Avaleht Õendus
Õendus
Magistritöö kliinikumi õdede hinnangutest oma pädevusele Prindi
Neljapäev, 31 Jaanuar 2013 14:29

 

2012. aasta detsembris kaitses Tartu Ülikooli õendusteaduse osakonnas magistritöö projektijuht Jane Freimann teemal „Õdede hinnangud oma pädevusele Tartu Ülikooli Kliinikumis".

 

Magistritöö raames viis Jane Freimann kliinikumis läbi uurimuse (ajavahemikus 23.01–18.03.2012), mille eesmärgiks oli kirjeldada õdede hinnanguid oma pädevusele ning selgitada seoseid hinnangute ja taustamuutujate vahel.

Uurimuses kasutati Soomes väljatöötatud ja teistes riikides testitud õe pädevuse enesehindamise küsimustikku (Nurse Competence Scale). Kokku osales 269 õde (vastamismäär 24%).

Uurimistulemuste kohaselt hindavad kliinikumi õed kõrgemalt pädevusi, mis on seotud praktilise õendustegevusega, töökorralduse tundmisega, kaastöötajate ja patsientide toetamisega ning isikliku arenguga. Õed hindasid end madalamalt pädevustes, mis on seotud uurimistulemuste rakendamisega, töö tulemuslikkuse hindamisega, meeskonnatöö ning arendustegevusega.

Oma pädevuse taset hindasid kõrgemalt vanemad ja staažikamad õed ning statsionaarses valdkonnas töötavad õed. Võrreldes teistes riikides läbiviidud uurimustega, on kliinikumi õed oma pädevuse hinnangutes suhteliselt enesekriitilisemad.

 

Kliinikumi Leht

 
Õenduskvaliteedi töörühm peab 10. sünnipäeva Prindi
Neljapäev, 27 Detsember 2012 15:29

 

Õenduskvaliteedi töörühm on olnud pikki aastaid teerajajaks õendusabi kvaliteedi tagamisel kliinikumis. Siiani pole me pidanud ühtegi sünnipäeva, sest töörühma ajalugu on olnud küll pikk, aga kohati lünklik – nagu elu isegi oma tõusude ja mõõnadega. Vaadates aga tagasi, võib leida sissekande ülemõdede nõukogu koosoleku protokollist nr 263, 03.10.2002, mille alusel oleks põhjust tähistada sellel aastal ümmargust tähtpäeva.

 

Oenduskvaliteedi tooryhm

 

Õenduskvaliteedi töörühm alustas tööd juba 1997. aastal. Kahjuks aasta pärast tegevus soikus seoses kliinikute moodustumisega. 17. aprillil 2000 moodustati uus töörühm kõikide kliinikute esindajatega. Kui eelnevalt oli tegeletud õendusdokumentatsiooniga, siis nüüd sai töörühma prioriteediks õenduskvaliteedi käsiraamatu koostamine.

 

Läbi aegade on töörühma eesmärk olnud õenduskvaliteedi arendamine koostöös õdesid õpetava kooliga, et tagada õpetamise ja kliinilise tegevuse ühtsus. 2000. aastal arvati optimistlikult, et käsiraamat valmib aasta jooksul. Aeg on näidanud, et tegemist on pideva protsessiga, mis on seotud patsientide ja nende lähedaste vajadustega, muutustega ühiskonnas ning tervishoiu arenguga. Entusiastlik töö käsiraamatuga kestis aastani 2004, siis võitis väsimus, motivatsiooni puudumine. Töörühma lagunemisele aitasid kaasa killustatusest – mina (kliinik) versus meie (kliinikum) – tekkinud vastuolud otsuste langetamisel. Samas tõi aga õenduse areng esile uued vajadused ning nõudmised õendusabis.

