Avaleht Õendus
Õendus
Õdede liit ja tervishoiu kõrgkool korraldavad terviseteemaliste infopäevade sarja Prindi
Reede, 06 Detsember 2013 13:50

 

27. septembril alustasid Eesti Õdede Liidu Tartu piirkond ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool tervislike neljapäevade sarjaga. Kord kuus neljapäeviti kõneldakse Nooruse 5 õppehoones terviseteemadel ja testitakse tervisenäitajaid.

Esimene tervisliku neljapäeva raames toimuv tervisetuba oli Teadlaste Ööl, 27. septembril, mil pühendati tähelepanu südametervisele.

 

Järgmised infopäevad on:

24. oktoobril kell 16 - 19 Mõtlemine mõnusaks, pea lahedaks

21. novembril kell 17 - 20 Vältigem grippi

 

Tervisliku neljapäeva sarja tervisetubades kõnelevad oma ala spetsialistid, soovi korral on võimalik personaalne tervisenõustamine ja tervisenäitajate kontroll.

Tervisetubades osalemine on tasuta.

Kontakt kõrgkoolis Ruth Pihle 737 0207;

Kontakt Eesti Õdede Liidu Tartu piirkonnas Gerli Usberg See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

 

Märkige kuupäevad kalendrisse, jälgige kava õdede liidu ja tervishoiu kõrgkooli kodulehtedel ja Facebookis ning kohtumiseni tervislikel neljapäevadel!

 

Kommentaar:

tiina teder pisiTiina Teder: „Teadlaste ööl käis tervishoiukõrgkoolis umbes ca 300 inimest. Meie külastajad olid igas vanuses – väikestest lastepõnnidest eakateni. Tuldi peredega, tuldi koos sõpradega.

Tulijate huvi oli sedavõrd suur, et kohati tekkisid  tervisetubadesse pikad järjekorrad. Nii mõnedki avastasid, et ei oska siiski piisavalt hästi  käsi puhastada! Nii mõnedki jõudsid arusaamisele, et suitsetamisest tuleks loobuda ja nõustusid minema õe vastuvõtule. Nii mõnedki oli nõus tulema tegelema oma uneprobleemidega".

 
Närvikliiniku õed õpetavad inkontinentsi probleemidega patsiente Prindi
Neljapäev, 05 Detsember 2013 15:31


Närvikliiniku neuroloogia osakonna vanemõde Ester Vatsk ja õde Kaja Lestsepp nõustavad ja õpetavad uriinipidamatusega patsiente.


Ester Vatski sõnul on uriinipidamatus delikaatne probleem, millest inimesed häbenevad rääkida, ka perearstile. Samas mõjutab ka kerge uriinipidamatus inimese enesehinnangut ja sotsiaalseid suhteid. Uriinipidamatusel on palju erinevaid põhjuseid, mille väljaselgitamisega tegelevad arstid. Naistel esineb uriinipidamatust pea kaks korda rohkem kui meestel – pea iga kolmas naine puutub selle probleemiga kokku.


Eriarsti või perearsti saatekirjaga suunatakse abivajaja õe vastuvõtule, et õe abi selgeks õppida vajalikud enesehoolduse võtted ja nipid ning leida endale sobivaimad abivahendid.


Ester Vatski sõnul on tema vastuvõtul abi saanud igas eas inimesed, nende seas on nii mehi kui naisi.
Naistel toetavad põit ja kusejuha vaagnapõhjalihased. Vaagnapõhjalihased võivad nõrgeneda näiteks raseduse ja sünnituse ajal. Ka ülekaal on vaagnapõhja lihastele suureks koormaks. Kabineti õed õpetavad vaagnapõhjalihaseid tugevdavaid harjutusi. Vajadusel on harjutuste õpetamisel abi palutud ka füsioterapeut.


Tänini on Ester Vatsk ja Kaja Lestsepp nõustanud ja juhendanud ennekõike kliinikumi neuroloogia osakonna arstide poolt suunatud patsiente. Vastuvõtule on oodatud kõik uriinipidamatusega patsiendid, õdedel on oskused ja kogemused ka enesekateteriseerimise õpetamiseks. Ester Vatsk kinnitab, et enesekateteriseerimise oskuse on kõik vastuvõtul käinud kenasti selgeks saanud.


Inkontinentsi probleemidega patsiendid on õdede nõustamisele oodatud teisipäeviti ja kolmapäeviti kell 10 – 12.00, L. Puusepa 8. Vajalik on arsti saatekiri. Kindlasti tuleb registratuuri vahendusel kokku vastuvõtuks aeg kokku leppida.


