Avaleht 1A4
1A4
Kliinikum Scandiatransplandi lävepakul Prindi
Neljapäev, 22 Detsember 2016 09:12

lk4 Einasto Mart NilsonKuus viimast aastat on Tartu Ülikooli Kliinikum pidanud läbirääkimisi Scandiatransplant organisatsiooni liikmeks astumise üle. Aastatepikkuse tööga jõudsime nii kaugele, et meie liitumine saab ilmselt järgmisel aastal teoks. Meenutuseks: Scandiatransplant on viie riigi (Island, Norra, Rootsi, Soome, Taani) kõiki kümmet elundisiirdamiskeskust liitev organisatsioon. Organisatsiooni peamised ülesanded on korraldada doonorelundite jaotamist, sh riikidevahelist elundivahetust, tagada doonorelundite jälgitavus doonorist retsipiendini ja vastupidi ning hallata doonorluse ning siirdamisega seotud andmekogusid. Lisaks ka oskusteabe jagamine, teadustöö, koolitus jpm. Kõik ikka selle nimel, et raske elundipuudulikkusega patsientidele võimalikult head ravi pakkuda. Organisatsiooni tegevust juhivad kõigi liikmesriikide esindajatest koosnevad juhatus ja nõukogu, keskustevaheline suhtlus on korraldatud elundispetsiifiliste programmide ning töögruppide kaudu.


Eesti koostööleping Scandiatransplandiga jõustus 2013. aastal. Lepingu alusel oleme saanud sealsetele siirdamiskeskustele pakkuda Eestis kasutust mitte leidvaid doonorelundeid. Et üldreeglina eemaldab pakutava elundi sama keskuse meeskond, kus elund plaanitakse siirata, siis ajapikku on Eesti haiglates käinud pea kõigi kümne keskuse kirurgid. Kokku on Scandiatransplandi siirdamismeeskonnad osalenud 33 doonorprotsessil ja eemaldanud siirdamiseks üle 70 doonorelundi. Lisaks toimus 2015. aasta kevadel Tartus Scandiatransplandi siirdamiskoordinaatorite töögrupi korraline koosolek.


Tutvustamaks Eesti doonorluse ja siirdamiste hetkeseisu, loomaks keskustevahelisi kontakte ning saamaks täpset ülevaadet Scandiatransplandi igapäevatööst, külastasime nende aastate vältel väikese töörühmaga ükshaaval pea kõiki keskusi. Vastuvõtt on kõigil puhkudel olnud soe ja avatud. Neist käikudest on alguse saanud püsivam koostöö, sh arstide ja koordinaatorite praktilised koolitused.


Kliinikumi huvi liitumiseks Scandiatransplandiga on ennekõike seotud sooviga pakkuda patsientidele parimat võimalikku ravi. Eestis on 1,3-miljonilise elanikkonna ja vähem kui poolesaja doonori juures aastas äärmiselt keeruline leida sobivat doonorelundit õigel ajahetkel. Ennekõike korduvsiirdamiste ootajad või väga kiiresti tekkinud raske elundipuudulikkusega patsiendid kipuvad abita jääma. Seda olukorda aitaks Scandiatransplant (kokku ca 27 miljonit elanikku) olulisel määral parandada.


Liitumine toob meie senisesse igapäevapraktikasse kaasa muutusi. Seni oleme doonorikäsitlusel olnud konservatiivsed. Skandinaavias on välistavaid kriteeriume vähem ja doonorite vanusepiir kõrgem, seetõttu on ka doonorite arv suurem. Samuti kasutatakse rohkem elusdoonoreid. Meiegi peame oma võimekust neis valdkondades parandama, sest reeglid on kõigile ühised. Õnneks on meile ette nähtud üleminekuaeg ja pakutakse lahkelt koolitusi. Mitmete valdkondade osas on sisuline koostöö juba käivitunud, teadusprojektid on seni alles ootamas.


Loodame, et liitumine aitab päästa paljude Eesti patsientide elu ja parandada elukvaliteeti.

 

Mart Einasto
Juhatuse liige

 
Parkinsoni tõbi: kroonilise haiguse vaev ehk mida teha, kui miski enam ei aita? Prindi
Neljapäev, 24 November 2016 09:08

lk4 Pille TabaA.TennusKrooniline haigus on vaev ja viletsus – alguses hiilib tasasena, nii et ei saa arugi, kas see on vanadus või haigus. Aga see on alles algus.

