal „Stress ja valu vastsündinul". Töö eesmärk oli uurida vastsündinute stressikoormust ja valu kestvust, ning nende leevendamise võimalusi. Kõige selle tulemusel hakkasime osakonnas enne vereanalüüside võtmist vastsündinutele valu leevendamiseks glükoosilahust manustama. Tol ajal oli see suur samm, kuid teised valu leevendamise meetodid meie osakonnas rakendust ei leidnud.


Aastatel 2012–2013 avanes minul uuringuõena ja ka minu kolleegidel võimalus osaleda rahvusvahelises enneaegsete vastsündinute lähedussuhte uuringus „The International Closeness Survey in the SCENE Study". Uuringus osalemine viis meid kokku soome õe Anna Axeliniga, kes on töötanud Turu Ülikooli Haigla vastsündinute intensiivravi osakonnas ja viimased 10 aastat Turu Ülikooli Õeteaduse osakonnas. Lisaks on ta kirjutanud vastsündinu valu teemal ka oma doktoritöö. Anna Axelinil on suur praktilise töö kogemus.

 
Ämmaemandad jagasid kogemusi Prindi
Neljapäev, 20 November 2014 09:55

Novembri esimestel päevadel külastas Eestit 18-liikmeline grupp ämmaemandaid, arste, tervishoiujuhte ja õppejõude. Külalised olid siia tulnud Kesk-Aasiast: Kõrgõzstanist, Usbekistanist ja Tadžikistanist. Enne Eestisse jõudmist peatus külaliste grupp Saksamaal.


Kliinikumi naistekliinikus viibides tunti huvi kõige vastu, mis puudutab ämmaemandusabi arengut: organisatsiooni tegevus ämmaemandusabi arendamisel; ämmaemandate hariduse sisu, eriti praktikakorraldus ja õppekava arendamine ning ämmaemandate tegevus rasedate jälgimisel, sünnitusel ja sünnitusjärgses perioodis, iseseisvate vastuvõttude ja koduvisiitide organiseerimine jms.


Külalistele avaldas sügavat muljet Eesti digitaalsete teenuste kõrge tase tervishoius, sünnitusabi tase ning ämmaemandusabi kiire areng. Ohtralt kiidusõnu sai ka eestlaste sõbralikkus, paindlikkus ja avatus.


Eesti Ämmaemandate Ühing jätkab koostööd Kesk-Aasia piirkonna ämmaemandus-organisatsioonidega ning regionaalset koostööd koordineeriva Saksamaa projektiga GIZ.

 
Tervislik Neljapäev Teadlaste Öö-l Prindi
Esmaspäev, 27 Oktoober 2014 08:56

Tervislike Neljapäevade sarja meeskond korraldas traditsioonilise tervisepäeva seekord reedel, Teadlaste Öö raames. Tähelepanu keskmes olid suutervis, suitsetamisest loobumine ning hea vorm läbi liikumise. Huvilisi, kes tervisepeapäeva külastasid, oli kokku ligi 400.


Tiina Teder, Eesti Õdele Liidu Tartumaa piirkonna juht: „Seekordne tervisepäev erines varasematest, oli ühest küljest raske, kuid teisalt huvitav, küsimusi oli seinast seina ning emotsioone tavapärasest rohkem. Osalenud inimeste keskmine vanus oli 30ndate eluaastate piires. Proovisime seekord töötubades läheneda huvilistele interaktiivsemalt: võimaldasime proovida erinevaid instrumente ning püüdsime rohkem näitlikustada töötubade teemasid. Kokku olime väljas kolme töötoaga, kus õed ja teised tervishoiuspetsialistid andsid nõu erinevatel tervist puudutavatel teemadel. Samal ajal toimus ka tervisenäitajate mõõtmine.


