Avaleht Õendus
Õendus
Tervislike Neljapäevade meeskond Prindi
Neljapäev, 18 Detsember 2014 11:24

Linnakodanikele mõeldud tervisepäevad on toimunud igakuiselt veidi üle aasta ning saanud ootamatult populaarseks – igakuised erinevaid teemasid katvad infotunnid on linnarahva seas oodatud ning kiidetud. Kliinikumi Leht avab tagamaad, kes on need tublid õed, kelle abil tervisepäevad teoks saavad.

Agnes Anton Agnes Anton

 

 

 

 

 

 

 

 

Aliis Laidver Aiis Laidver

 

 

 

 

 

 

 

 

Birgit NädalBirgit Nadal

 

 

 

 

 

 

 


Erli Vain Erli Vain

 

 

 

 

 

 

 

 

 
Kliinikumi 2014. aasta parimad õendus- ja hooldustöötajad Prindi
Neljapäev, 18 Detsember 2014 10:56

Anestesioloogia ja intensiivravi kliinik
Kristjan Lokk, pulmonoloogilise intensiivravi osakond, õde
Jevgenia Degtjarjuk, üldanestesioloogia osakond, õde
Galina Grigorjeva, üldintensiivravi osakond, õde
Sandra Sulev, neurointensiivravi osakond, õde
Olga Nikiforova, lasteintensiivravi osakond, õde
Piia Linnas, erakorralise meditsiini osakond, õde
Lia Kozõreva, pulmonoloogilise intensiivravi osakond, põetaja
Irina Niinepuu, üldanestesioloogia osakond, põetaja
Liia Laur, üldintensiivravi osakond, põetaja
Lolyta Tilga, lasteintensiivravi osakond, põetaja
Nele Rajasaar, neurointensiivravi osakond, hooldusõde
Urve Laanemaa, erakorralise meditsiini osakond, põetaja

 

Hematoloogia-onkoloogia kliinik
Olga Raudik, hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakond, õde
Marge Pani, kirurgilise onkoloogia osakond, õde
Aleksander Bernatski, kirurgilise onkoloogia osakond, õde
Jekaterina Okuneva, radio-ja onkoteraapia osakond, õde
Liisika Ojasaar, kirurgilise onkoloogia osakond, põetaja
Tiina Kossinkova, kirurgilise onkoloogia osakond, hooldusõde
Piret Pütsepp, radio-ja onkoteraapia osakond, põetaja

 

Kirurgiakliinik

 
Kõrva-nina-kurguhaiguste tervisepäev Prindi
Neljapäev, 20 November 2014 10:25

lk10 tervislik neljapaevNovembrikuu Tervislikul Neljapäeval räägivad õed kõrva-nina-kurguhaigustega seotud probleemidest.

 

Eestis on umbes 100 000 kuulmislangusega inimest ja 2000 viipekeeles suhtlevat kurti. Keskmiselt igal 10 inimesel võib esineda erinevaid kuulmisega seotud probleeme. Igal aastal sünnib keskmiselt 15 kuulmislangusega last.

Kõikidest nendest kõrva-nina-kurgu probleemidest lähtuvalt tegutseb tervisepäeval kolm töötuba.


Kuulmine, kuulmise langus ja kuulmise abivahendid – töötoas keskendub kõrvakliiniku kuulmise ja kõnestamise osakonna vanemõde Tiia Johannes kuulmisega seotud probleemidele laiemalt. Kuidas me kuuleme? Kui tähtis on kuulmine? Miks kuulmine langeb? Arutletakse selle üle, mida saab inimene ise teha, et oma kuulmist hoida. Tutvustatakse kuulmise abivahendeid ja nende hankimise võimalusi.


Kõrva tervisetuba – töötuba viib läbi kõrvakliiniku kirurgia osakonna õde Inna Raud. Siin arutletakse selle üle, missugune on õige kõrvade hooldus. Inna Raud annab nõu, kuidas hoolitseda kõrvade eest nii operatiivse ravi järgselt kui ka põletikulise haigusseisundi puhul. Räägitakse, miks kõrvavalu tekkib ning missugune võiks olla kõrvavalu esmaabi.

 

Kiiret sekkumist vajavad nina-kurgu probleemid – kolmandas töötoas, mida juhib kõrvakliiniku õde Kaire Kärner, antakse nõu, millised probleemid nõuavad kiirest sekkumist. Räägitakse, millal näidustatud ravi käsimüügiravimitega ning millal on vajalik perearsti konsultatsioon.

 

Tervisepäev toimub 20. novembril kell 16.00–19.00 Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, aadressil Nooruse 5.


Tasuta tervisepäevale on oodatud kõik huvilised!

