Avaleht Õendus
Õendus
Neeruõdede vastuvõtt Prindi
Reede, 19 September 2014 08:42

lk8 Pirgit PalkSisekliinikus nefroloogia osakonnas on kaks aastat tegutsenud neeruõdede iseseisev vastuvõtt. Kliinikumi Leht käis nefroloogia osakonna vanemõe Pirgit Palgi käest uurimas, mida see vastuvõtt endast täpsemalt kujutab.
Neeruõdede vastuvõttu viivad läbi nefroloogia osakonna õed Tatiana Malõševa ja Maie Pikkmaa. Vastuvõtt toimub igal neljapäeval ajavahemikus 10.00-12.00.


Krooniline neeruhaigus on aeglaselt progresseeruv haigus, mille korral on patsiendi neerukude tagasipöördumatult kahjustunud. Seetõttu on väga oluline pidev ja pikaajaline patsientide nõustamine läbi ennetustöö, et pikendada haiguse lõppstaadiumisse jõudmist ning parandada seeläbi ka patsientide elukvaliteeti. See, milline vastuvõtt välja näeb või mis seal tehakse, sõltub otseselt patsiendist ja tema kroonilise neeruhaiguse staadiumist. Neeruõe vastuvõtu raames nõustab õde nefroloogi jälgimisel olevaid patsiente. Pirgit Palgi sõnul saavad neerupuudulikkusega patsiendid, kelle haigus on algstaadiumis väga palju enda heaks ära teha, kui jälgivad kindlat elurütmi, ravisoovitusi, spetsiaalset toitumist ning käivad regulaarselt nefroloogi ja neeruõe vastuvõtul.


Selle, kui sageli tuleb neeruõe vastuvõtul käia, määravad koostöös nefroloog ja neeruõde. Ning just nefroloog on see, kes suunab patsiendi neeruõe vastuvõtule. Neeruõe vastuvõtul on määratud ühele patsiendile aega 30 minutit. Pirgit Palgi sõnul ei jõuta selle aja jooksul edastada küll kõike neerupuudulikkusega puudutavat informatsiooni, vaid just sel hetkel, vastavalt haiguse staadiumile vajalikku infot. Lisaks kontrollitakse vastuvõtul patsiendi tervisenäitajad – mõõdetakse vererõhku, veresuhkrut, hinnatakse vedeliku tasakaalu organismis.


Kui küsida Pirgit Palgi käest tulevikumõtete kohta, siis arvab ta, et tulevikus võiks neeruõe vastuvõtt veelgi laiemalt kasutust leida. Õdedepoolne valmisolek on olemas ning rõhk tulebki asetada ennetustööle, kuna kaugelearenenud krooniline neerupuudulikkus on pöördumatu haigus ja selle puhul pole oma neerud enam võimelised funktsioneerima. Eesmärk on pikendada dialüüsravi faasi jõudmist nii kaua kui võimalik.

 

lk8 Mai RosenbergProfessor Mai Rosenberg, nefroloogia osakonna arst-õppejõud: „Krooniline neeruhaigus (KNH) kulgeb sageli aastaid ilma vaevusteta ja võib esineda populatsiooni-uuringute andmetel umbes igal kümnendal inimesel.Neeruõdede-poolne neeruhaigete igakülgne informeerimine KNH kulust ja ravi iseärasustest on väga oluline igapäevases meeskonnatöös, sest see aitab oluliselt kaasa KNH progresseerumise ennetamisel ja eelseisvaks neeruasendusraviks ettevalmistamisel. Kui patsiendil on olemas asjakohane teave KNH ravi kohta, siis saavad nad ka ise palju kaasa aidata KNH progresseerumise ennetamisel ja elukvaliteedi parandamisel.