Suutervise töötoas selgitas hambaraviõde Riina Kaeramaa, kuidas hoida tervena nii täiskasvanute hambad kui ka laste hambad ja õpetas, millised on õiged võtted hambapesuks.
Liikumise ja terve keha töötoas olid nõu jagamas õed Pille Mekk, Maarika Jaguson ja Erli Vain. Räägiti ja näidati, kuidas on võimalik saada terve ja vormis keha läbi kiikumise.
Tubakast loobumise töötoas näitasid füsioterapeut Karine Rüütel ja õde Margarita Milihhina piltlikult, milline näeb välja jääkaine, mis kopsudesse koguneb suitsetamise tagajärjel. Räägiti suitsetamise müütidest ning suitsetamise kahjulikkusest laiemalt."

lk10 tervislik neljap

Külli Miljukov: „Osalesin Teadlaste Öö Tervislikul Neljapäeval esimest korda ja olin tõeliselt üllatunud, et kohale tuli nii palju inimesi erinevas vanuses, kes soovisid mõõta oma tervisenäitajaid. Kõige rohkem sooviti teada saada, millised on normaalsed vererõhu väärtused. Lisaks tuli selgitada kõrge vererõhu tekkepõhjuseid."


Kaire Kool: „Enamik külastajaid olid seekord noored ja terved inimesed. Seetõttu olid ka näitajad, mida mõõtsime, suures osas normi piires. Küsiti veresuhkru, kolesterooli ja hemoglobiini normväärtusi. Sagedasemaks küsimuseks oli, et millised on rauarikkad toitained. Meeldejäävam küsimus – kas paar pudelit õlut igal õhtul võib põhjustada madalat hemoglobiinitaset veres?"


Agnes Anton: „Imestama pani rohke osavõtt, seda ka rahvusvahelises plaanis. Ja kindlasti see, et inimesed ei mõtle enam, et haiguse ennetamine või juba haigus ise on ainult arsti/õe asi, vaid on vastutuse võtnud seda ise juhtida. Kiitus selle eest! Kõige enam huvitas inimesi piirväärtustega seonduv, millised on lubatud nihked, milliste haigustega neid seostada jne. Teine, mida palju küsiti, oli toitumisega seotud."


Marika Jaguson, Erli Vain: „Üllatav oli, et just noored tundsid nii suurt huvi keha koostise mõõtmise ja selle tulemuste vastu. Peamiselt küsiti, mida meie kui spordimeditsiini osakonna õed soovitame teha selleks, et keha rasvaprotsenti langetada (kehalise koormuse muutmine, toitumise korrigeerimine)."

 

lk10 tervislik neljap2Pilt Pille Mekk: „Imestama pani see, kui ebasportlikud on teismelised tüdrukud. Kiigulauaga kiikudes sai jaks otsa juba soojenduse ajal. Meile esitatud küsimused olid pigem kiigulaua kasutamise kohta. Palju tuli rääkida laste liikumisharjumustest ja ülekaalust ning nende seosest."

 

Margarita Milihhina, Karine Rüütel: „Ehmatas see, kui hästi kolmanda/neljanda klassi õpilased tunnevad nii suitsetatavaid kui ka suitsuvabasid tubakatooteid (näiteks huuletubakas, E-sigaret, vesipiip jne). See näitab seda, et tubakatooted on populaarsed nii gümnaasiumi õpilaste seas kui ka nende pereliikmete seas. Tegime järeldusi, et meil kui tubakast loobumise nõustajatel tuleks minna jagama oma teadmisi ka koolidesse, et tõsta õpilaste teadlikust tubakatoodete toimest ja loobumise võimalustest."