 
Lastekliinikus peeti seminari „Vastsündinu valu“ Prindi
Neljapäev, 20 November 2014 10:02

23. oktoobril esitati lastekliinikus „Vastsündinu valu" seminari raames küsimus – kas vastsündinu peab kannatama valu?

Sellise küsimuse võib esitada iga Eestis sündinud enneaegne ja ajaline vastsündinu, kes saatuse tahtel on pidanud veetma elu esimesed tunnid, nädalad või kuud haiglas. Vastsündinu valu on enamikul juhtudel seotud talle tehtavate erinevate protseduuride ja uuringutega. Kirjanduse andmeil on 56% vastsündinu valust seotud torkega vereproovideks (Alvarez 1999).


Vastsündinu valule, vastupidiselt täiskasvanute valule, pole pööratud piisavalt tähelepanu, Aastakümneid oldi arvamusel, et vastsündinu ei tunne valu.


Valu on subjektiivne tunne. Vastsündinu ei saa öelda, et on valus, ta annab sellest teada kehakeele ja käitumisega. Meie ülesanne on osata näha neid muutusi tema käitumises ja vastavalt sellele ka tegutseda. Oskus määrata valu ja mõista, kuidas laps end tunneb, on õdedele vajalik ametioskus. Tegelikult me ei informeeri lapsevanemaid piisavalt, et nad saavad last aidata, kui protseduurid ja uuringud põhjustavad stressi ning valu. See tundub olevat selline teema, mida me ei oska hästi neile õpetada.


Minu esimene kokkupuude vastsündinu valu temaatikaga oli 2002. aastal, kui oli võimalus viibida rahvusvahelisel IPOKRaTES-e konverentsil Austrias. Seal räägiti nii vastsündinu valust kui ka enneaegsete erihooldusmeetoditest. Mujal maailmas, eriti Soomes ja Rootsis, oli vastsündinu valu juba aastaid uuritud.


Samal aastal valmis ka tolleaegse Tartu Meditsiinikooli üliõpilase Monika Michelsoni uurimuslik diplomitöö lastekliiniku neonatoloogia osakonna baasil, teemal „Stress ja valu vastsündinul". Töö eesmärk oli uurida vastsündinute stressikoormust ja valu kestvust, ning nende leevendamise võimalusi. Kõige selle tulemusel hakkasime osakonnas enne vereanalüüside võtmist vastsündinutele valu leevendamiseks glükoosilahust manustama. Tol ajal oli see suur samm, kuid teised valu leevendamise meetodid meie osakonnas rakendust ei leidnud.


Aastatel 2012–2013 avanes minul uuringuõena ja ka minu kolleegidel võimalus osaleda rahvusvahelises enneaegsete vastsündinute lähedussuhte uuringus „The International Closeness Survey in the SCENE Study". Uuringus osalemine viis meid kokku soome õe Anna Axeliniga, kes on töötanud Turu Ülikooli Haigla vastsündinute intensiivravi osakonnas ja viimased 10 aastat Turu Ülikooli Õeteaduse osakonnas. Lisaks on ta kirjutanud vastsündinu valu teemal ka oma doktoritöö. Anna Axelinil on suur praktilise töö kogemus.

 
Ämmaemandad jagasid kogemusi Prindi
Neljapäev, 20 November 2014 09:55

Novembri esimestel päevadel külastas Eestit 18-liikmeline grupp ämmaemandaid, arste, tervishoiujuhte ja õppejõude. Külalised olid siia tulnud Kesk-Aasiast: Kõrgõzstanist, Usbekistanist ja Tadžikistanist. Enne Eestisse jõudmist peatus külaliste grupp Saksamaal.


Kliinikumi naistekliinikus viibides tunti huvi kõige vastu, mis puudutab ämmaemandusabi arengut: organisatsiooni tegevus ämmaemandusabi arendamisel; ämmaemandate hariduse sisu, eriti praktikakorraldus ja õppekava arendamine ning ämmaemandate tegevus rasedate jälgimisel, sünnitusel ja sünnitusjärgses perioodis, iseseisvate vastuvõttude ja koduvisiitide organiseerimine jms.


Külalistele avaldas sügavat muljet Eesti digitaalsete teenuste kõrge tase tervishoius, sünnitusabi tase ning ämmaemandusabi kiire areng. Ohtralt kiidusõnu sai ka eestlaste sõbralikkus, paindlikkus ja avatus.


Eesti Ämmaemandate Ühing jätkab koostööd Kesk-Aasia piirkonna ämmaemandus-organisatsioonidega ning regionaalset koostööd koordineeriva Saksamaa projektiga GIZ.

 
<< Algus < Eelmine 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Järgmine > Lõpp >>

Lehekülg 5 / 16