Peale ülikooli lõpetamist olin ma 9 aastat kirurgina ametis Tapa Linnahaiglas, kus valitses meeldivalt töine õhkkond ning töötasid unustamatud meditsiinile pühendunud inimesed. Haigla teeninduspiirkonnaks oli endine Tapa rajoon, erakorralist abi tuli anda ka linnas ja ümbruses asuvatele sõjaväelastele. Ööpäevase kirurgilise abi vajadus tuli katta kolme kirurgiga. Mulle olid need töörohked aastad meeldivaks ja kogemusterikkaks eluperioodiks, sest noore kirurgina tuli tegeleda paljude erinevate patoloogiatega ja sageli ainuisikuliselt otsuseid teha.
Kliinikumi südamekirurgiaga tegeleva meeskonnaga liitusin 1973. aastal. Kahe aasta pärast moodustati iseseisev osakond ning sellest ajast on entusiasmi ja pühendumisega töötatud tänaseks juba 34 aastat. Praegused noored kolleegid ei oska tõenäoliselt ettegi kujutada, millistes tingimustes ja millise varustusega algusaastail töötati. Sellele vaatamata olid Tartu südamekirurgia tulemused tollase NSV Liidu paljude keskustega võrreldes arvuliselt küll väiksemad, kuid kvaliteedilt paremad. On hea meel, et kardiokirurgias jätkub areng kõigis valdkondades ja tulemuste pärast ei pea silmi maha lööma, pigem vastupidi.
Praegusest meditsiiniolukorrast rääkides rõhutaksin, et majandusliku madalseisu ajal peab ka meditsiinis hoolikalt kulusid arvestama, et tagada vajalik arstiabi. Selgeks tuleb mõelda tarviliku abi maksumus ning kaaluda tegemata jätmise või edasilükatud arstiabi hinda ja mõju inimese tervisele. Arstiabi redutseerimine ja selle hilisem taastamine on aeganõudev ja kulukas. Sageli kulukam ja raskem, kui esialgu näib.
Haigete ravis on palju sellist, mida ei saa mõõta rahas. On selge, et nii mõnegi patoloogia puhul võib raviga veidi oodata ja järjekorda pikendada, kuid paljudel juhtudel on niisugusel tegutsemisel mittesoodsad tagajärjed hilisemale ravitulemusele. Kas me oskame kärpeid ja muutusi tehes neid õigesti ette näha?
Praegu tuleb seista selle eest, et säiliks ravi kvaliteet ja efektiivsus. Kvaliteedi hulka kuulub ka haigete viisakas kohtlemine ja adekvaatsed selgitused nii haiguse kui ka ravitaktika osas.
Tuleb hoiduda valedest otsustest, mis põhjustavad kulukat ravi ja kannatusi haigetele, kes peavad seetõttu kauem viibima haiglas, kodustest eemal.
Viimases kliinikumi lehes on väga ilmekalt esitatud USA tervishoiukulutuste uuringu andmed. Ühendriigis kulutatakse sadu miljardeid dollareid liigsetele analüüsidele, bürokraatia masinavärgile, tehnoloogia mitteotstarbelisele kasutamisele jne. Kas meie oskame teiste möödalaskmistest õppida, et mitte korrata nende vigu? See materjal paneb mõtlema, kuidas paremini kasutada meie kasinaid ressursse majandusliku surutise ajal ,et mitte kahjustada haigeid ja säilitada senist ravi kvaliteeti.
Dr Mati Ress
südamekliiniku kardiokirurgia osakonna arst-konsultant, juubilar