Kliinikumi Leht

 
Dieetõe vastuvõtt lastekliinikus Prindi
Neljapäev, 05 Detsember 2013 15:29


Dieetõde Tiia Kõivist teenindab alates 22. oktoobrist järgmiste probleemidega lapsi ja nende vanemaid:


Toitumisprobleemid:
• Toitumisharjumuste väljaselgitamine, dieedialane nõustamine ja jälgimine
• Kaloraaži arvutamine nii üle- kui alakaalulistel lastel
NB! Kaasa võtta 3 päeva toidupäevik.

Allergiline laps:
• allergilist reaktsiooni põhjustavate või ägestavate toiduainete väljaselgitamine
• nahahoolduse õpetamine


Esmasel visiidil peab olema perearsti või eriarsti saatekiri.


Vastuvõtt on avatud teisipäeviti 09.00-11.00.
Vastuvõtule saab registreeruda Kliinikumi etteregistreerimiskeskuse numbril 731 9100.

 
Glaukoomiõed alustasid vastuvõtte Prindi
Teisipäev, 26 Märts 2013 17:04

 

2012. aasta septembris hakkasid silmakliiniku õed Erika Kõvamaa ja Sirje Raja Eestis esimestena tegema glaukoomiõdede iseseisvaid vastuvõtte.


Idee alustada glaukoomiõdede iseseisvate vastuvõttudega oli küpsenud juba mitu aastat. Selle mõtte algatajaks oli silmakliiniku juhataja kohustes dr Kuldar Kaljurand, kes soovis meilgi kasutusele võtta Põhjamaades edukalt toimiva töömudeli, mis kergendaks glaukoomipatsientide ligipääsu uuringutele ja nõustamisele ning võimaldaks arstidel pühendada rohkem aega raskematele glaukoomipatsientidele.


GlaukoomioedGlaukoomiõdede väljaõpe toimus silmakliinikus koostöös glaukoomiarstidega, vaatluspraktikal käidi Linköpingi ülikoolihaiglas Rootsis. Viimane reis andis õdedele lõpliku veendumuse ja kasvatas eneseusku vastuvõttudega alustamiseks.


Glaukoomiõe vastuvõtule suunab silmaarst, kui patsiendile on diagnoos pandud ning tema näitajad on stabiilsed ja ravim toimib. Reeglina käib patsient kontrollis kaks korda aastas, vaheldumisi korra arsti ja korra õe juures. Glaukoomiõel on alati võimalik pöörduda arsti poole, kui tekib vajadus konsulteerimiseks või patsiendi edasisaatmiseks.


Iseseisva vastuvõtu eesmärgiks on, et glaukoomiõde kontrollib patsiendi ravidistsipliini, nõustab ja selgitab patsiendile tema haiguse olemust ja ravimite kasutamise tähtsust. Samuti tehakse vastuvõtu jooksul hulk uuringuid, mis annavad võimaluse hinnata patsiendi seisundit. Uuringud, mida glaukoomiõde vastuvõtu käigus teeb on silmasiserõhu mõõtmine, silma vaatevälja uuring ning nägemisnärvi diski ja reetina närvikiudude hindamiseks optilist koherentstomograafiat, GDx närvikiudude analüüsi ja reetina tomograafiat.


Patsiendid on uue teenuse hästi vastu võtnud ja küsivad juba ise võimaluse järgi saada glaukoomiõe vastuvõtule.


Lisainfo: World Glaucoma Week (10.-16.03.2013) koduleht http://www.wgweek.net/

 

Kliinikumi Leht

 
Südamekliiniku abiõed said õdedeks Prindi
Teisipäev, 26 Märts 2013 16:52

 

1. veebruarist alustasid südamekliinikus tööd 13 õde, kes olid varem sealsamas töötanud abiõdedena (6 kardioloogia-, 5 erakorralise kardioloogia- ja 2 kardiokirurgia osakonnas). Ühelgi eelneval aastal pole südamekliinikus nii palju abiõdesid otsustanud peale õediplomi kättesaamist jätkata samas kliinikus tööd õena.

 

Abiõest õeks kasvamine on keeruline tee, sest õppimise kõrvalt tööl käia ei ole kahtlemata lihtne. Teisalt annab see võimaluse leida juba kooli ajal endale sobiv töökoht ning kinnistada õpitu kohe praktikas.

 

Südamekliiniku vanemõed Ülle Miitel ja Helme Toss nendivad, et palju noori abiõdesid osakonnas nõuab ka vanematelt olijatelt rohkem pingutamist ja juhendamist. Samas toovad uustulnukad osakonda särtsu ja elurõõmu ning meeldivad ka patsientidele oma entusiasmiga.