 

Õnneks jätkus õdedel tahet  ja jõudu pingutada ühise eesmärgi nimel, milles oma osa oli kindlasti ka sellel, et paljud meist õppisid taseme-ja magistriõppes või töötasid õppejõududena. Uuesti tuldi kokku juba vabatahtlikkuse alusel ja oma võimeid ning oskusi adekvaatselt hinnates 2006. aasta veebruaris. Alustati tööd uutel põhimõtetel: allikateks kaasaegne teaduskirjandus, ühtsus juhendite vormistamisel, kohustuslik tagasiside kõikidele töös olevate juhenditele, vajadusel erialaspetsialistide kaasamine. Lisaks kutsuti töörühma osalema Tartu Tervishoiu Kõrgkooli esindaja.

 

Tänaseks on töörühmas osalenud erinevatel ajaperioodidel keskmiselt 21–26 liiget. Liikmete arv sõltub sellest, kas inimese eesmärk on teha valmis konkreetne juhend või aidata kaasa ka teiste juhendite valmimisele, s.o osaleda pidevalt töörühma töös. Kvaliteedi käsiraamatusse on tänaseks kogunenud 187 juhendit, töös on praegu 20.

 

Tunnustamist väärivad kõik õenduskvaliteedi töörühmas osalenud ja osalevad õed – neid on aastate jooksul olnud 50 ringis. Eraldi vajavad esiletõstmist töörühma kauaaegsed liikmed: töörühma juht Anita Priks ja Tatjana Oolo (aastast 2000), Jane Freimann ja Maarit Maimets (aastast 2006), Svetlana Kalmaznina ja Siiri Viira (aastast 2007), Lilia Lepik, Piret Vider, Marika Kukk (aastast 2009). Aastatepikkuse suure töö tulemus on õdede, hooldajate ja üliõpilaste teadmine ning kogemus, et juhindudes õendusabi osutamisel käsiraamatu juhenditest, oled andnud panuse oma töö kvaliteedi tagamisel.

 

Tatjana Oolo

lastekirurgia osakonna vanemõde

 

 

Lisainfo: See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

 

Õenduskvaliteedi töörühma koostatud juhenditega saab tutvuda kliinikumi sisevõrgus õenduse rubriigis kvaliteedi käsiraamatu alajaotuse all.

 
Meie parimad 2012 Prindi
Neljapäev, 27 Detsember 2012 15:19

 

Anestesioloogia ja intensiivravi kliinik

Olga Nikiforova         õde

Kristel Kivi                 õde

Janika Hein                 õde

Marina Rudaš             õde

Mirje Kristmann         õde

Kaire Tsäro                 õde

Aili Aero                    põetaja

Riina Haaviste            põetaja

Silja Raudsepp           põetaja

Lolyta Tilga                põetaja

Katrin  Kasepõld        põetaja

Sirle Sauman              põetaja

 

Hematoloogia-onkoloogia kliinik

Marika Mõtus             õde

Anu Tiido                   õde

Age Särg                    õde

Viive Kokk                 põetaja

Leili Kõrgesaar           põetaja

Liidia Rätte                hooldaja

Inga Planken              hooldaja

 

Kirurgiakliinik

Jelena Gerasjova         õde

Mirje Jürgenson          õde

Annika Ploom            õde

Auli Kirtsi                  õde

Annika Jantra             õde

Maria Uuemäe            õde

Ingrid Evisalu             põetaja

Elvi Niukkanen          põetaja

Leili Matsmann          põetaja

Irma Balalajeva          põetaja

Vilja Kaseorg             põetaja

Nadežda Armus         põetaja

 

Kopsukliinik

Nelli Salõkina             õde

Kristin Palmipuu        õde

Moonika Ilves            põetaja

 

Kõrvakliinik

Sille Ilus                     õde

Kersti Juhanson          õde

Taimi Kerge                põetaja

 

Lastekliinik

Juta Ernits                  õde

Marina Martõnenko    õde

Riina Rešetova           õde

Olga Laumets             hooldaja

Jelena Vestmann        hooldaja

 

