Insuldi põhjuseks on verevarustuse häire kindlas peaaju piirkonnas, mis tingib neuroloogiliste ja/või üldsümptomite tekke kestusega üle 24 tunni. Insulti haigestuvad sagedamini vanemaealised, kuid ligi 25% kõikidest insultidest tekib alla 50aastastel isikutel.
Insulti haigestumus on Eestis suur. TÜK närvikliinikus aastatel 2001-03 läbi viidud uurimuse järgi haigestub Tartus igal aastal esmasesse insulti 223 isikut 100 000 kohta. 80-85%-l juhtudest on tegemist isheemilise insuldi ehk ajuinfarktiga.
Kas insult on ravitav?
Läbi aegade on insuldi käsitlus olnud erinev ning väga kaua arvati, et vaatamata ravile olulist paranemist ei tule. Juba hukkunud närvirakud kahjustatud piirkonnas ei ole taastumisvõimelised. Siiski kujuneb hävinud närvirakkude ümbrusse nn penumbra- ala, kus neuronid on verevoolu kiire taastumise korral eluvõimelised. Eesmärgiga päästa penumbra, on isheemilise insuldi korral positiivseid tulemusi andnud vaid trombi lõhustav ravi ehk trombolüüs, kuid ka patsiendi ravimine haigla insuldiüksuses (inglise k stroke unit). Trombolüüsi eesmärgiks on kahjustud ajukoes verevool taastada, et ära hoida närvirakkude pöördumatu kahjustus.
Kui lai on nn terapeutiline aken?
Trombolüüsi olulisemateks tüsistusteks on peaaju ulatuslikud verejooksud, mistõttu tuleb arvestada mitmete vastunäidustustega. Praegu kasutusel oleva trombolüütikumi alteplaasi intravenoosse ravi kriteeriumid pärinevad 1995. a avaldatud NINDS (National Institute of Neurologic Disorders and Stroke) uuringust. Eestis teostati esimene trombolüüs isheemilise insuldiga patsiendil TÜ Kliinikumis 29.11.2003. a. Siiani oli trombolüüs alteplaasiga registreeritud ainult 3 tunni jooksul neuroloogiliste sümptomite tekkest. Viimase aja suurimaks läbimurdeks isheemilise insuldi käsitluses on European Cooperative Acute Stroke Study (ECASS) III tulemused. Selgus, et intravenoosne trombolüüs alteplaasiga on tõhus ja ohutu kuni 4,5 tundi insuldisümptomite tekkest.
Kas insuldihaige võib täielikult paraneda?
Insult on neuroloogiliste haiguste hulgas meeldivaks erandiks, sest seoses trombolüüsiga on tekkinud võimalus, et neuroloogilised sümptomid täielikult taanduvad. Kuigi terapeutiline aken trombolüüsiks on laienenud 4,5 tunnini, on tähtis meeles pidada, et ravi algus esimese 90 min jooksul haigestumisest tagab oluliselt paremad tulemused võrreldes hilisema ravi algusega. Hetkest, mil patsient jõuab erakorralise meditsiini osakonda (EMO) loeb iga minut ning ajalimiidi nihkumine 4,5-le tunnile ei tohi põhjustada lõdvemat suhtumist haiglas. Tartus ja mujal tehtud uurimused on näidanud, et kolmandik isheemilise insuldiga patsientidest saabub haiglasse 3 tunni jooksul, kuid intravenoosset trombolüüsravi 3 tunni jooksul saab ainult 2-4%. Loodame, et patsiendi haiglasisene käsitlus seoses neuroloogia osakonna kolimisega valmivasse haiglakorpusesse muutub tõhusamaks ning rohkem patsiente paraneb täielikult. See peaks toimuma neuroloogide, EMO, radioloogia ja ühendlabori personali ühisel jõul. Uude majja on planeeritud ka kaasaegne insuldiüksus, mis usutavasti kliinikumi toel ka teoks saab ja Eesti meditsiini lipulaeva vääriline on.
Insuldisümptomid: helista viivitamatult 112!
Olgu haiglasisene insuldi käsitlus kui efektiivne tahes, aeg hakkab siiski „tiksuma“ insuldisümptomite tekkest. Üle maailma on probleemiks see, et sageli ei tunne inimesed insuldi sümptomeid ära ja haiglasse jõutakse alles siis, kui trombolüüs ei ole enam lubatud. Selline mulje on ka trombolüüsi teostavate Tartu ja Tallinna haiglate neuroloogidel. Üle maailma on algatatud kampaaniaid, et teavitada tavakodanikke insuldist ja kiirest abi kutsumise vajadusest. 2008. a kevadel loodi L. Puusepa nimelise Eesti Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi juurde insuldi töörühm, mille esmaülesandeks seadsime elanikkonna insuldi sümptomitest teavitamise rõhutades seejuures viivitamatult kiirabi kutsumise tähtsust. Kampaania avalöök toimub 29. oktoobril, kui tähistatakse igaaastast ülemaailmset insuldipäeva. Sel puhul toimuvad teabeüritused linnarahvale nii Tallinnas kui Tartus koos mitmete ülesastumisega meedias.
Dr Janika Kõrv
TÜK närvikliinik,
L. Puusepa nimelise Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi insuldi töörühm
Dr Riina Vibo
TÜK närvikliinik,
L. Puusepa nimelise Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi insuldi töörühm