 

Vanemõed kinnitavad üksmeelselt, et neil on rõõm noortest ja hakkajatest abikätest oma osakondades. Ülemõde Marju Meus lisab, et südamekliinikus saab noor õde universaalsed tööoskused kogu eluks. Alguses vajavad nad küll palju toetust, aga praegu võib kinnitada, et oma kohustuste täitmisega tulevad nad hästi toime.

 

Kliinikumi Leht

 

 

Mari Liis KariKommentaar
Mari-Liis Kari
südamekliiniku erakorralise kardioloogia osakonna õde

Erakorralise kardioloogia osakonnas alustasin ma kõigepealt tööd hooldajana pärast gümnaasiumi lõpetamist 2008. aastal, kui ma veel ei teadnud, et minust saab kunagi õde. Nimelt ei teinud ma gümnaasiumi lõpueksamitest enda arvates ühtegi sellist, mis oleks kasuks meditsiinierialale sisse saamiseks, kuigi meditsiin oli minu ainus „kelleks saada" unistus juba väiksest peale.

 

Hooldaja ametikoha saamine oli suur juhuste kokkulangemine. Aga just tänu sellele tööle hakkasin siiski uurima, kas saaksin õppida Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Sain, ning abiõena alustasin tööd 2011. aasta suvel pärast 2. kursuse lõppu ja õena kohe pärast kõrgkooli lõpetamist, s.o alates veebruarist. Otsus siiasamasse tööle jääda tuli minu jaoks asjade loomuliku kuluna: osakond ja töökorraldus olid ju juba tuttavad.

 

 

 

 

Kristy AidlaKommentaar
Kristy Aidla
südamekliiniku erakorralise kardioloogia intensiivraviõde

Südamekliiniku erakorralise kardioloogia intensiivis alustasin esmalt tööd hooldajana juba 2010. aastal, olles tollal veel II kursuse õetudeng. Vahepeal käisin välismaal õppepraktikal ning Eestisse naastes asusin tööle samasse osakonda abiõena 2012. aasta kevadel. Õena töötan osakonnas 2013. aasta veebruarist.


Erakorralise kardioloogia intensiivi kasuks otsustasin sellepärast, et mu mõlemad vanemad on südamehaiged ning haiglas töötades näeb, kuidas südamehaigeid ravitakse ning millistele sümptomitele tuleks tähelepanu pöörata.


Oma osakonnas meeldib mulle sellepärast, et tööle minnes ei tea ma kunagi, missugused väljakutsed mind täna ees võivad oodata. Kuigi kõik haiged on infarktipatsiendid, on nende seisundid erinevate raskusastmetega, mis nõuab minult kui õelt kiiret kohanemist ja tegutsemist. Töö on intensiivne, mitmekülgne, arendav ja proovile panev. Ma teen oma tööd entusiasmiga ja teadmisega, et mul on veel palju õppida, kuid ma olen vähemalt õigel teel.

 

 

 

Gerda MeedlaKommentaar
Gerda Meedla
südamekliiniku kardioloogia osakonna õde

Abiõena asusin tööle kardioloogia osakonda 2012. aasta veebruaris, õppisin siis Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis õenduse eriala 3. kursusel. Õena asusin samasse osakonda tööle kohe peale kooli lõpetamist, ehk selle aasta veebruaris.

 

Tööl puutun iga päev kokku huvitavate juhtumite ja patsientidega ning tunnen suurt naudingut sellest, et saan patsiente aidata ja nende heaolu parandada. Kardioloogia osakonnas töötamise juures meeldib see, et mul on võimalus töötada nii intensiivis, kui ka osakonna poolel ning lisaks protseduuride õena. Meil töötavad toredad ja tublid inimesed, eriti vahva on see, et meie kursuselt on meid hetkel kokku 5 noort õde, kellega koos töötamine on lisaks kõigele muule väga lõbus.

 

Abiõe töö on kõigile õppivatele õdedele kindlasti väga kasulik. See annab hea pildi haiglas toimuvast ning võimaluse käelisi tegevusi praktiseerida ja samas olla veel õppija rollis. Kooli ajal tööle asumine näitab ka seda, et oled erialast huvitatud ja sellele pühendunud. Mina töötasin abiõena aasta, arvan, et see on piisav aeg, et õppida selgeks õe kohustused ja vastutus. Usun, et abiõest õeks saades tunnen end enesekindlama ja kogenenumana, kui oleksin koolist otse õena tööle läinud, omamata reaalset töökogemust.

 
<< Algus < Eelmine 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Järgmine > Lõpp >>

Lehekülg 5 / 12