 

Nii ka Parkinsoni tõbi: tunned harjumatut kohmakust ja sisemist värinat. Tuju on ära, ei taha midagi teha ja pisiasjadki ajavad ärevaks. Vaja tualeti vahet joosta ja kõht on kinni. Uni on halb ja unenäod nagu õudusfilmis – silmi avades on raske aru saada, on see unes või ilmsi, seejärel päeval väsinud ja paha olla. Rõõmu ei tunne millestki ja tundub nagu poleks elus midagi nauditavat, isegi lõhnasid enam ei tunne.

 

Just nii võib krooniline haigus alata – hoopis mitte nende sümptomitega, mida on haiguse puhul kõige iseloomulikumatena kirjeldatud, vaid nähtudega, mis võiks kuuluda vananemise kui loomuliku nähtuse juurde. Unehäired, meeleolu langus, põiehäired ja kõhukinnisus on nii tavapärased probleemid, et neid võiks nimetada üldrahvalikeks hädadeks.

 

Aga tulemata ei jää ka spetsiifilised sümptomid, mis seotud liikumisega – värin, liigutuste aeglus ja kohmakus, lihajäikus, tasakaalu- ja kõnnakuhäire, kõne ja neelamise probleemid. Väljakujunenud Parkinsoni tõbi oleks nagu hoopis teine haigus kui esmassümptomite ilmnemise ajal. Neurodegeneratsioon on halastamatu, haigus süveneb, lisanduvad tardumised ja kukkumised, tekkida võivad mälu- ja käitumishäired ning hallutsinatsioonid, päevased tukkumised ja öised rahutused. Olemas on küll liikumist parandav ravi, aga haiguse kulgu muuta ei saa, raviannuseid on vaja üha tõsta ja lisada kombinatsioonipreparaate.

 

Kõige murettekitavam – ravi, mis algul aitas hästi liikumist parandada, ei toimi enam endiselt: ravim “lülitub sisse” ainult mõneks tunniks, aga toime lõpeb enne järgmist raviannust ja tekib “väljalülitatud” faas ehk “off”-periood, mille ajal liikumine on väga vaevaline. Vähe sellest, et liikuda ei saa, samal ajal võivad tekkida ka mittemotoorsed fluktuatsioonid hirmu- ja ärevustunde ning mõtlemishäiretega, higistamishoogudega ja põiehäiretega. Dopamiini defitsiit süveneb ja kui haiguse alguses “mesinädalatel” selle kompenseerimine suukaudse raviga on tõhus, siis komplitseerunud haiguse korral võib patsiendi päev koosneda kõrvaltoimetega võitlemisest: “off“-perioodis patsient ei saa liikuda ja ta oleks oleks nagu kinni tardunud, aga hea liikuvusega “on”-perioodis võivad tekkida häirivad vastutahtelised hüperkineesid, nii et liikuda ikkagi ei saa.

 

Mis siis saab, kui dopamiini defitsiiti tablettide toel enam kompenseerida ei õnnestu, kuna suukaudse ravi rütm ei kata püsivat dopamiini vajadust? Siin tuleb appi püsiv dopamiinergiline stimulatsioon kolme innovaatilise meetodina, mis praeguseks on kõik kasutusel Tartu Ülikooli Kliinikumis. Tänu sellele saame öelda, et Eestis on Parkinsoni tõve käsitluses kasutusel kõige uuemad ravimeetodid, mis maailmas olemas:

 

1. Aju süvastimulatsioon – spetsiifiline kirurgiline operatsioon, mille käigus paigaldatakse elektroodid kahepoolselt aju basaalganglionidesse (enamasti subtalaamilistesse tuumadesse). Seda on kasutatud Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliinikus kümmekond aastat, aga selle meetodi eelkäijana destrueerivaid stereotaktilisi operatsioone (ehk funktsionaalset kirurgiat) juba aastakümneid.

 

2. Eelmise aasta algusest on komplitseerunud Parkinsoni tõve raviarsenalis duodenaalne levodopa-pump, mille abil manustatakse levodopat sisaldavat geeli otse peensoolde, kus levodopa imendub, ja ühtlase manustamise tulemuseks on püsiv ravimi toime.

