Avaleht Õendus
Õendus
Uuendused närvikliinikus – insuldiõdede vastuvõtt ja infotunnid Prindi
Esmaspäev, 24 Märts 2014 13:38

Möödunud aasta sügisest alustasid närvikliinikus tööd kolm insuldiõde – Triinu Kurvits, Kaja Lestsepp ja Olga Pantelejeva. Vajadusel nõustab patsiente ka neuroloogia osakonna vanemõde Ester Vatsk.


lk8 insuldioedPraeguseks on insuldiõe ambulatoorsed vastuvõtud leidnud väga sooja vastuvõtu. Nõustamisel saavad käia insuldi üle elanud patsiendid ja nende lähedased. Insuldi kordumist saab ennetada elustiili muutmisega ja riskitegurite ohjamisega, mis omal käel ei pruugi alati õnnestuda. Siinkohal on väga oluline teada, kuidas toituda, kuidas loobuda alkoholist ja tubakast, kuidas alustada mõõduka treeningkoormusega ja milliseid ravimeid tarvitada. Kui arvestada, et Eestis haigestub insulti aastas ligikaudu 4500 inimest ning tööealistel inimestel esineb insulti oluliselt sagedamini kui mujal Euroopas, siis ei ole võimalik ülehinnata selle raske haiguse ennetamiseks tehtavat tööd. Kui tavaliselt arvatakse, et insult on pigem eakate inimeste haigus, siis tegelikult võib seda esineda ka noortel ning isegi lastel ja imikutel.


Ambulatoorsed vastuvõtud on toimunud ligikaudu pool aastat ning neuroloogia osakonna vanemõde Ester Vatsk näeb sellel suurt tulevikku: „Insult on väga raske haigus ning kõige parem on seda teadlikult ennetada. Vastuvõtule ootame kõiki insuldi läbi elanud patsiente."


Vastuvõtul kontrollitakse patsiendi tervislikku seisundit ning kogu info kantakse elektroonilisse haigusloosse, et haiguse kulust ja muutustest oleks pidev ülevaade. Näiteks mõõdetakse vastuvõtul vererõhku, veresuhkrut, pulssi, kontrollitakse kehakaalu, neuroloogilisi näitajaid ning ravimite manustamist. Insuldiõde jälgib neuroloogi poolt määratud raviskeemi täitmist, ja ka seda, kas sinna on vaja teha muutusi või kas on vajalik hoopis neuroloogi konsultatsioon. Insuldiõel on vastuvõtul ühe patsiendi jaoks aega ligikaudu 30 minutit, aga pole ka harv, kui vastuvõtt läheb pikemaks. Oluline on, et kõik vajalikud näitajad saaksid kontrollitud ning patsient korralikult nõustatud. Kui tekib vajadus konsulteerida neuroloogiga, siis on see kindlasti insuldiõe kaudu operatiivsem kui oodata ravijärjekorras. Lisaks on insuldiõed koostanud ka põhjalikud infomaterjalid, millega vastuvõtulkäijad saavad tutvuda. Vastuvõtul tuleb käia kindla aja tagant regulaarselt, ajalise intervalli määrab raviarst.


Triinu Kurvitsa sõnul on töö uus ja huvitav, ning insuldiõel peavad lisaks olema laiemad teadmised nii sotsiaalsfäärist kui ka kõigest muust, mis patsiente võib huvitada. „Näiteks peame me teadma vastuseid sellistele küsimustele nagu kas pärast insulti võib lennata, mis aja möödudes peale insulti võib autorooli istuda jne. Insuldiõde peab oskama vastata igale küsimusele, või vähemalt teadma, kes patsienti tema probleemiga aidata saaks, et teda mitte niisama ühe spetsialisti juurest teise juurde jooksutada."


Insuldiõe vastuvõtud toimuvad kaks korda nädalas: esmaspäeviti kell 15.00–17.00 ja kolmapäeviti kell 9.00–12.00. Insuldiõe vastuvõtule saab registreeruda telefonil 731 9100. Vastuvõtule saamiseks on vajalik eriarsti või perearsti saatekiri. Vastuvõtt toimub L. Puusepa 8 majas kabinetis A 153.