 

Järgmised Tervislikud Neljapäevad
• 23. oktoober „Vaimse tervisega seotud probleemid"
• 20. november „Hingamisteede haigustega seotud probleemid"
• 22. jaanuar „Insult – miks on kiire? Kuidas toime tulla uriinipidamatusega?"
• 19. veebruar „ Mida tasuks teada silmahaigustest"
• 26. märts „Kevadele ja päikesele vastu – kuidas hoida oma nahka?
• 23. aprill „Kuidas toimida vigastuste korral"

 
Neeruõdede vastuvõtt Prindi
Reede, 19 September 2014 08:42

lk8 Pirgit PalkSisekliinikus nefroloogia osakonnas on kaks aastat tegutsenud neeruõdede iseseisev vastuvõtt. Kliinikumi Leht käis nefroloogia osakonna vanemõe Pirgit Palgi käest uurimas, mida see vastuvõtt endast täpsemalt kujutab.
Neeruõdede vastuvõttu viivad läbi nefroloogia osakonna õed Tatiana Malõševa ja Maie Pikkmaa. Vastuvõtt toimub igal neljapäeval ajavahemikus 10.00-12.00.


Krooniline neeruhaigus on aeglaselt progresseeruv haigus, mille korral on patsiendi neerukude tagasipöördumatult kahjustunud. Seetõttu on väga oluline pidev ja pikaajaline patsientide nõustamine läbi ennetustöö, et pikendada haiguse lõppstaadiumisse jõudmist ning parandada seeläbi ka patsientide elukvaliteeti. See, milline vastuvõtt välja näeb või mis seal tehakse, sõltub otseselt patsiendist ja tema kroonilise neeruhaiguse staadiumist. Neeruõe vastuvõtu raames nõustab õde nefroloogi jälgimisel olevaid patsiente. Pirgit Palgi sõnul saavad neerupuudulikkusega patsiendid, kelle haigus on algstaadiumis väga palju enda heaks ära teha, kui jälgivad kindlat elurütmi, ravisoovitusi, spetsiaalset toitumist ning käivad regulaarselt nefroloogi ja neeruõe vastuvõtul.


Selle, kui sageli tuleb neeruõe vastuvõtul käia, määravad koostöös nefroloog ja neeruõde. Ning just nefroloog on see, kes suunab patsiendi neeruõe vastuvõtule. Neeruõe vastuvõtul on määratud ühele patsiendile aega 30 minutit. Pirgit Palgi sõnul ei jõuta selle aja jooksul edastada küll kõike neerupuudulikkusega puudutavat informatsiooni, vaid just sel hetkel, vastavalt haiguse staadiumile vajalikku infot. Lisaks kontrollitakse vastuvõtul patsiendi tervisenäitajad – mõõdetakse vererõhku, veresuhkrut, hinnatakse vedeliku tasakaalu organismis.


Kui küsida Pirgit Palgi käest tulevikumõtete kohta, siis arvab ta, et tulevikus võiks neeruõe vastuvõtt veelgi laiemalt kasutust leida. Õdedepoolne valmisolek on olemas ning rõhk tulebki asetada ennetustööle, kuna kaugelearenenud krooniline neerupuudulikkus on pöördumatu haigus ja selle puhul pole oma neerud enam võimelised funktsioneerima. Eesmärk on pikendada dialüüsravi faasi jõudmist nii kaua kui võimalik.

 

lk8 Mai RosenbergProfessor Mai Rosenberg, nefroloogia osakonna arst-õppejõud: „Krooniline neeruhaigus (KNH) kulgeb sageli aastaid ilma vaevusteta ja võib esineda populatsiooni-uuringute andmetel umbes igal kümnendal inimesel.Neeruõdede-poolne neeruhaigete igakülgne informeerimine KNH kulust ja ravi iseärasustest on väga oluline igapäevases meeskonnatöös, sest see aitab oluliselt kaasa KNH progresseerumise ennetamisel ja eelseisvaks neeruasendusraviks ettevalmistamisel. Kui patsiendil on olemas asjakohane teave KNH ravi kohta, siis saavad nad ka ise palju kaasa aidata KNH progresseerumise ennetamisel ja elukvaliteedi parandamisel.

 
<< Algus < Eelmine 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Järgmine > Lõpp >>

Lehekülg 5 / 15