Detsembri lõpus kolisid vastvalminud uude korpusesse teiste seas ka erakorralise meditsiini osakond (EMO) ja traumapunkt. Kliinikumi Leht palus kaasnenud ümberkorralduste teemal mõtteid avaldada anestesioloogia- ja intensiivravi kliiniku direktoril dr Ago Kõrgveel.

Kuidas on EMO uues kohas sisse elanud?

Tegelikult ei saa seda protsessi veel lõppenuks pidada, pigem on tegemist alles algusega. Kuid siiamaani on küll kõik kenasti laabunud. Mingisuguseid tõsiseid konflikte ei ole toimunud ning väiksemaid probleeme oleme hommikustel konverentsidel ikka koos arutanud. Ausalt öeldes olen ma asjade käiguga täiesti rahul. Ütleks, et me oleme suutnud nii ambulatoorse trauma kui kogu oma erakorralise meditsiini saalide töö enam-vähem normaalselt käima panna.

Millised on olnud peamised ümberkorraldused, muutused ja uuendused EMO töös?

Uuendusi on EMO ja traumapunkti töös väga palju. Näiteks võib tuua uue terminoloogia, meie enda territooriumil asuvad uuringukabinetid, erakorralise meditsiini osakonna trauma kaardi jne.

Olulisimaks neist on aga kindlasti triaaži süsteemi rakendamine. See tähendab, et meie triaažiõed määravad objektiivsete kriteeriumite ja patsiendi kaebuste alusel tema seisundi raskusastme, misjärel suunatakse ta õigele ravikohale ja moodustatakse personalist vastav meeskond, kes hakkab tegelema diagnostika ja raviga.

Sellisel moel selgitatakse välja eluohtliku seisundiga haiged, kes vajavad kohe abi; potentsiaalsed eluohtlikud haiged, kes vajavad abi mõne minuti jooksul; patsiendid, kes vajavad küll erakorralist abi, kuid ei ole otseselt eluohtlikus seisundis, aga kelle puhul abi mittesaamine võib oluliselt nende olukorda halvendada ja lõpuks erakorralised haiged, kes ei ole eluohtlikus seisundis, aga vajavad siiski tõsist tähelepanu. Nende abi saamise aeg ei ole limiteeritud ning nad on võimelised ootama, mis ei muuda nende seisundit raskemaks. Nendega tegeletakse esimesel võimalusel.

Samuti on toimunud mõningaid ümberkorraldusi seoses teatud varasemate EMO funktsioonide ümberjaotumisega teistele osakondadelekliinikutele, ning mõningate täiendavate kohustuste lisandumisega. Näiteks ei tegele me enam plaaniliste haigetega, kuid samas võtsime üle uude korpusesse koondunud kliinikute ja osakondade erakorraliste haigete vastuvõtu. Samuti saabuvad kõik üliraskes seisundis haiged, kaasaarvatud kiirabi poolt elustatud patsiendid, EMO-sse jne.

Kas kõik need muutused on kulgenud sujuvalt ja tõrgeteta?

See on sarnane küsimus nagu, kas Tallinna linn saab kunagi valmis. Ega ei saa küll ja aeg-ajalt tuleb ka ette tõrkeid ja ka probleeme, aga üldiselt on nendega hakkama saadud. Olen kindel, et aja jooksul läheb kõik stabiilsemaks ja paremaks. Samuti usun ma, et uutes tingimustes hakkab EMO tööta-ma kindlasti parema ja efektiivsema filtrina kui varasemates oludes ja tagab suurema turvatunde nii patsientidele kui kaashaigetele.

Millised on olnud peamised takistused ja probleemid?

Peamiselt ongi need seotud erinevatelt osakondadelt täiendavate kohutuste ülevõtmisega ja töömahu suurenemisega. See tingib probleeme personali nappusega. Kuna täiendavaid kohutusi lisandub erakorralise meditsiini osakonnale tulevikus veelgi seoses mitmete teiste kliinikute ülekolimisega meie vahetusse lähedusse, tuleb meil uutes tingimustes pidevalt täiendavaid tööjõu intensiivistamise võimalusi otsida. Osa tõrkeid on seotud ka maja tehnoloogiliste lahendustega ja nende häälestusega. Küll ei taha kohe alguses kõik uksed liikuda ja ventilatsioonid töötada jms, aga need on kõik ajutised takistused ja saavad koostöös tehnikateenistusega kiiresti lahendatud. Eks siin ole veel ka selliseid probleeme, mida me ei ole hetkel veel jõudnud tunda ega aru saada ning mis ilmnevad järk-järgult. Kuid küll kõik asjad paika loksuvad.

Kuidas on patsiendid uue asukoha vastu võtnud?

Hästi. Võib öelda, et suuri probleeme ei olegi.

Kuidas on personal harjunud?

Esmased töökorralduslikud muutused on järjepanu omaks võetud, kuid me tegeleme pidevalt töötajate edasise koolitamisega, et tagada võimalikult sujuv ja tõrgeteta töö. Iga tööpäeva alustame ja lõpetame koosolekuga, toimub pidev oma konkreetse töölõigu eest vastutavate töötajate poolne aruandlus ning tegeleme aktiivselt ka uute tehniliste võimaluste, aparaatide ja süsteemide käsitsemise alaste koolitustega.

Kas soovite veel midagi omalt poolt lisada?

Ma rõhutaksin, et oluline on tegelikult see muutus iseenesest. Meie praegune olukord ei ole tegelikult kaugeltki varasemaga võrreldav. Tänane osakond pakub täiendavaid võimalusi ning väga palju uusi väljakutseid uute tehnoloogiate rakendamisel, personali koolitamisel jms. Kogu üleminekuprotsess on seni olnud igati positiivne ja küll kõik praegu veel lahtine ja murettekitav edasise tegevuse käigus paika loksub.