 

3. Apomorfiin, tugevaim dopamiini agonist, on süstidena ja nahaaluse ravimipumbana Eestis kasutusel käesolevast aastast, kuigi ka varasemalt on süstimise kogemuse olemas üksikutel patsientidel.

 

Kuigi neil ravimeetoditel on omad kõrvaltoimed ja ohud, on tegemist efektiivsete meetoditega komplitseerunud Parkinsoni tõve staadiumis, kui muudest ravivariantidest enam abi ei ole. Nende kasutamine eeldab erikoolituse saanud ravimeeskonna tuge, kelle hulka kuuluvad lisaks arstidele ka õde, füsioterapeut, logopeed, psühholoog ja sotsiaaltöötaja. Vaatamata sellele, et unistused neuroprotektiivsest ravist neurodegeneratiivsete haiguste peatamiseks ei ole veel täitunud, on võimalik ka raske Parkinsoni tõve korral vaevusi leevendada innovatiivsete, spetsiifilist ekspertiisi nõudvate ravimeetodite abil – ja seda Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliinikus.

 

Professor Pille Taba

Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliinik
Tartu Ülikooli närvikliinik

 
Elundisiirdamised Eestis Prindi
Teisipäev, 21 Juuni 2016 12:03

lk4 Virge Pall2015. aasta oli Tartu Ülikooli Kliinikumi elundisiirdamismeeskonnale töine ja uuendusterohke. Aasta märksõnad olid „ESIMEST KORDA EESTIS" ehk siis mullu leidis aset Eesti esimene ...


... laparoskoopiline doonornefrektoomia elusdoonoril;
... maksasiirdamine, kus kasutati välisriigist imporditud doonorelundit;
... kõhunäärme ja neeru samaaegne siirdamine;
... maksasiirdamine välisriigi kodanikule;
... korduv kopsude siirdamine;
... Eesti kirurgide poolt eemaldatud doonormaks aktsepteeriti siirdamiseks Scandiatransplandi (edaspidi: SCTP) keskuses;
... südamesiirdamine Eesti patsiendile Eestist pärineva doonorsüdamega Helsingis;
... Eesti kirurgide poolt eemaldatud doonorkõhunääre aktsepteeriti siirdamiseks SCTP keskuses.


Kokku siirati eelmisel aastal doonorelundeid 51-le Eesti patsiendile – kliinikumis toimus 37 neerusiirdamist, 1 pankrease ja neeru siirdamine, 7 maksasiirdamist ja 4 kopsude siirdamist ning Helsingis 2 südamesiirdamist.


Aktiivselt on alanud ka käesolev aasta – esimese viie kuuga on teostatud juba 32 elundisiirdamist. Siinkohal kõige suuremad tänud kõigile piirkondlike ja keskhaiglate intensiivravi arstidele suurepärase koostöö eest võimalike doonorite väljaselgitamisel, uurimisel ja ravimisel.


Elundisiirdamise ootelehel oli 1. juuni seisuga 58 patsienti.

 

Koostöö Scandiatransplandiga


Mai teisel nädalal toimusid Stockholmis SCTP juhtorganite koosolekud. Kinnitati uus SCTP juhatus järgmiseks kolmeks aastaks. Muutusid Soome ja Islandi esindajad ning valiti uus juhatuse esimees – nüüdsest juhib organisatsiooni tööd professor Bo-Göran Ericzon Rootsist.


Võeti vastu SCTP uus põhikiri, kus muuhulgas loodi võimalus uute liikmete vastuvõtmiseks nn assotsieerunud liikme staatuses. Eesti liitumistaotlust veel ei arutatud, eeldatavalt tuleb see arutusele järgmisel SCTP nõukogu koosolekul 2017. aasta maikuus Helsingis. Kuni selle ajani jätkub koostöö senise koostöölepingu ja seniste prioriteetide alusel.


Samal ajal toimus Stockholmis Põhjamaade Transplantatsiooniühingu (Scandinavian Transplantation Society) 28. kongress. Tänavuse kongressi võtmeteemadeks olid doonorite valimi suurendamine (sh paarissiirdamine, elundidoonorlus pärast südasurma), erinevate biomarkerite ja immuuntolerantsi mõju siirdamistulemustele, uudsete ravimite (sh rakuravi) ja uute tehnoloogiate kasutusvõimalused transplantoloogias. Põhjalikult käsitleti ka doonorelundite kvaliteedi ja ohutusega seotud teemasid.


