Tänavu toimus Tartu Arstide Liidu (TAL) kevadväljasõit Setomaale. Giidiks oli TÜ inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetooli teadur Taavi Pae, kelle huviks on kultuuriliste erisuste ajalooline areng eri piirkondades.
Esimene peatus – Mooste (Moisekatsi) mõis – üllatas kauni häärberi ja paljude renoveeritud hoonetega. Hommikukohvi jõime ainulaadse arhitektuuri ja kauni interjööriga mõisa vanas viinavabrikus, kus tegutseb Eesti Fototurismi Keskus. Kõikide pilku püüdis fuajee kõrges laes rippuv napsiklaasist kokku pandud lühter.
Järgmine peatus tehti Leevaku hüdroelektrijaama juures. Nautisime kaunist ilma ja Võhandu jõe kevadilu. Leevakul saime vastuse ka viktoriinidel sageli esitatud küsimusele – kus asub Eesti kõige kõrgem saunakorsten?
Seejärel peatusime Võõpsu tsässona juures, kust edasi sõitsime Beresje külla, mis on Setomaal ainus tänaseni vanausulistega asustatud küla. Siin tutvustas giid meile vanausuliste elamis- ja matmiskombeid. Saime teada, miks vanausulised panevad risti kalmul jalutsisse – ülestõusmisel on hea sellest kinni haarata.
Edasine tee viis meid läbi Setomaa Vastseliina Piiskopilinnusega tutvuma. Mikitamäel nägime nn „ääremaa" viletsust: mahajäetud talud, võsastunud põllumaad, tühjaks jäänud paneelelamud endiste ühismajandite keskustes, maastikku risustavad suurfarmide lagunevad hooned. Eesti kagunurgas avanes meile aga miljardikroonivaade Euroopa idaväravale - eelmisel aastal valminud 92 hektaril asuvale Koidula raudtee-piiripunktile, mis on üks moodsamaid raudteejaamu Euroopas.
Vastseliina piiskopilinnuse jalamil tervitas meid endise Piiri kõrtsi ees keskaegses riietuses rüütel ühes oma daamiga – sedapuhku peoriietuses. Siin pakutakse ajaloolisi roogasid ehedal kujul, võimalust mööda kohalikke aia- ja metsaande kasutades. Meie eineks oli palveränduri kõhutäis: eelroaks karask munavõiga ja ürdijuustud, põhiroaks aedvilja-lihasupp sepikuga, magusaks munakook ning joogiks kali ja mahl. Edasi jagunes reisiseltskond kaheks: üks rühm alustas piiskopilinnusest, teine aga äsjarenoveeritud kõrts-külastuskeskusest. Keskajal on Vastseliina linnus katoliku maailmas tuntud palverännakute sihtkohana. Siin kummardati lossikabelis asuvat püha risti: kabeli külastus andis patukustutuse teatud ajaks.
Piiri kõrtsist on kohalike eestvedamisel saanud modernne külastuskeskus, kus saab osa keskaja eluolust ja jagub tegevust kõigile. Kostümeeritud kohalik giid tutvustas linnuse ajalugu, rääkis moest, rõivastusest, värvide tähendusest keskajal, tutvustas relvi ja nende käsitsemist. Prof. Lembit Allikmets proovis rüütli raudrüüd koos kiiver-visiiriga (kaal 40 kg) ja dr Margit Närska riietus rõngassärki (kaal 16 kg).
Koduteel külastasime Piusa Savikoda, kus külastajate silme all valmistatakse nii traditsioonilisi kui ka unikaalseid kunsti- ja käsitööesemeid. Meeldima hakanud eseme ostis nii mõnigi kaasa. Oli imekaunis ja hariv kevadpäev. Suurimad tänud korraldajatele!
Prof. emer. Astrid Saava
TAL-i liige