Dr Meelis Jakobson ja dr Tarvo Rajasalu täiendasid end Karolinska Ülikooli haiglas neerupealiste veenide selektiivse kateteriseerimise alal.
Primaarne hüperaldosteronism ehk Conni sündroom on küllalt sage endokriinse hüpertensiooni põhjus, olles leitav kuni 10%-l hüpertensiooniga patsientidest. Kaks peamist Conni sündroomi vormi on neerupealise aldosteroon ja kahepoolne idiopaatiline neerupealiste hüperplaasia. Esimese variandi puhul teostatakse aldosteroomi eemaldamine koos neerupealisega, idiopaatilise hüperplaasia korral kasutatakse hüpertensiooni valikravimina aldosterooni antagoniste (meil spironolaktooni). Õigeaegse diagnoosi ja sekkumise korral patsiendid enamasti paranevad, aldosteroomi eemaldamisel on võimalik täielik tervistumine.
Conni sündroomi variante eristada aitavad uuringud on õige ravitaktika valikul määrava tähtsusega. Piltdiagnostilised meetodid ei anna aga sageli täit selgust, millega on tegemist. Näiteks võib neerupealise mikroadenoom kujutada endast üksikut aldosteroomi, kuid leid võib viidata ka nodulaarsele hüperplaasiale. Tänapäeval on aldosteroomi ja hüperplaasia eristamisel „kuldseks standardiks" kujunenud neerupealiste veenide selektiivne kateteriseerimine. Selle protseduuri käigus kateteriseeritakse mõlema neerupealise veenid ja võetakse nendest vereproovid aldosterooni määramiseks. Kahe aldosterooni näitaja vaheline gradient üle 4 viitab ühepoolsele autonoomsele aldosterooni tootmisele ehk aldosteroomile. Tegemist on häid tehnilisi oskusi ja kogemust nõudva protseduuriga, seda eriti parema neerupealise veeni osas, mis on lühike ja kitsas ning suubub otse alumisse õõnesveeni. Isegi väga kogenud kätes pole tagatud protseduuri 100%-line õnnestumine.
Kliinikumis hakkas neerupealiste veenide kateteriseerimisi läbi viima 2010. a. radioloog dr Jakobson. Peale paari õnnestunud protseduuri tekkisid esimesed tagasilöögid: raskusi oli nii kateetri sisseviimisega parema neerupealise veeni ja selle veenis hoidmisega kui ka vere aspireerimisega. Tehniliste oskuste lihvimiseks sai kokku lepitud ühepäevane praktiline koolitus Karolinska Ülikooli haiglas sealse angiografisti dr Maria Vinelli käe all. Dr Jakobsonil ja dr Rajasalul oli võimalik jälgida koha peal kahte protseduuri, mille kulg oli suhteliselt komplitseeritud ja mille käigus dr Vinell demonstreeris erinevaid võtteid parema neerupealise veeni kateteriseerimise õnnestumiseks, nt kasutades tagasipööratavat kateetrit (veen võib suubuda alumisse õõnesveeni suunaga alt üles). Vere aspireerimisel pidas dr Vinell oluliseks eelnevat lisakülgava tegemist kateetri distaalsesse otsa. Dr Rajasalu arutas Karolinska haigla endokrinoloogist kolleegi dr Hans Wahrenbergiga protseduuri erinevate protokollide eeliseid ja Conni sündroomi varase avastamisega seotud probleeme.
Kokkuvõtteks võib öelda, et koolitus Karolinskas oli küll lühike, kuid väga konkreetne ja efektiivne. Selle kinnituseks viis dr Jakobson 13. juunil Tartus läbi järjekordse õnnestunud protseduuri, mis aitas klinitsistidel püstitada kirurgilise ravi näidustuse.
Dr Meelis Jakobson
radioloogiakliiniku
arst-õppejõud radioloogia erialal
Dr Tarvo Rajasalu
sisekliiniku
vanemarst-õppejõud endokrinoloogia erialal