 
Täiendusettepanekud õendustöötajate atesteerimise korrale Prindi
Esmaspäev, 24 Märts 2014 13:20

Õendustöötajate atesteerimise kord ehk kutsealase tegevuse ja pädevuse hindamine on kliinikumis kehtinud alates 2002. aastast, kui mindi riiklikult atesteerimise süsteemilt üle asutusepõhisele. Sellest ajast saadik on atesteerimise korda mitmeid kordi muudetud ja täiendatud, hetkel kehtib korda reguleeriva dokumendi seitsmes versioon. Korra muutmist ja täiendamist on tinginud erinevad riiklikud nõuded, arengud õendusabis ja töötajate soovitused. Näiteks on selle aja jooksul muudetud paindlikumaks täienduspunktide arvestust ja nende kogumise võimalusi ning kaotatud nõue koostada atesteerimisdokumente II kvalifikatsiooniastme taotlemisel.


Eelmisel aastal tekkis taas vajadus atesteerimise korra täiendamiseks, algatus selleks tuli osakondades töötavatelt õdedelt. Õdede ettepanekud kogusid kokku õdede liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu usaldusisikud. Ettepanekute arutamiseks moodustati töörühm, mille liikmete seas olid erinevates valdkondades töötavad õed, õendusjuhid, atesteerimiskomisjoni liikmed ja kutseorganisatsioonide esindajad.


Laekunud ettepanekutest enim olid seotud tööanalüüsi kirjutamisega: ei teata mida või kuidas kajastada ning kuidas analüüsida igapäeva praktikat. Töörühma liikmete ettepanekul tuleks laiendada analüüsitavaid valdkondi ja luua tööanalüüsile toetav struktuur, mis aitaks rohkem väärtustada praktiliste õendustegevuste osa atesteerimisel.


Abiks tööanalüüsi kirjutamisel pakkus töörühm välja kaks dokumenti: „Eesti õenduse ja ämmaemanduse arengustrateegia" ning „Õe pädevuse enesehindamise skaala". Nimetatud dokumentides kirjeldatud õe tegevusvaldkonnad võimaldavad atesteeritavatel laiemalt näha oma töö erinevaid valdkondi ning analüüsida oma senist arengut ja edasisi arenguvajadusi. Dokumentide kasutamine ei ole kohustuslik, vaid võimalus neile, kes soovivad tööanalüüsi kirjutamisel kasutada abivahendeid. Dokumendid ja juhised nende kasutamiseks on kättesaadavad kliinikumi sisevõrgus, rubriigis „Õdedele".


Järgmine tähtaeg atesteerimisdokumentide esitamiseks on kõrgemat kvalifikatsiooniastet säilitavatel või taotlevatel õdedel 1. aprillil, I kvalifikatsiooniastme korral vastavalt kehtivusaja lõppemisele ja kliiniku otsusele.

 

Jane Freimann

 
Sisekliiniku reumaõde ootab vastuvõtule Prindi
Kolmapäev, 19 Veebruar 2014 09:55

Veidi üle aasta tagasi, 2013. aasta jaanuarikuus alustas sisekliiniku ambulatoorse vastuvõtu juures tööd reumaõde Anne Ööbik. Täpselt sama kaua on töös olnud ka reumaliin, kuhu oodatakse helistama kõiki abivajajaid.


Euroopas on reumaõdede iseseisvat vastuvõttu kasutatud ligi 30 aastat, Eestis on lisaks Tartule sellised vastuvõtud olemas ka Tallinnas ja Pärnus. Kuna reumaatiliste haigete ravi- kvaliteet on suuresti seotud patsiendi elukvaliteediga, siis on reumaõe vastuvõtt väga hea võimalus lahendamaks patsientide probleeme kiirelt ja kvaliteetselt.


