Uus hambaravikmikroskoop teeb raviprotseduurid kergemaks nii patsientidele kui ka arstidele. Foto: Jaak Nilson.

31. jaanuaril seati stomatoloogiakliinikus üles 400 000 krooni maksnud hambaravimikroskoop OPMI Pico, mis võimaldab paljusid hambaraviprotseduure teostada senisest märksa efektiivsemalt. Uuest masinast ning hambaravist mikroskoobiga rääkis Kliinikumi Lehele lähemalt stomatoloogiakliiniku juhataja dots Taavo Seedre.

 

Kas hambaravimikroskoop on stomatoloogiakliinikule täiesti uus asi?

Päris uus ei ole. Varasemalt oli olemas ülikoolile kuuluv mikroskoop, mis maksis küll vähem, kuid pole seetõttu ka uue masinaga võrdväärne. Tal puuduvad erinevad lisavõimalused, mida uus aparaat pakub.

 

Milliseid võimalusi üldse hambaravimikroskoop hammaste ravis pakub?

Üldine põhimõte on selline, et ravida saab seda, mida on näha. Mikroskoobiga aga saab silmale vähemnähtavat suurendada. Kahekordsel suurendamisel tuleb informatsiooni juurde neljakordselt, kolm korda suurendades saame juba 9 korda rohkem infot jne. See konkreetne mikroskoop võimaldab vaadata isegi 20-kordse suurendusega, mis tähendab tohutut infohulga kasvu. Seega, kuna me näeme mikroskoobiga rohkemat, saame me selle abil palju enamat ja efektiivsemalt ravida.

Kas saaksite tuua konkreetseid näiteid?

Näiteks võimaldab antud aparaat näha hamba väiksemaidki fissuure. Mikroskoobiga töötamiseks loodud instrumendiga (tipuläbimõõt 0,1 mm) saab neid sondeerida ning seeläbi teha õigem otsus, kas hammast on tarvis sügavuti puurida või mitte. Teiseks, tuleb üsna sageli ette olukordi, kus hammas näib pealtpoolt suhteliselt terve, kuid hamba emaili all peidab ennast kaariese poolt kahjustunud dentiin, mis tuleb protsessi peatamiseks eemaldada. Siis on arstil mure: mida teha? Kui hammas pealt laialt lahti võtta, nii et silma järgi näeks, mis seal all toimub – ja silmaga ei näe ju kuigi palju – siis saab sellega liiga palju hammast lihtsalt ära hävitatud. Aga suurendusega saabki puhastada üksnes neid kohti, kus kaaries on, sest tänu mikroskoobile on protsessi toimumise asukoht paremini tuvastatav. Kolmas aspekt puudutab täidiste asetamist: sageli ei ole tänapäevaste hambaravitäidiste juures enam silma järgi võimalik eristada, kus on täidis ehk plomm ja kus mitte. Varasemalt ei olnud plombeerimismatejalid niivõrd hambakudede sarnased kui tänapäeval, mil nad on hambast suhteliselt eristamatud. Hambaarstil on seetõttu keerulisem täidist vaid hamba puuritud piiridesse asetada. Ekraanilt näeb arst hambafissuure mitmekordse suurendusega. Foto: Jaak Nilson.Aga mikroskoobiga suurendades saab seda täpselt paigutada, nii et ei teki hamba pinna moondumisi (kuskilt on kõrgem või madalam). Mikroskoop on abiks ka keerulisemate hambaravioperatsioonide puhul. Näiteks juureravi korral võimaldab ta üles leida ka väga väikese läbimõõduga juurekanalid, mida arst palja silmaga mitte kuidagi ei suuda. Samuti saab juurekanalit paremini infitseeritud kudedest puhastada ning kitsastesse kanalitesse murdunud instrumente eemaldada.

 

Kas mikroskoop pakub ka arstile mingisuguseid eeliseid?

Kindlasti. Eeskätt töömugavuse: arst saab istuda sundimatus asendis, sirge seljaga. Pole vajadust end nii palju pöörata ja väänata, et paremini patsiendi suuõõnde näha. Mikroskoobiga ravides tuleb lihtsalt masinat ja patsiendi tooli sättida.

Kas mikroskoobiga töötamine vajab ka eelnevat väljaõpet?

 

Jah, enne hambaravimikroskoobiga töötamist on vajalik kindlasti läbida vastav koolitus. Päris niisama ja igaüks ei saa seda teha, sest puuduvad oskused. Ka stomatoloogiakliiniku residendid läbivad vastava ettevalmistuse, just praegu õpivad nad näiteks mikroskoobiga juureravi sooritamist.

 

Dots Taavo Seedre.

Dots Taavo Seedrege
vestles Merili Väljaotsa