Kliinikumist aktsepteeriti kongressile kolmed ettekande teesid. Virge Pall esines suulise ettekandega SCTP mõjust elundidoonorlusele ja -siirdamisele Eestis (kaasautorid dr Tanel Laisaar ja Mart Einasto). Tagasiside ettekandele oli hästi positiivne, kiidusõnu teenis Eesti siirdamissüsteemi areng tervikuna, kuid ennekõike panus piiriülesesse elundivahetusse ja järjepidev tegevus vastastikuse usalduse saavutamisel SCTP keskustega.


Dr Tanel Laisaare ja Virge Palli posterettekanne käsitles „Pealtnägija" siirdamise- ja doonorluseteemalise saatetriloogia mõju elupuhuste tahteavalduste hulgale. Dr Toomas Väli, Kadri Tamme, Andres Teini ja Andrei Uksovi poster andis ülevaate Eestis ägeda maksapuudulikkuse korral läbi viidud maksasiirdamistest.

 

Dr Virge Pall
Transplantatsioonikeskuse direktor

 
Terviseharituse parandamine aitab säästa tervist ja raha Prindi
Esmaspäev, 23 Mai 2016 09:27

lk4 Freimann Tiina NilsonWHO (Maailma Terviseorganisatsiooni) eestvedamisel on inimeste terviseharituse parandamise vajadust uuritud ja sellest räägitud juba paarkümmend aastat. Terviseharitust seostatakse üldise haritusega, millega kaasnevad teadmised, oskused ja motivatsioon otsida, aru saada, hinnata ja kasutada terviseinfot, et teha igapäevaelus haiguste ennetamise, tervise hoidmise ja edendamisega seotud otsuseid, hoidmaks või parandamaks oma elukvaliteeti kogu elu jooksul.


Eestis ei ole terviseharituse olukorda elanikkonna hulgas uuritud, kuid USAs leiti, et ligi kolmandikul täiskasvanud elanikest (77 miljonit inimest) on raskusi terviseinfo kasutamisega ja vaid 12% elanikkonnast võib ennast lugeda terviseharitud inimesteks. Ka Euroopa riikides on vähese terviseharitusega inimeste hulk märkimisväärselt suur (47.6%), ulatudes uuritud riikides 29%st Hollandis kuni 62%ni Bulgaarias.


Terviseharituse tähtsust ei saa üle hinnata. Uuringute andmetel vajavad vähese terviseharitusega inimesed rohkem erakorralist abi ja satuvad sagedamini haiglasse. Neil on rohkem probleeme ravisoostumuse, ravimite võtmise ja enesehooldusega. Suuremat tüsistuste riski ja sagedasemaid korduvhospitaliseerimisi seostatakse samuti puuduliku terviseharitusega.


Vähene terviseharitus ei sõltu siiski ainult inimesest, tema isiksuslikest omadustest, sotsiaalsest keskkonnast ja/või konkreetsest olukorrast, millesse ta on sattunud. Patsiendikeskne tervishoid peab arvestama inimeste terviseharitusega seotud oskusi ja võimeid ning püüdma neid parandada, kuna sellega toetatakse tervishoiusüsteemi efektiivsust ja tulemuslikkust. WHO esindaja Roberto Bertollini on öelnud, et terviseharituse tõstmiseks tuleb tervishoiusüsteemi lihtsustada, sest isegi põhjalike teadmistega inimesel võib olla keeruline terviseinfos orienteeruda. Hoolitsemaks inimeste tervise eest aitavad terviseharitusele suunatud tervishoiuasutused inimestel orienteeruda, aru saada ja kasutada terviseinfot ja -teenuseid. Siinkohal lühike loetelu tegevustest, mis on iseloomulikud terviseharituse parandamisele orienteeritud tervishoiuasutustele:


1. terviseharituse lõimimine asutuse eesmärkidesse, patsiendiohutuse tagamisse ja kvaliteedi parandamisse;
2. vähese terviseharitusega inimeste vajaduste arvestamine;
3. terviseharitusele suunatud abinõude kasutamine, võimalusel igal kokkupuutel patsiendiga;
4. hea terviseteabe ja -teenuste kättesaadavuse tagamine ja abi teabe otsimisel;
5. kergesti mõistetava terviseteabe koostamine ja jagamine paberkandjal, audiovisuaalselt ja sotsiaalmeedia kaudu.