lk6 Anne OobikReumaõe vastuvõtt on mõeldud eelkõige reumaatiliste kaebustega patsientidele, aga ka bioloogilist ravi saavatele patsientidele. Ent kogemus näitab, et vajadus on ka toitumisalase teabe järele. Haigeid nõustatakse ravirežiimi, ravimite kasutamise ja ravimite kõrvaltoimete osas, füsioteraapias, dieedi ja kehakaaluprobleemide korral, abivahendite kasutamise, rehabilitatsioonivõimaluste ja puude taotlemise osas.
Reumaõde on kättesaadav sisekliiniku ambulatoorse vastuvõtu kaudu. Vastuvõtule saamiseks on vajalik arsti saatekiri. Siinkohal julgustab Anne Ööbik perearste kasutama patsientide suunamise võimalust: „Kuna reumaõel on esmase patsiendi vastuvõtuks kasutada 45 minutit ja korduva puhul 30 minutit, siis selle aja jooksul saavad abivajajad palju erinevaid teadmisi, kuidas oma elukvaliteeti parandada näiteks toitumise, nahahoolduse ja hooldustoimingute kohta ning loomulikult ka ravimite manustamise kohta." Ta rõhutab, et tema kaudu saavad paljud lihtsamad probleemid lahenduse kiiremini, kuid reumatoloogide vastuvõtule saamist tuleb oodata vahel mitu kuud. Reumaõel on võimalus patsient ka otse reumatoloogile suunata, kui selleks on näidustus.


Bioloogilisel ravil olevad patsiendid manustavad ravimeid ise ning seetõttu vajavad nad sageli konsulteerimist ja väljaõpet protseduuride osas. Lisaks jälgib reumaõde nende haigete raviplaani ja selle täitmist, haiguse muutuste korral aga konsulteerib kohe arstiga. Reumaõde Anne Ööbik ütleb, et tihtipeale teavad patsiendid ise väga hästi, kuidas oma ravi teostada, aga vajavad lihtsalt julgustust ja toetust.
Anne Ööbik täheldab, et inimesed on hakanud teadvustama ka toitumise rolli oma elu- ja ravikvaliteedis. „Sellega seoses küsitakse hästi palju nõu ka kehakaaluga seotud probleemide korral. Eraldi valdkond on podagrat põdevad patsiendid. Alguses võib neile tunduda, et justkui enamik toiduaineid on keelatud, kuid siinkohal aitab ainult piisav nõustamine ja selgitamine, kuna muutuse oma elustiilis saavad teha siiski inimesed ise."
Reumaliin. Lisaks reumaõe vastuvõtule on võimalus kasutada telefoninõustamist. Telefoninõustamise eesmärk on pakkuda abi ja teadmisi kiirelt, ent kvaliteetselt, kuna kõnedele vastab reumaõde Anne Ööbik ise. Sellele telefonile saavad helistada kõik abivajajad. Telefonikonsultatsiooniga selgitatakse välja edasised tegevused või protseduurid, mis on raviks vajalikud.


Reumaõe vastuvõtt
Anne Ööbiku vastuvõtt on avatud iga päev, esmaspäevast reedeni kell 8.00–16.00.
Vastuvõtuks on vajalik arsti saatekiri.
Igal reedel kell 8.00–10.00 töötab reumaliin telefonil 731 9372, küsimustele vastab ja abivajajaid nõustab reumaõde Anne Ööbik.
Samal telefonil saab registreerida ka reumaõe vastuvõtule.

 
Tervislikud neljapäevad elanikkonnale Prindi
Kolmapäev, 19 Veebruar 2014 09:38

Eelmise aasta septembris algatasid Eesti Õdede Liit ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumiga elanikkonnale mõeldud terviseedendusliku projekti „Tervislikud neljapäevad". Selle projekti eesmärk on suurendada inimeste terviseteadlikkust ning tutvustada erinevaid õendusabivõimalusi.


Nagu projekti nimigi ütleb, siis iga kuu ühel neljapäeval keskendutakse tervishoiu kõrgkoolis kindlale tervisega seotud teemale. Tervisepäeva raames mõõdetakse tervisenäitajaid ja viiakse läbi selle päeva temaatika seotud töötubasid. Kohapeal on võimalik tutvuda ka erinevate tervisetoodetega. Tervislikke neljapäevi organiseerivad ja sisustavad erinevate valdkondade õed ja tervishoiu kõrgkooli õppejõud. Tervisepäevad on inimestele tasuta.