 
Eesti ja Soome õendusjuhtide XV SUVI seminar Prindi
Reede, 19 September 2014 08:06

lk10 Soome reisEesti ja Soome õendusjuhtide ühisseminar toimus sel aastal Kotkas, Kymenlaakso maakonnas. Eestist võtsid ühise sõidu ette Tartu Ülikooli Kliinikumi, Ida-Tallinna Keskhaigla ja Lõuna-Eesti Haigla õendusjuhid ning Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe ja ämmaemanda õppekavade juht. Seminarile eelnesid kohalike tervishoiuasutuste külastused ja Soome kolleegide ettekanded tervishoiuteenuste korraldamise ja pakkumisega seotud muudatustest maakonnas. SUVI seminaride sarja seekordse kohtumise korraldasid Kymenlaakso suveülikooli rektor Ritva Javanainen ja Kymenlaakso maakonna juhtiv ülemõde Arja Narinen. Tartus on SUVI seminare toimunud viieteistkümne aasta jooksul kolmel korral.

 

Kymenlaakso maakonnas alustati eelmisel aastal kahe suure projektiga: Kymelaakso keskhaigla uue haiglahoone ehitamine ning tervishoiu ja sotsiaalteenuste ühendamine maakonnas. SUVI seminaril tutvustati õendusjuhtidele haigla projekteerimise aluseks võetud põhimõtteid. Ruumide planeerimisel keskenduti inimressursi efektiivse kasutamise võimaldamisele ning ruumilahenduste abil patsiendi taastumise toetamisele. Voodiosakondade ühendamise ja konsultatiivse tegevuse mahu suurendamisega loodetakse vähendada patsiendi liikumist osakondade vahel. Uue haiglahoone valmimine võimaldab parendada esmatasandi tervishoiu toimivust selles piirkonnas. Areng on suunatud esmatasandi tervishoiu, sotsiaalteenuste ja eriõenduse ühendamisele üheks terviklikuks teenuseks. Kymenlaakso maakonnas soovitakse suurendada eriõenduse teenuste mahtu esmatasandi tervishoius, et tagada patsiendile parem tervishoiuteenuse kättesaadavus ja järjepidevus.


Eelmisel aastal Tartus toimunud seminaril ja tänavu Kotkas olid tähelepanu keskmes haigla infotehnoloogia võimalused. Soome õendusjuhid tõdesid, et kuigi muudes eluvaldkondades on elektrooniline asjaajamine juba harjumuspärane, siis tervishoiuteenuste tarbimisel siiski veel mitte. Sellest hoolimata toimib Kymenlaakso keskhaiglas näiteks elektrooniline registratuur, kus traditsioonilise registratuuri asemel kasutatakse puutetundlikku monitori, mille abil patsient registreerib oma saabumise ning saab juhised vastuvõtukabinetini jõudmiseks. Hetkel on arendamisel nn elektroonilise anamneesi täitmine: patsient kannab oma terviseseisundiga seotud andmed elektroonilisele väljale enne haiglasse või vastuvõtule pöördumist. See võimaldab patsiendi vastuvõtul säästa rohkem aega otseseks ravi- ja ennetustööks.


Seminaril kuulati huvitavaid ettekandeid patsiendi abivajaduste klassifitseerimisest ja õendusabi dokumenteerimisest ning nende andmete kasutamisest tööjõu planeerimiseks Kymenlaakso keskhaiglas. Paraku pidid Eesti õendusjuhid tõdema, et meil tuleks selline tööjõu planeerimine kõne alla siis, kui kõik õendusdokumendid oleksid Eestis elektrooniliselt täidetavad. Mitu head ettekannet esitati eriõdede (õde-spetsialistide) ettevalmistusest ja nende rollist tervishoiuteenuste pakkumisel. Eesti õendusjuhtide ettekanded käsitlesid haiglahügieeni arendamist Ida-Tallinna Keskhaiglas ning tööga seotud terviseriske ja terviseprobleeme kliinikumi õdedel.