Allikad:
1. Brach C, Keller D, Hernandez LM, Baur C, Parker R, Dreyer B, et al. Ten Attributes of Health Literate Health Care Organizations. Discussion paper. Institute of Medicine. National Academy of Sciences. U.S. 2012.
2. Eichler K, Wieser S, Brügger U. The costs of limited health literacy: a systematic review. International Journal of Public Health. 2009;54:313–24.
3. ODPHP 2008. America's health literacy: Why we need accessible health information. Rockville, MD: U.S. Department of Health and Human Services.
4. Sørensen K, Van den Broucke S, Fullam J, Doyle G, Pelikan J, Slonska Z, Brand H. Health literacy and public health: A systematic review and integration of definitions and models. BMC Public Health. 2012;12:80.
5. Sørensen K, Pelikan JM, Röthlin F, Ganahl K, Slonska Z, Doyle G, et al. Health literacy in Europe: comparative results of the European health literacy survey (HLS-EU). European Journal of Public Health. 2015;25:1053–58.

 

Tiina Freimann
Kliinikumi ülemõde

 
C-viirusest jagusaamis-strateegia Eestis Prindi
Neljapäev, 24 Märts 2016 09:11

C-viirus on üks peamisi kroonilise maksahaiguse – hepatiidi ja tsirroosi – põhjuseid Eestis ning viirusest tervistumine on elutähtis paljudele. Eesti Haigekassa otsus lisada 100% soodusmääraga ravimite loetellu alates 01.01.2016 gastroenteroloogi ja infektsionisti väljakirjutamisõigusega ravimid Viekirax (ombitasviir/paritapreviir/ritonaviir) ja Exviera (dasabuviir) tõendab pöördepunkti C-hepatiidi ravis Eestis.

 

C-viiruse vastu üksnes tablettidega
Viekirax (ombitasviir/paritapreviir/ritonaviir) ja Exviera (dasabuviir) toimivad C-viiruse mittestruktuurvalkudele, mille ülesandeks on viiruse genoomilt transleeritava polüproteiini mittestruktuurse osa lõikamine funktsioneerivateks valkudeks, erinevalt. Paritapreviir on NS3/4A proteaasi inhibiitor, ombitasviir NS5A inhibiitor ja dasabuviir NS5B polümeraasi inhibiitor, ritonaviir on CYP3A inhibiitor, mis suurendab paritrapreviiri toimet. Seega need ravimid lõpetavad C-viiruse replikatsiooni ehk siis viiruse elu.


Exviera ja Viekirax on näidustatud C-viirusega genotüüp 1 ja genotüüp 4 nii ravinaiivsetele (varasemalt alfapeginterferooni ja ribaviriiniga ravimata) kui ravikogenuile (eelneva mittetulemusliku viirusevastase raviga) nii hepatiidiga kui kompenseeritud maksatsirroosiga patsientidel, HIV kaasnakkuse esinemisel, neerupuudulikkusega patsientidel ja ka maksasiirikuga patsientidel. Viirusevastase ravi, 3 tabletti hommikul ja 1 tablett õhtul, kestus on 12 nädalat, erandiks 24-nädalane ravi maksasiirikuga patsientidel ning genotüüp 1a ja genotüüp 4 maksatsirroosiga patsientidel. Kõrvaltoimed ei ole ravi ajal probleemiks, hepatiidiga patsiendid ja kompenseeritud tsirroosiga patsiendid on kõrvaltoimete osas erinevuseta.

 

Tervistumine C-viirusest teeb ilma
Uuringus PEARL III tervistus C-viirusest 99% 419-st ravinaiivsest genotüüp 1b hepatiidipatsiendist. Uuringus TURQUOISE-II osalenud 68-st genotüüp 1b ravinaiivsest ja ravikogenud tsirroosipatsiendist tervistus C-viirusest 99%, kusjuures tulemus ei erinenud ravinaiivseil ja ravikogenuil. Uuringus TURQUOISE-III osalenud tsirroosiga patsiendid, kellest 55% oli ravikogenuid, tervistusid C-viirusest kõik.