Nahakliinik

Karin Roggenbaum    õde

Uuve Pajuleht             hooldaja

 

Naistekliinik

Irina Vannik               ämmaemand

Aire Täär                    ämmaemand

Nadežda Aleksandrova õde

Rita Konstantinova    hooldaja

Tatjana Davõdik         hooldaja

 

Närvikliinik

Kristiina Kangur         õde

Aime Kukk                 õde

Õime Mägila               põetaja

Annika Eelmäe           hooldusõde

 

Operatsiooniteenistus

Katrin Uueni              operatsiooniõde

Piret Lepson               operatsiooniõde

Ilona Perk                   operatsiooniõde

Tiiu Koorits                põetaja

Merle Meen                põetaja

Natalia Pärn                meditsiiniseadmete hooldaja

 

Patoloogiateenistus

Regina Raudsepp       laborant

 

Psühhiaatriakliinik

Gerli Hiienurm           õde

Astrid Valdmann       õde

Diana Bointšan           õde

Galina Treimut           õde

Margus Bunder          hooldaja

Silja Hämalainen        hooldaja

Iie Šadeiko                 hooldaja

 

Radioloogiakliinik

Epp Linnasmägi         radioloogiatehnik

Mirel Takis                 radioloogiatehnik

Karin Vahtra              operatsiooniõde

Liivi Asukül               radioloogiahooldaja

 

Silmakliinik

Sirje Raja                    õde

Merle Lõhmus             hooldaja

 

Sisekliinik

Ave Kadai                  õde

Kristi Loos                 õde

Anneli Jaska               õde

Katrin Puurmaa          õde

Külli Ottin                  õde

Natalia Rüütel           põetaja

Monica Vaikmäe        põetaja

Ülle Rebane              põetaja

Viivi Kivi                   põetaja

 

Spordimeditsiini ja taastusravi kliinik

Juta Roop                   õde

Anne Põder                koduõde

Eve Kivimäe               füsiaatriaõde

Ruth Saluorg              õde

Piia Kotselainen         põetaja

Regina Huopalainen   põetaja

Õie Joosepson            põetaja

Olga Voltšok              hooldaja

 

Stomatoloogiakliinik

Lana Parmann             õde

Katrin Mällo               õde

Maarika Mežults         abiline

Aili Suurniit                assistent

 

Südamekliinik

Tatjana Jušinski               õde

Aleksandra Golubtsova    õde

Tiiu Roosimaa                   õde

Kadi Päri                           õde

Birgit Nädal                       õde

Tiina Pukk                         õde

Annika Thomson              õde

Kadi Oras                        õde

Urve Tuula                      põetaja

Helbe Puis                      põetaja

Tatjana Killak                 põetaja

Ülle Vihm                       põetaja

Leila Raulinaitine           põetaja

 

Traumatoloogia ja ortopeedia kliinik

Kristi Puul                  õde

Gaddy Ude                õde

Nadežda Kruglova     põetaja

Niina Uljanova           põetaja

Anneli Truupõld         õde

Kaja Padumäe            põetaja

Verekeskus

Juta Vähi                    laborant

 

Ühendlabor

Maile Kivi                  laborispetsialist

Svetlana Kašnikova    õde

Tiina Priimägi             laborant

Vilma Raamat             laborant

Inkeri Ansip               laborant

Mailis Paide                laborant

Tatjana Valdas           laborant

Signe Tepper              laborant

 

 
41. EDTNA/ERCA konverents Prindi
Esmaspäev, 29 Oktoober 2012 16:34


15.‒18. septembrini toimus Prantsusmaal Strasbourgis 41. EDTNA/ERCA konverents (41th European Dialysis and Transplant Nurses Association/European Renal Care Association International Conference), mida korraldatakse igal aastal erinevas Euroopa linnas. Konverentsil osalemine oli õdedele suurepärane võimalus kohtuda kolleegidega üle Euroopa, jagada töökogemusi ja omandada uusi teadmisi dialüüsravis ja transplantatsiooni valdkonnas.