Seminari lõpus tuli korraldajatega jutuks mitmed edaspidised koostöö vormid, kuid kindlalt lepiti kokku, et XVI SUVI seminar toimub juba järgmise aasta septembri alguses taas Eestis. Tööjõu planeerimine ja õe ambulatoorsete vastuvõttude arendamine on hetkel Eestis aktuaalsed teemad ja neid käsitletakse seminaridel edaspidi kindlasti süvendatult.


Jane Freimann
projektijuht

 
Esmeralda Grigoryan Prindi
Kolmapäev, 27 August 2014 09:37

lk10 Esmeralda 1Kliinikumi Lehe kõrvu levisid kuuldused ühest väga toredast ja südamlikust ning oma tööd armastavast närvikliiniku töötajast – abiõest Esmeralda Grigoryanist. Esmeralda on Tartusse tulnud Venemaalt. Ühel suvisel pärastlõunal jagas Esmeralda muljeid Tartust ning oma töökohast.

 

Kuidas te sattusite Venemaalt Tartusse?
Ma olen tegelikult armeenlanna, aga elasin 20 aastat Venemaal. Minu ema oli elanud varem Tartus ning tema soov oli alati siia tagasi pöörduda. Tema tegi seda seitse aastat tagasi ning seejärel kutsus meidki siia. Mina koos abikaasaga kolisin Tartusse nüüdseks üle nelja aasta tagasi.

 

Kuidas teile Tartu meeldib?
Tartu meeldib mulle väga, mäletan juba ema juttudest selle linna ilu. Tartu on paraja suurusega, väga kaunis ja rahulik linn.

 

Kliinikum on Lõuna-Eesti üks suurimaid tööandjaid – kuidas sattusite teie siia tööle?
Ma saatsin kliinikumile oma CV. Seejärel võttis minuga ühendust neouroloogia osakonna vanemõde Ester Vatsk, kes kutsus mind proovitööle. Tulin siia närvikliinikusse ja teadsin kohe, et see on koht, kus tahan töötada! Õnneks on nii ka läinud ja alates märtsist olen tööl abiõena.

 

Tean, et sooritasite kevadel ka eesti keele eksami väga heale tulemusele. Kas armeenlastel on raske eesti keel õppida?
Ma tegelikult väga muretsen, kuidas ma eesti keelt räägin! Ma püüan iga päev praktiseerida nii palju kui võimalik. Minu meelest ei ole eesti keel raske, kui on võimalik kogu aeg suhelda ja keelt kasutada. Ma sooritasin keeleksami B1-tasemel, loodan väga, et sügisel saan ära teha ka B2-taseme eksami.
Eesti keel on väga ilus keel, sellel on kaunis kõla!


Õena töötamine annab ilmselt ka hea keelepraktika?
Just just! Enne siia tööle tulemist õppisin ma keelt ise kodus ja käisin ka kursustel, ent siiski pean tähtsaimaks keelepraktikat. Siin on mul nii head tingimused keelt kasutada – suhtlen hea meelega patsientidega ning kõik õed mu ümber on valmis mind kogu aeg aitama, selgitama ja suunama, kuidas kasutada eesti keele käändeid õigesti.

 

Öeldakse, et õeks sünnitakse. Õena töötamiseks on siiski vaja ka spetsiaalseid õpinguid. Kas teie õppisite õeks Venemaal?
Jah, ma olen Venemaal lõpetanud meditsiinikolledži ning pärast seda töötasin seal ka kümme aastat õena. Sealne õpe kestis neli aastat.

 

Kas siinne õetöö erineb Venemaa omast?
Üsna palju erineb. Käelised tegevused on õetöös ikka sarnased, aga mulle väga meeldib, et siin kliinikumis on igaühel kindel töölõik. Kõik on väga pädevad ja teavad täpselt, mida nad tegema peavad. Inimestel on kindlad tööüleanded ja töötegemiseks vajalik on kõik organiseeritud. Venemaal näiteks ei olnud õetöös kasutusel arvuteid, siin aga tuleb kõik oma tegevused sisse kanda.

