Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum Kliinikumi Leht

2012. aasta riigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest pälvis Tartu Ülikooli emeriitprofessor ja Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu liige Heidi-Ingrid Maaroos.

Prof emer Heidi-Ingrid Maaroos on erialalt sisehaiguste arst, kitsama suunitlusena gastroenteroloog. Tema teadlaskarjääri oluliseks läbimurdeks oli tollal mitte lihtsalt innovatiivne, vaid väga olulise kliinilise tähtsusega uurimimistöö „Helicobacter pylori osatähtsuse selgitamine kroonilise gastriidi ja maohaavandite patogeneesis", mis muutis kardinaalselt selle haigustekompleksi ravi meie haiglates. Tema eestvedamisel moodustati Tartu Ülikooli juures erialadevaheline Helicobacter pylori uurimisrühm, millel on tihe rahvusvaheline koostöö Euroopa erinevate riikide ülikoolidega. Prof. Maaroos on üks enimtsiteeritutest Eesti kliinilistest arstiteadlastest ja on juhendanud arvukalt arstiteaduslikke väitekirjasid.

H.-I. Maaroosi erialase tegevuse teiseks dominandiks sai alates 1992. aastast Tartu Ülikooli peremeditsiini ja polikliiniku õppetooli loomine ja juhatamine ning sellealane uurimistöö, sh preventatiivse meditsiini kvaliteedi hindamisel, millel on samuti oluline praktiline väärtus. Ka sellel erialal on ta olnud edukaks doktorantide juhendajaks ja seega kliinilise arstiteaduse järjepidevuse kindlustajaks. Ta on pälvinud Punase Risti III järgu teenetemärgi ja Eesti Vabariigi teaduspreemia 1994. aastal.

Kliinikumi Leht

Alates 1. jaanuarist täidab silmakliiniku juhataja kohuseid dr Kuldar Kaljurand.

Kuldar Kaljurand (sünd 1967) on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 1995. aastal. 2000. aastal sai ta Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-õppejõuks oftalmoloogia erialal.

Käesolevast aastast on dr Kuldar Kaljurand Tartu Ülikooli arstiteaduskonna silmakliiniku juhataja ja jätkab oftalmoloogia vanemassistendi tööd.

Tema teadustöö põhiteemaks on eksfoliatsiooni sündroom, levimusuuringud ning eksfoliatsiooni sündroomi võimalik roll katarakti lõikuse tüsistuste põhjustajana. Erialaselt on ta end täiendanud Euroopa Oftalmoloogia Seltsi stipendiumiga Helsingi Ülikooli silmakliinikus glaukoomialaselt ja Turu Ülikooli silmakliinikus mitteläbistava glaukoomilõikuse metoodika vallas. Ta on Eesti Oftalmoloogide Seltsi liige.

Kliinikumi Leht

Hooldajad

Gabriel Põder (akuutosakond)

Tatjana Mihhailova (psühhiaatriaosakond)

Karmo Tali (lasteosakond)

Õed

Leila Tähnas (akuutosakond)

Katri Šinkarev (psühhiaatriaosakond)

Eveli Mesikäpp (lasteosakond)

Tugipersonal

Ivi Obzinis (akuutosakonna sotsiaaltöötaja)

Signe Noppel (psühhiaatriaosakonna kliiniline psühholoog)

Kairi Nool (lasteosakonna sotsiaaltöötaja/tegevusjuhendaja)

Aasta arst

Madis Parksepp

Aasta noorarst

Taavi Hallik

Psühhiaatriakliinik on parimaid töötajaid valinud alates 2005. aastast. Valimine toimub tavaliselt novembrikuus, kui osakondadesse pannakse välja patsientide abiga tehtud hääletuskastid. Iga töötaja saab panna kasti hääletussedeli selle töötaja nimega, kes tema hinnangul kõige rohkem aasta parima tiitlit väärib. Igas kategoorias (hooldajad, õed, arstid ja tugipersonal) on igal valijal vaid üks hääl. Kes oma kategoorias kõige rohkem hääli saab, on võitja. Võitjaid tunnustatakse kliiniku juhataja käskkirja ja preemiaga. On avaldatud arvamust, et valimiskriteeriumid pole täpselt sõnastatud. Aga küllap kolleegid teavad, mille põhjal nad oma hääle annavad ning sageli on töökaaslased ise need kõige karmimad arvustajad üksteise tegemistele. Kokkuvõtteks võib öelda, et hinnangud on alati olnud ausad ja kõik väljavalitud on olnud oma tiitlit väärt. Osavõtt hääletusest on alati aktiivne ning hääli annab kokku lugeda!

Reet Tohvre

psühhiaatriakliiniku ülemõde

Sel aastal on patoloogiateenistusse tulnud tööle viis uut töötajat: patoloog Liis Salumäe, laborandid Triinu Rinne ja Tiina Teder, abiline Jelena Salu ning preparaator Viktor Kravtsov.

Miks tulite patoloogiateenistusse tööle?

Liis: Residentuuri lõpus pakuti mulle võimalust jätkata tööd kliinikumis ja võtsin selle ettepaneku kiiresti vastu. Küllap oli asi osaliselt ka mugavuses - tööprotsessid, kolleegid ja osakond olid juba tuttavad.

Jelena: Olen alati unistanud töötamisest meditsiiniasutuses. Ka koolis oli üheks mu lemmikaineks anatoomia.

Viktor: Patoloogiateenistusse sattusin juhuse tahtel. Kui tekkis võimalus kandideerida preparaatori ametikohale, otsustasin proovida.

Triinu: Olles olnud varem patoloogiateenistuses praktikal, hakkas histoloogialaboris tehtav töö meeldima. Paljudes laborites on töö suurel määral automatiseeritud, aga siin saab arendada just käelist tööd.

Tiina: Käisin suvel patoloogiateenistuses praktikal. Peale kooli lõpetamist pakuti tööd tsütoloogia laborisse ja võtsin selle ametikoha hea meelega vastu.

Mis on üllatanud või olnud huvitav kogemus?

Jelena: Pean töötamist valdavalt naiste kollektiivis huvitavaks, kuna kõik on väga erinevate iseloomudega.

Triinu: Räägitakse, et naiste kollektiivis on töötada keeruline, aga patoloogiateenistuses on kolleegid algusest peale olnud sõbralikud ja igati abivalmid. Kuna olen varem siin praktikal käinud, ei olnud kolleegid päris võõrad ja sulandumine ei olnud raske.

Viktor: Täielikuks ootamatuseks oli preparaatori ametikoha tööülesanded. Aga see ei olnud minu jaoks ebameeldiv, pigem pakkus kõik huvi.

Tiina: Üllatus oli võib-olla see, et kliinikumis juba töötab üks samanimeline inimene (Tiina Teder, kes on desinfektsiooniosakonna juhataja).

Millist panust või lisaväärtust tahaksid anda patoloogiateenistusele?

Liis: Loodan oma panusega veidigi vähendada kolleegide ülekoormust.

Jelena: Minu panuseks on oma tööülesannete kohusetundlik täitmine.

Viktor: Tunnen, et mul on veel palju õppida. Pean inimese anatoomiat väga huvitavaks.

Triinu: Ootuseks oli töötada kohas, kus on võimalus pidevaks enesetäiendamiseks. Tahan teha oma tööd nii hästi, et sellest oleks abi ka teistele.

Tiina: Teha tööd, mis meeldib ja pidevalt teadmisi juurde saada.

Piret Mängel

patoloogiateenistuse ülemlaborant