Tänavuse konverentsi juhtmõtteks oli globaalne areng neeruasendusravis ning majanduse ja kvaliteedi mõju neerupuudulikkuse ravile. Samuti oli läbivaks teemaks kogu konverentsi vältel koduse hemodialüüsi teostamise võimalus, mis oluliselt parandab patsiendi heaolu ja elukvaliteeti. Koduse hemodialüüsi teostamine eeldab patsiendi head väljaõpet õdede poolt ning patsiendi iseseisvust, et protseduuri tegemisega kodus üksinda hakkama saada. Hetkel Eestis koduse hemodialüüsi võimalust ei ole ning patsiendid saavad seda hemodialüüsikeskustes või -kabinettides. Lisaks patsiendi heaolu ja ravikvaliteedi tõstmisele mõeldakse üha enam ka töötajate turvalisusele ja enesevigastusohu vähendamisele. Konverentsil tutvustati arenduses olevat hemodialüüsisüsteemi, mis tagaks turvalisema ravimite manustamise võimaluse, et vältida õdede torkevigastuse ohtu.

Kõik konverentsil käsitletud teemad olid õdede jaoks huvitavad ja informatiivsed. Tõdetud sai seda, et olenemata riigist jaNefroloogiaodede konverents võimalustest, on patsientidega tegeleva personali mured, rõõmud ja probleemid ühesugused üle kogu Euroopa. Uudseteks teemadeks olid patsiendi raseduse võimalikkus neeruasendusravil olles ning kaltsifülaksia esinemine lõppstaadiumis neerupuudulikkuse korral. Kaltsifülaksia väljendub veresoonte lupjumise, tromboosi ja naha nekroosiga ning on tõsine ja üha sagedamini esinev sündroom ka Eestis.

Lisaks huvitavale loenguprogrammile oli konverentsi ajal võimalik külastada ka dialüüsiravi näitust, kus presenteeriti kaasaegsemat tehnoloogiat ja tooteid neeruasendusravis. Samaaegselt sai tutvuda ka 130 erineva postriga, mis kajastasid erinevaid uurimistöid.

Kokkuvõtteks võib tõdeda, et konverentsil osalemine oli ainulaadne võimalus dialüüsraviga tegelevate õdede jaoks, et saada uusi teadmisi ja kogemusi üle Euroopa ning mida ka võimalusel oma igapäevatöös rakendada.

Ave Kadai
Mariliis Paabut
Ele Herr
Karin Pree
sisekliiniku nefroloogia osakonna õed

 
Magistrikraadi saanud õed Prindi
Reede, 28 September 2012 20:39


Tänavu kaitsesid Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas magistrikraadi viis kliinikumi õde: õendusteaduste erialal Evelyn Evert, Sirje Kõvermägi ja Kadri Piir; biomeditsiini erialal Pille Mee ja rahvatervishoius Mari-Leen Varendi.


Kommentaar
Kadri Piir
stomatoloogiakliiniku näo-lõualuude kirurgia osakonna vanemõde

Kadri Piir

 

„Uurimistulemuste praktikasse rakendamise mõjutegurid – SA Tartu Ülikooli Kliinikumi õdede vaatekoht."

Uurimistöö eesmärk oli kirjeldada õendusteaduslike uurimistööde tulemuste praktikasse rakendamist takistavaid ja soodustavaid tegureid kliinikumi statsionaarsete osakondade õdede (n=182) vaatekohast. Kõige suuremateks takistusteks peeti ajapuudust uute ideede elluviimiseks ja uurimuste lugemiseks ning asjaolu, et õed ei puutu kokku uurimistöö asjatundjatega. Vaatamata sellele võib öelda, et õdede huvipuudus on uurimistulemuste rakendamisel suuremaks probleemiks kui ajapuudus. Sellele viitab asjaolu, et lisaks mõõdikus loetletud takistustele nimetasid õed takistustena pigem õdedest endist kui organisatsioonist tulenevaid takistusi. Samuti peeti õdede meelestatust üheks soodustavaks teguriks uurimistulemuste praktikasse rakendamisel. Kõige suuremate soodustavate teguritena nimetati õdede teadlikkuse tõstmist uurimistöödest, optimaalset töökorraldust ja personali toetuse olemasolu.