 
Tervisepäevad alustavad pärast suvepuhkust uue hooga Prindi
Kolmapäev, 27 August 2014 08:41

Varsti möödub aasta sellest, kui Eesti Õdede Liit ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool alustasid linnakodanikele mõeldud tasuta üritusesarjaga Tervislik Neljapäev, mille raames kõneldakse kord kuus neljapäeviti terviseteemadel ja testitakse tervisenäitajaid. Kliinikumi Lehe küsimustele vastas Tervislik Neljapäev sarja üks korraldajatest Margarita Milihhina, kliinikumi südamekliiniku õde.


lk8  Margarita MilihhinaTe olete öelnud, et sari Tervislik Neljapäev on edukas ning tihti tuleb ajast puudu. Mida see näitab – kas tartlased on oma tervise suhtes väga hoolivad või on neil raske pääseda tervisekontrolli?
Arvan, et nii ühte kui teist. Kuna huvi Tervislike Neljapäevade vastu on olnud suur, näitab see, et inimesed hoolivad nii enda kui ka oma lähedaste tervisest. Tihtipeale muretsetakse oma pereliikmete ja sõprade terviseprobleemide pärast ja tullakse spetsiaalselt nende tervise osas nõu küsima. Tasuta tervisenäitajate mõõtmise vastu on huvi olnud nii suur, et sageli jääb tõesti ajast puudu. See näitab ilmselt, et inimestel on raske tervisekontrolli pääseda, ent huvi oma tervisenäitajate vastu on olemas.


Kellele on Tervislik Neljapäev suunatud?
Tervislik Neljapäev on suunatud kõigile linnakodanikele sõltumata vanusest ja soost, sest vestlusringides käsitletakse nii täiskasvanutega kui ka lastega seotud teemasid. Pakume Koostöös tervishoiu kõrgkooli lapsehoidja õppekava õppuritega pakume ka lapsehoiu võimalust, mis annab võimaluse tulla kogu perega. Praktika näitab, et seda võimalust kasutatakse päris agaralt.


Kas saate välja tuua peamised terviseprobleemid, millega inimesed teie poole pöördusid?
Kuna minu kui südame-veresoonkonna (SHV) haiguste ennetamise kabineti õe ülesandeks on ennekõike aidata inimesel muuta elustiili, on mulle esitatud küsimused enamasti seotud SVH riskifaktoritega ja nende mõjustamisega. Palju küsiti ka tubakast loobumise kohta. Näiteks, mis on need tüüpilised takistused tubakast loobumisel ja millised on lahendused. Tunti huvi ka tubakast loobumise nõustamise kohta. Küsijate seas olid mitte ainult täiskasvanud, vaid ka lapsed, kelle sõbrad või vanemad on tubakatarvitajad.


Kas inimestel on oma tervisemurega õe poole lihtsam pöörduda kui arsti poole? Kas usaldatakse õdede pädevust?
Sellised tervisepäevad näitavad, et inimeste vajadus nõuannete järele on suur ning õdesid nende nõuannete andjatena usaldatakse. Oleme nii Tervislikel Neljapäevadel kui ka igapäevases praktikas kogenud, et õe poole on sageli inimesel lihtsam pöörduda, sest õel on rohkem aega selgitusi jagada ning ta teeb seda inimesele lihtsas ja arusaadavas keeles. Seda on tagasisides korduvalt välja toodud. Tihti tekitavad muret või küsimusi pealtnäha väga lihtsad ja igapäevaste toimingutega seotud teemad, mida ei tahetagi jagada kellegi teisega peale õe. Näiteks haiglaravil viibides soosib õe ja patsiendi usaldusliku suhte tekkimist ka asjaolu, et justnimelt õde on see tervishoiuspetsialist, kes viibib patsiendiga pikka aega koos ja on alati inimesele käepärast. Meie õed on tänapäeval nõu andmiseks ja patsiendi igakülgseks õpetamiseks ka väga hästi ette valmistatud.