Projektis löövad kaasa ka paljud kliinikumi õed: vaimse tervise õed, diabeediõed, spordimeditsiini-ja taastusravi kliiniku, südamekliiniku, närvikliiniku, stomatoloogiakliiniku, kirurgiakliiniku, nahahaiguste kliiniku õed ja ka koduõed. Sellest aastast on projektiga liitumas ka pereõed ja kooliõed. Kuna paljud õed on omakorda õppejõud tervishoiu kõrgkoolis, siis saavad sellest projektist osa ka tudengid. Tervisepäevade korraldamisel ja reklaamimisel annab oma panuse Tervishoiu kõrgkool.


lk7 tervislikneljapaev2Tänaseks on viis tervisepäeva juba toimunud. Teemad on olnud mitmekülgsed: vaimsest tervisest läbi erinevate probleemide, juttu on olnud ka gripist ja toitumisest. Jaanuarikuu tervislik neljapäev keskendus diabeedile – nii täiskasvanute kui ka laste diabeedile. Teemat olid käsitlemas diabeediõed Agnes Anton ja Maarja Pae.


Veebruaris pühendame tervisliku neljapäeva väärikatele (eakatele), tuues nendeni võimalikult palju erinevaid teemasid: toitumine, kroonilise valuga seotud probleemid, suuõõne hooldus, selgitame uriinipidamatusega seotud raskusi ja toimetuleku võimalusi, tutvustame jalaravi võimalusi ja vajalikkust. Meil oleks väga hea meel, kui tervisepäevadel osaleksid ka eakate lähedased, kes varem või hiljem erinevate eakatega seotud probleemidega kokku puutuvad.

Etteruttavalt võime tutvustada ka juba kevade plaane: märtsis keskendume kiiret sekkumist nõudvatele situatsioonidele ja püüame õpetada inimestele erinevates olukordades vajalikke esmaabivõtteid. Mõeldes kevadele ja suvele, plaanime aprillis rääkida erinevatest nahaga seotud probleemidest. Maikuus tahame tervisepäeva raames meelde tuletada kõigile, millised on sagedasemad laste vigastused ning kuidas oleks mõistlik neist hoiduda.
Lõpetuseks tänan kõiki erinevate valdkondade kolleege, kes on leidnud motivatsiooni ja tahet selles projektis kaasa lüüa!

 

Tiina Teder
Tervislike neljapäevade üks eestvedajatest
Eesti Õdede Liidu Tartumaa piirkonna esinaine

 

„Tervislikud neljapäevad" projekti teemade kava

jaanuar:  „Diabeet"
veebruar:  „Mõeldes meie väärikatele"
märts:  „Kiiret sekkumist vajavad probleemid"
aprill:  „Nahaprobleemid"
mai:  „Lastevigastused"
juuni:  „Traumad"
september:  „Suuhügieen ja hambahaigused"
oktoober:  „Gripp"
november:  „Vaimne tervis"
detsember:  „Toitumine"

 
Kliinikumis alustasid tööd Eesti esimesed peavaluõed Prindi
Esmaspäev, 27 Jaanuar 2014 09:56

peavaluoedAlates detsembrist 2013 töötavad närvikliinikus Eesti esimesed peavaluõed Kristi Rätsepso ja Triinu Kurvits. Tänu Eesti Peavalu Seltsile oli just neil närvikliiniku meditsiiniõdedel võimalus ennast täiendada maailma tippklassi kuuluvas Taani Peavalu Keskuses. Peavaluõdede peamisteks patsientideks on krooniliste ja sagedaste peavaludega patsiendid üle Eesti.

Taanis õppimine koosnes nii teoreetilisest kui ka praktilisest poolest: „Teooria poole pealt tutvustati meile teiste riikide kogemusi peavaluõenduses. Näiteks Taanis tegeleb peavaluõde enim ravimite ületarvitamisest tulenevate probleemidega", sõnas Kristi Rätsepso. „Praktilise ülesandena pidime lahendama ühe reaalse ja raskekujulise haigusloo, mille puhul saime grupilt tuge ning võimaluse seda koos analüüsida – see andis meile kindlasti juurde enesekindlust", lisas Triinu Kurvits.

 

„Meil on unistus pärast peavaluõdede vastuvõtu edukat käivitamist korraldada Taani eeskujul ka Eestis peavalukooli, mis on mõeldud eelkõige patsientidele. Taanis toimib see nii, et ühte gruppi suunatakse 6-7 peavaluga patsienti ning kool ise toimub kokku 5-6 korda. Koolis osalevad lisaks peavaluõdedele ka psühholoog ja füsioterapeut ning Taani kogemuse põhjal saab väita, et see toimib väga hästi", rääkisid Kristi Rätsepso ja Triinu Kurvits.