Kommentaar
Sirje Kõvermägi
naistekliiniku sünnitusosakonna vanemämmaemand

„Naiste vajadused emadushoolduses seoses sünnitusjärgse koduvisiidiga ja nende vajaduste rahuldatus."

Sünnitusjärgset emadushooldust kirjeldavad uurimused on tõestanud, et naiste vajaduste tunnustamine ning võimalike Sirje Kovermagisotsiaalsete ja terviseprobleemide varajane äratundmine on väga oluline ning aitab ära hoida mitmeid potentsiaalseid tervisehäireid sünnitusjärgsel perioodil. Üks võimalus naistele ja vastsündinutele sünnitusjärgse tervishoiuteenuse osutamiseks on regulaarsed koduvisiidid tervishoiutöötaja poolt.

 

Eestis, nagu mujalgi on hakatud rakendama varast sünnitusjärgset kojukirjutamist, mille järel jäävad naised sisuliselt ilma tervishoiupoolse toetuseta. Uurimuse eesmärk oli kirjeldada naiste vajadusi emadushoolduses seoses sünnitusjärgse koduvisiidiga, nende vajaduste rahuldatust ning seda mõjutavaid tegureid.

Tulemustest selgus, et enim vajatakse infot lapse toitmise ja kaalu ning arengut puudutava kohta, infot ja õpetust vastsündinu naba- ja nahahoolduse, infot organismi sünnitusest taastumise ning rasestumisvastaste vahendite kasutamise kohta. Oluliseks peetakse imetamise nõustamist ning imetamisega seonduvalt pöördutakse või otsitakse kontakti tervishoiutöötajaga. Koduvisiite toimus tegelikkuses vähem kui pooltele vastanutest. Tegurid, mis mõjutavad naiste vajaduste rahuldatust emadushoolduses seoses sünnitusjärgse koduvisiidiga on koduvisiidi reaalne toimumine, saadud informatsiooni, õpetuse ja nõustamise piisavus ning tervishoiutöötaja suhtumine ja ajalised ressursid.


Kommentaar
Evelyn Evert
lastekliiniku ülemõde

Evelyn Evert„Epilepsiaga kooliealiste laste ja nende vanemate informatsiooni ja toetuse vajadused ning haigusega seotud mured."

Magistritöö eesmärgiks oli kirjeldada epilepsiaga kooliealiste laste ja nende vanemate informatsiooni ja toetuse vajadusi ning haigusega seotud muresid ning võrrelda laste ja lapsevanemate vajadusi. Andmeid koguti poolstruktureeritud intervjuuga vahemikus 01.03.2011-01.03.2012. Aluseks olid Austin'i jt (1998) psühhosotsiaalsete vajaduste mõõdikud ning avatud lõpuga küsimused. Tegemist oli kõikse valimiga - kaasati 18 last ja 20 lapsevanemat. Uurimistulemustest selgus, et lapsi huvitab enam informatsioon haiguse kestusest ning see, mida tohib ja mida ei tohi haigushoogude tõttu teha. Lapsed soovivad rääkida teiste omavanuste epilepsiat põdevate lastega. Murede osas ilmnes, et lapsed hoiduvad ühistest tegevustest koos sõpradega, kuna kardavad järgmise haigushoo tekkimist. Lapsevanemad vajavad rohkem informatsioon haiguse põhjuste ja haiguse enda kohta. Toetuse osas pidasid vanemad oluliseks, et lapsi nõustataks haiguse küsimustes ning soovivad ka ise enam emotsionaalset toetust. Kõige enam muretsevad lapsevanemad laste vaimsete võimete võimaliku languse ning tuleviku pärast. Nii lapsi kui lapsevanemaid huvitab info, mis puudutab haigusega toimetulemist.