Tervisepäevadel käis tihti üle saja inimese – kas plaanite korralduses muutusi, et mahutada rohkem inimesi?
Koostöös tervishoiu kõrgkooliga on planeeritud ka tulevased tervisepäevad Nooruse 5 õppehoonesse, kuhu on vajadusel võimalik mahutada ka rohkem inimesi.

 
Neljapäevad olid tervislikud Prindi
Esmaspäev, 16 Juuni 2014 14:11

Eelmise aasta septembrikuus sündis Eesti Õdede Liidu ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ühistööna Tervislike Neljapäevade sari. Iga kuu ühel neljapäeval oli linnakodanikel võimalik tasuta mõõta oma tervisenäitajaid ning osaleda terviseteemalistes vestlusringides, mida viisid läbi Tartu ülikooli kliinikumi õed ja tervishoiu kõrgkooli õppejõud.


Siiani on toimunud üheksa Tervislikku Neljapäeva, kus on käsitletud erinevaid terviseteemasid: südame- ja vaimne tervis, hingamisteede haigused, toitumise mõju haiguste tekkimisel, laste ja täiskasvanute diabeet, väärikas eas inimeste tervises, nahahaigused, puugihaigusted ning laste vigastused.


Huvi Tervislike Neljapäevade vastu on olnud suur. Igal üritusel on õdesid külastanud sadakond erinevas vanuses inimest, lastest täiskasvanuteni. Mõnel korral on külastajate arv olnud niivõrd suur, et planeeritud ajast jäi väheks, mis näitab, et inimesed tegelikult väga hoolivad oma tervisest. Väga paljud soovisid saada individuaalset nõu, mis näitab, et inimeste vajadus nõuannete järele on suur ning õdesid usaldatakse endale tervisenõu andma.


Mõned killud tervisepäeval osalejatelt:
• Külastaja 1: „Taolised tervisepäevad tõstavad lastevanemate haritust"
• Külastaja 2: „Nüüd paneb rohkem mõtlema lapse peale, et vältida igasuguseid vigastusi"
• Külastaja 3: „Täna sain vastused oma küsimustele ja need aitavad mind abikaasa terviseprobleemide lahendamisel"


Kuna pakkusime koostöös tervishoiu kõrgkooli lapsehoidja õppekava üliõpilastega lapsehoiu võimalust, käidi tihti oma tervist testimast kogu perega. Seni, kuni emad-isad ja suuremad lapsed vestlusringides teadmisi ammutasid, oli pisematel võimalus isekeskis lustida.


Tervisepäeval osalejatelt oleme saanud palju tagasisidet, mis on meid aidanud nii teemade valikul kui ka korralduslikes küsimustes. Näiteks tänu sellele meie vestlusringid alustasid igal täis- ja pooltunnil, et huvilistel oleks mugav nendega liituda.


Kokkuvõtteks võib öelda, et kuna Tervisliku Neljapäeva sarja näol on tegemist järjepideva tegevusega, mis on läbi viidud pädevate õdede poolt, võib loota, et haiguste ennetamises ja inimeste tervise säilitamises on meie ühiste jõupingutustega võimalik saavutada paremaid tulemusi. Sest just õed on need, kes saavad tõsta elanikkonna terviseteadlikust ning aidata tervisekäitumist tõhusalt mõjustada.
Tervislike Neljapäevade sarjaga on plaanis septembris jätkata ning täna võime juba öelda, et siis keskendume suuhügieenile ja hambahaigustele. Seejärel aina uued ja huvitavad teemad kuni kevadeni välja!

 

lk9 Margarita MilihhinaMargarita Milihhina
Eesti Õdede Liit
Tervislike Neljapäevade korraldusmeeskonna liige

 
<< Algus < Eelmine 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Järgmine > Lõpp >>

Lehekülg 5 / 15