 

Seni puudus Eestis spetsiaalne õenduse haru, mis hõlmaks ühe suurima patsiendigrupi  ambulatoorseid vajadusi. Närvikliiniku arst-õppejõu dr. Mark Braschinsky sõnul on peavaluõdede töölehakkamine väga oluline samm jõudmaks järele teistele riikidele. "Maailmas tehtud uuringud näitavad, et peavalu on üks sagedaseim põhjus arstile pöördumiseks. Enamikes arenenud riikides toimivad professionaalsed peavalu keskused, kus nagu nimigi ütleb, ravitakse ainult peavalude all kannatavaid inimesi." Dr. Braschinsky sõnul on Euroopa Peavalu Föderatsioon välja töötanud soovitused, kuidas kujundada välja peavalule spetsialiseerunud ambulatoorne võrgustik. Ka peavaluõdede täiendõpe Taanis oli üks samm selles suunas. Nii dr. Braschinsky kui ka peavaluõdede sõnul oleks oluline käivitada ka „õelt-õele" koolitus, et laiendada teadmust peavalude raviviiside osas.Mark Braschinsky

 

Dr. Braschinsky näeb peavalude valdkonna uurimisel ja ravimisel ambulatoorses meditsiinis suurt tulevikku: „Kui rääkida näiteks ühest kroonilise peavalu vormist ehk migreenist, siis just migreen on kõige sagedasem haigus neuroloogias. See fakt kõneleb juba ise peavaluõdede vajalikkusest." „Kui rääkida Triinu Kurvitsast ja Kristi Rätsepsost, siis on nad väga tublid, professionaalsed ning motiveeritud õed. Neuroloogidel sujub koostöö nendega kindlasti hästi", kommenteeris dr. Mark Braschinsky.

 

Kuidas saab peavaluõdede vastuvõtule?

Kuigi peavaluõed alustasid oma vastuvõttu detsembris, on huvi nende vastuvõtule pääsemiseks juba väga suur. Esmalt peaks siiski peavalukaebusega inimene pöörduma perearstile, kes vajadusel suunab neuroloogi vastuvõtule. Patsiendi diagnoosi ja vajadusi arvestades saab neuroloog koostada medikamentoosse raviplaani ning suunata ta peavaluõe juurde. Peavaluõe vastuvõtul käimine ja temaga kontaktis olemine on kindlasti pikaajaline protsess, kuna krooniliste peavalude puhul ei saa loota lühiajalisele tulemusele. Peavaluõdede vastuvõtt toimub kahel korral nädalas närvikliinikus. Enamasti kutsutakse patsient tagasi 1-2 kuu pärast, et vaadata üle muutused haiguse kulus ning vajadusel vaadata üle raviskeem kooskõlas arstiga. „Siin on väga oluline ajaline võit – kui arsti juurde pöördutakse tagasi tavaliselt kuue kuu möödudes, siis meie saame hoida palju tihedamat kontakti patsiendiga. Sest kui rääkida kroonilistest peavaludest, siis toetudes tõenduspõhistele andmetele, julgeme öelda, et tõhusa ravi eelduseks on olulisel kohal elustiili muudatused, milles olemegi meie toeks nii soovituste andmisel kui ka raviplaani järgimisel", selgitasid uued peavaluõed Kristi Rätsepso ja Triinu Kurvits.

 

Vastuvõtule saamiseks on vajalik:

·         Neuroloogi suunamine peavaluõe juurde

·         Peavaluõe vastuvõtule tuleb registreeruda kliinikumi etteregistreerimiskeskuses tel. 7319100

 

Eesti Peavalu Selts

Eesti Peavalu Selts loodi 20. mail 2011. aastal, igal aastal tähistatakse seltsi sünnipäeva Peavalu Päevana, mis on avalikkusele suunatud teavitusüritus. Sel aastal toimub see mais Pärnus. Eesti Peavalu Selts koordineerib ka veebilehte www.peavalu.ee. Eesti Peavalu Seltsi president on dr. Mark Braschinsky.

 

 
<< Algus < Eelmine 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Järgmine > Lõpp >>

Lehekülg 5 / 13