Kommentaar
Pille Mee
ühendlabori ülemlaborant

„Kromosoomi 11p15 regiooni koopiaarvu muutuste ja vermimise häirete uurimine."

Beckwith-Wiedemanni sündroom (BWS) ja Silver-Russelli sündroom (SRS), on harvaesinevad geneetilised haigused, mille tekkepõhjuseks võivad olla koopiaarvu muutused või vermimise defektid 11. kromosoomi lühikeses õlas 11p15 regioonis.Pille Mee

Töö eesmärkideks oli testida MS-MLPA (metülatsioonispetsiifiline ligeeritavate proovide multipleks amplifikatsioon) meetodi sobivust DNA koopiaarvu ja metülatsiooni muutuste uurimiseks. Tuvastada vastavaid muutusi Eesti SRS ja BWS kliinilise kahtlusega haigete grupis ning iseloomustada molekulaarselt kinnitunud BWS ning SRS diagnoosiga patsiente.
Kokku uuriti MS-MLPA meetodil 63 isikut koopiaarvu ja metülatsiooni muutuste suhtes. Kõik uuringus osalejad olid, kas ise SRS või BWS kliiniliste tunnustega või esines vastavaid tunnuseid nende perekonnaliikmetel.
MS-MLPA analüüsiga tuvastati ühel juhul ICR2 hüpometülatasioon, mis kinnitas uuritaval BWS diagnoosi. SRS kahtlusega uuritavatest leiti neljal juhul ICR1 piirkonna hüpometülatsioon ja ühel juhul 11p15 kromosoomipiirkonna duplikatsioon, millega kinnitus molekulaarselt SRS diagnoos. Lisaks leiti 11p15 piirkonna duplikatsioon ka ühe uuritava emal ja emaisal.
Kokkuvõtvalt saab öelda, et väljatöötatud metoodikat võib pidada sobivaks DNA koopiaarvu ja vermimise defektide avastamiseks 11p15 kromosoomipiirkonnas kasvuhäiretega patsientidel ning analüüsi on võimalik teha kliinikumi geneetikakeskuse laboris.



Kommentaar
Mari-Leen Varendi
hematoloogia-onkoloogia kliiniku radio- ja onkoteraapia osakonna vanemõde

Mari Leen Varendi

 

„Enneaegsuse sotsiaal-demograafiline taust Eestis 1992-2012."

Magistritöö eesmärgiks oli kirjeldada Eestis aastatel 1992-2010, ühiskonna suurte sotsiaal-majanduslike muutuste perioodil, toimunud enneaegseid sünnitusi ja enneaegselt sündinud laste vanemate sotsiaal-demograafilist tausta ning leida nendevahelised seosed.
Uurimistöös leitud seosed enneaegse sünnituse ja vanemate sotsiaal-demograafiliste tegurite vahel olid sarnased varasemalt teistes riikides läbiviidud uuringute tulemustega. Suurem statistiline tõenäosus sünnitada enneaegselt oli alla 20 ja üle 30-aastastel naistel, madalama haridusega, mitte-registreeritud abielus ning vallalistel naistel. Šanssi suurendas ka naise mitte-töötamine ja suitsetamine raseduse ajal, isa madalam haridus ning mitte-töötamine.
Huvitav oli uurimisperioodi kohta tehtud trendianalüüsi tulemus, kus selgus, et alates 1992. aastast on enneaegsete sünnituste osakaal vähenenud mitme eelpool mainitud riskigrupi hulgas.

 
<< Algus < Eelmine 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Järgmine > Lõpp >>

Lehekülg 5 / 11