 

Võimalus ka kerge maksafibroosiga patsiendile
C-hepatiidi üks olulisemaid prognostilisi tegureid on maksafibroosiaste, mis korreleerub tsirroosi ja tema tüsistuste tekke riskiga. Eesti Haigekassa soodusravimite loetellu on lisatud uute viirusevastaste ravimite 100% soodusmääraga väljakirjutamine lisaks mõõduka maksafibroosiga, raske maksafibroosiga ja tsirroosiga patsientidele ka kerge maksafibroosiga patsientidele. Aastaid on maksafibroosi hinnatud maksabiopsial võetud maksabioptaadis. Ainukesena Eestis on Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliinikus juba paar aastat kasutatud argitöös maksafibroosi määramiseks ultrahelielastograafiat. Ei ole võimalik ülehinnata asjaolu, et ultrahelielastograafia on patsiendile lihtne, ohutu, teiste uuringumeetoditega võrreldes odavam ja korduvalt teostatav, võimaldades hinnata ka maksafibroosi muutumist ajas.

 

Kõik ei ole veel klaar
Ligikaudu 25% Eesti C-hepatiidiga patsientidest on genotüüp 3 ja genotüüp 2 viirusega. Nemad peavad tulemuslikku tablettravi veel ootama. Maksafibroosita või minimaalse maksafibroosiga patsientide viirusevastases ravis Eestis võib endiselt kasutada süstitavat alfapeginterferooni ja ribaviriinitablette.


C-viirusest tervistumine väldib raske maksafibroosiga patsiendil maksatsirroosi ja selle tüsistuste teket, kuid ei välista maksarakkvähi tekkevõimalust. Seetõttu on C-viirusest tervistunud raske maksafibroosiga patsientidel ultraheliuuring maksastruktuuri hindamiseks kaks korda aastas näidustatud.

 

Kokkuvõtteks
Pöördepunkt C-viirusest jagusaamisel on tulemuslike, ainult suukaudsete, mittekattuva resistentsusprofiiliga, lühikese ravikestusega, väheste vastunäidustuste ja kõrvaltoimetega ravimite kasutuselevõtt. Oluline on uute ravimite soodusmääraga kindlustamine rohkemaile patsientidele – ka kerge maksafibroosiga patsientidele. Sellise strateegiaga on 2030. aastaks Eestis prognoositav C-hepatiidiga patsientide arvu vähenemine 50% võrra, kompenseeritud C-maksatsirroosiga patsientide arvu 60% ja dekompenseeritud C-maksatsirroosiga patsientide arvu vähenemine 80% võrra.

 

Dotsent Riina Salupere
Gastroenteroloogia osakonna juhataja


Loe lisaks Kliinikumi Lehest:

  • Uus mitteinvasiivne ultrahelimeetod sisekliinikus. Kliinikumi leht 2014, nr.163.
  • C-hepatiit vajab valvelolekut. Kliinikumi Leht 2015, nr.172.
  • Kliinikumis alustas vastuvõttu hepatiidiõde. Kliinikumi Leht 2015, nr 172.

Loe lisaks maailmast:

  • Alfaleh FZ, Nugrahini N, Maticic M, et al. Strategies to manage hepatitis C virus infection disease burden. J Viral Hepat 2015; 22: 42–65.
  • Feld JJ, Moreno C, Trinh R, et al. Sustained virologic response of 100% in HCV genotype 1b patients with cirrhosis receiving ombitasvir/paritaprevir/ritonavir and dasabuvir for 12 weeks. J Hepatol 2016; 64: 301–307.
  • European Association for the Study of the Liver. EASL Recommendations on treatment of hepatitis C 2015. J Hepatol 2015; 63: 199–236.
  • European Association for the Study of the Liver. EASL-ALEH Clinical Practice Guidelines: Non-invasive tests for evaluation of liver disease severity and prognosis. J Hepatol 2015; 63: 237–264.
 
<< Algus < Eelmine 1 2 3 4 5 6 Järgmine > Lõpp >>

Lehekülg 1 / 6